Encyclopædia Britannica — määratlus, ajalugu ja struktuur
Encyclopædia Britannica (ladina keeles "Briti entsüklopeedia") on üks tuntumaid ja pikaajalisi entsüklopeediaid maailmas. See on kirjutatud Briti inglise keeles ning kuigi algselt avaldati see ainult paberil, laienes see 20. sajandi lõpul ka digitaalseks ehk arvutiversiooniks. Alates 2012. aastast lõpetati regulaarne trükiväljaandete tootmine ning organisatsioon keskendus peamiselt veebikeskkonnale; paberväljaannete ajalugu ja tähtsus siiski jätkub kui osa teadmuspärandist. Entsüklopeedia on traditsiooniliselt jaotatud paljudeks raamatuteks ehk köideteks, mille artiklid on järjestatud tähestikulises järjekorras. On olemas ka lastele kohandatud versioone. Ingliskeelsete trükitud entsüklopeediate seas on Britannica suurim, ning kogu maailmas on tema tuntus ja autoriteet võrreldav ainult veebiotsingute ja Vikipeediaga. Paljud hindavad Britannica artikleid täpsuse ja üksikasjalikkuse tõttu.
Struktuur ja sisu
Encyclopædia Britannica 15. väljaanne (mis alustati 1974. aastal) koosneb mitmest osast: traditsiooniliselt on seal eraldatud Macropædia, Micropædia ning lisaks registrid ja Propædia, mis pakub ülevaadet teadmiste klassifikatsioonist.
- Macropædia sisaldab põhjalikke ja pikemaid ülevaateartikleid (mõned kuni mitusada lehekülge pikad), mis annavad teemale sügavama käsitluse.
- Micropædia koosneb lühematest, kiireks viideteks mõeldud artiklitest (tavaliselt lühemad kui 750 sõna), mida kasutatakse kiireks kontrollimiseks ja faktikinnituseks.
- Propædia annab hierarhilise ülevaate teadmisvaldkondadest ning aitab lugejal leida sügavamaid käsitlusi Macropædiast.
Iga köide on tavaliselt mahukas — sageli üle 1000 lehekülje ühe raamatu kohta — ning kogu väljaanne hõlmab kümneid tuhandeid artikleid ja miljoneid sõnu. Micropædia on kasulik kiireks faktikontrolliks, kuid sügavamate teadmiste saamiseks suunatakse lugejaid Macropædiat kasutama.
Ajalugu
Esimene Encyclopædia Britannica ilmus aastatel 1768–1771 Šotimaal Edinburghis. Väljaande varases staadiumis oli see väike, 1768. aasta esimeses väljaandes vaid kolm köidet. Aja jooksul kasvas see märkimisväärselt — näiteks 1801. aasta kolmas väljaanne sisaldas juba 21 köidet. 20. sajandil kujunes Britannica mitmete ümberkorralduste käigus tänaseks tuntud formaadiks. Alates 1930. aastatest on entsüklopeedia maht olnud ligikaudu sarnane — hinnanguliselt kümneid miljoneid sõnu ja sadu tuhandeid teemasid.
Tootmine, autorid ja toimetamine
Britannica artiklid on üldjuhul suunatud haritud täiskasvanutele, mitte algklasside lastele, ning nende toimetamine toimub professionaalse redaktsioonitiimi ja teemaspetsialistide koostöös. Aastate jooksul on Britannica toimetanud sadu toimetajaid ja kasutanud tuhandete ekspertide panust: tekstis mainitud umbes 100 täiskohaga toimetajat ja üle 4000 autorieksperdi on tavaline hinnang. Artiklite eeliseks on range toimetuslik kontroll ja autoriteetsete allikate kasutamine, mis eristab seda mõnel juhul avatud toimetusega veebientsüklopeediatest.
Veebiversioon ja tänapäev
20. sajandi lõpust hakkas Encyclopædia Britannica tugevasti laienema digitaalsele väljale: teksti- ja meediumisisu pakuti arvuti- ja internetikasutajatele. 2012. aasta märtsis teatas Encyclopædia Britannica, Inc., et ettevõte lõpetab enamiku trükitud väljaannete regulaarsed trükkimised ning keskendub peamiselt Encyclopædia Britannica Online'ile ja hariduslikele toodetele. Veebiversioon pakub ajakohastatud artikleid, pilte, videoid, viiteid ja otsinguvõimalusi, samuti koolidele mõeldud teenuseid nagu Britannica School. Ettevõte püüab leida tasuvaid ärimudeleid tellimuspõhise juurdepääsu ja hariduslike litsentside kaudu.
Olulisus, konkurents ja kriitika
Britannica on ajalooliselt olnud paljude inimeste jaoks usaldusväärne ja autoriteetne teadmisteallikas. Selle tugevuseks on professionaalne toimetamine ja usaldusväärsete ekspertide kasutamine. Samas on Encyclopædia Britannica pidanud kohanema internetiajastu ja Vikipeedia tekitatud konkurentsiga — avatud koostöömudel on pakkunud kiiret ja laiahaardelist sisu, mille vastu on olnud raske konkureerida traditsioonilisel tellimusel põhineva mudeliga. Lisaks on ajaloos olnud arutelusid hinna, ligipääsetavuse ja redaktsiooni valikute üle, mis on tüüpilised kõigile suurematele entsüklopeediatele.
Kuigi Encyclopædia Britannica on läbi aegade kuulunud erinevatele omanikele (algselt briti väljaandjaile, hiljem ka Ameerika investoritele), on selle keel ja stiil säilitanud enamasti briti inglise varjundi. Entsüklopeedia on jäänud oluliseks allikaks akadeemilises ja üldsuunalises kirjanduses ning tema ajalooline tähtsus teadmiste kokkupanemisel on suur.
Ajalugu
Britannica on kuulunud paljudele erinevatele inimestele. Nende hulka kuuluvad šoti kirjastaja A & C Black, Horace Everett Hooper, Sears Roebuck ja William Benton. Encyclopædia Britannica, Inc. kuulub Šveitsi miljardärile ja näitlejale Jacqui Safrale. Infotehnoloogia on muutunud paremaks ja rohkem elektroonilisi entsüklopeediaid, nagu Microsoft Encarta ja Wikipedia, on pannud inimesi enam mitte tahtma osta trükitud entsüklopeediaid. Selleks, et Encyclopædia Britannica, Inc. ikka veel ellu jääda, on ta jätkuvalt rääkinud inimestele, et Britannica on hea ja täpne, teinud entsüklopeedia odavamaks ning teinud elektroonilised versioonid CD-ROMil, DVD-l ja World Wide Webis. Alates 1930. aastate algusest on ettevõte edendanud ka kõrvalteoseid.
Väljaanded
Entsüklopeediast on 15 ametlikku väljaannet, millest 3. ja 5. väljaannet on täiendatud (vt tabel allpool). Tegelikult võib öelda, et 10. väljaanne oli ainult 9. väljaande laiendus ning 12. ja 13. väljaanne olid 11. väljaande laiendused. 15. väljaanne reorganiseeriti 1985. aastal ja ajakohastatud, praegune versioon on 15. väljaanne.
Läbi kogu entsüklopeedia ajaloo soovis Britannica olla suurepärane teatmeteos ja pakkuda õppematerjale neile, kes tahavad õppida. 1974. aastal oli 15. väljaandel kolmas soov: koondada kõik, mida kõik teavad. Britannica ajaloo võib jagada viieks peamiseks ajastuks ehk pikkuseks.
Esimene ajastu
Esimestel aastatel (1.-6. väljaanne, 1768-1826) kontrollisid Britannicat selle esmakirjutajad Colin Macfarquhar ja Andrew Bell ning nende sõbrad ja sugulased, nagu Thomas Bonar, George Gleig ja Archibald Constable. Britannica ilmus esmakordselt aastatel 1768-1771 Šotimaal, Edinburghis, pealkirjaga Encyclopædia Britannica ehk uue plaani järgi koostatud kunstide ja teaduste sõnaraamat (Encyclopædia Britannica, or, A dictionary of arts and sciences, compiled upon a new plan). See kirjutati Prantsuse Encyclopédie'i asendamiseks. Selle logo, mis kujutab endast Šotimaa õieembleemi, näitab, et Britannica oli šoti ettevõte. Entsüklopeedia loomine on üks kuulsamaid sündmusi, mis juhtus ajal, mil Šotimaal hakati paljusid asju leiutama ehk valgustusajastul. Britannica algas kolme raamatuga ( 1. väljaanne), mille kirjutas üks noor toimetaja-William Smellie- Paljud inimesed ütlesid, et entsüklopeedia esimene väljaanne oli väga ebatäpne ja selles oli palju probleeme. Aeglaselt muutus Britannica, esimesel ajastul, 20-raamatuliseks komplektiks, mille kirjutasid paljud inimesed. Kuigi mõned teised entsüklopeediad võitlesid Britannicaga, näiteks Rees'i Cyclopaedia ja Coleridge'i Encyclopaedia Metropolitana, läksid need entsüklopeediad kas pankrotti või jäid lõpetamata, sest nende kirjutajad vaidlesid. Kui esimene ajastu oli peaaegu läbi, aitasid Britannicat kirjutada paljud inimesed, kellel kõigil olid erinevad oskused. Entsüklopeedia suutis nii palju inimesi saada, kutsudes oma sõpru appi.
Teine ajastu
Teisel ajastul (7.-9. väljaanne, 1827-1901) kuulus Britannica Edinburghi ettevõttele A & C Black. Kuigi mõned Britannica kirjutamisele kaasa aidanud inimesed aitasid, sest nad olid tähtsamate toimetajate sõbrad, tahtsid paljud teised inimesed Britannicat aidata, sest see oli muutumas väga edukaks. Need inimesed olid pärit paljudest teistest riikidest ja mõned neist olid väga kuulsad asjadega, millest nad kirjutasid. Entsüklopeedia 7. väljaande lisamiseks kirjutati indeks kõigist artiklitest, ja nad jätkasid indeksi koostamist kuni 1974. aastani. Esimene ingliskeelne peatoimetaja oli Thomas Spencer Baynes, kes juhtis kuulsa 9. väljaande tegemist, mida nimetatakse ka "Scholar's Edition". 9. väljaannet peetakse Britannica kõige rohkem õpilastele mõeldud väljaandeks, mis kunagi kirjutatud. Kuid 19. sajandi lõpus oli 9. väljaanne juba liiga vana ja Britannical oli palju finantsprobleeme.
Kolmas ajastu
Kolmandal ajastul (10.-14. väljaanne, 1901-1973) kuulus Britannica ameeriklastele, kes hakkasid rohkem raha teenimiseks palju reklaami tegema. Ameerika omanikud muutsid aeglaselt ka Britannica artikleid lihtsamaks, et see saaks teenindada rohkem inimesi. Paljud inimesed ütlevad, et 11. väljaanne on entsüklopeedia parim väljaanne. Selle omanik Horace Hooper töötas väga palju, et 11. väljaanne oleks täiuslik. Kui Hooperil tekkisid finantsprobleemid, juhtis Britannicat umbes 18 aastat (1920-1923, 1928-1943) Sears Roebuck. 1932. aastal oli Britannica omanikuks Searsi asepresident Elkan Harrison Powell.
1936. aastal hakkas ta entsüklopeediat pidevalt ja sageli revideerima (seda tehakse ka praegu), kusjuures iga artiklit kontrollitakse vähemalt kaks korda kümne aasta jooksul. See oli suur erinevus võrreldes varasemaga, kui artikleid ei muudetud enne uue väljaande kirjutamist, umbes iga 25 aasta tagant, kusjuures mõnda artiklit kasutati uuesti, ilma et neid oleks üle vaadatud. Samuti tegi ta kiiresti mõned haridustooted, mis tegid entsüklopeedia veelgi tuntumaks kõigi seas. 1943. aastal juhtis William Benton Britannicat kuni oma surmani 1973. aastal. Benton asutas ka Bentoni fondi, mis haldas Britannicat kuni 1996. aastani. 1968. aastal, selle ajastu lõpu lähedal, tähistas Britannica oma 200-aastast juubelit ja 2014. aastal ilmus viimane trükitud väljaanne.
USA 11. numbri reklaam National Geographic Magazine'i 1913. aasta maikuu numbrist.
Encyclopædia Britannica esimese väljaande tiitelleht
Encyclopædia Britannica 19. sajandi keskpaigas ilmunud väljaanded sisaldasid olulisi uurimusi, näiteks Thomas Youngi artiklit Egiptuse kohta, mis sisaldas Rosetta kivi hieroglüüfide tõlget (pildil).
Entsüklopeedia Nüüd
2007. aasta trükiversioon
Alates 1985. aastast on Britannical olnud neli osa: Micropædia, Macropædia, Propædia ja kahest raamatust koosnev register. Britannica artiklid asuvad Micropædia ja Macropædia raamatutes, mis sisaldavad vastavalt 12 ja 17 raamatut, kusjuures igas raamatus on umbes tuhat lehekülge. 2007. aasta Macropædia sisaldab 699 üksikasjalikku artiklit, mis võivad olla nii lühikesed kui 2 lehekülge ja pikad kui 310 lehekülge ning millel on viited ja nimelised autorid. 2007. aasta Micropædia sisaldab umbes 65 000 artiklit, millest umbes 97% sisaldab vähem kui 750 sõna, ei sisalda viiteid ega nimelisi autoreid. Micropædia artiklid on mõeldud kiireks faktide kontrollimiseks ja abiks lisateabe leidmisel Macropædiast. Makropædia artiklid peaksid olema hästi kirjutatud artiklid oma teemade kohta ja artiklid, kus on teavet, mida ei leia mujalt. Kõige pikem artikkel (310 lehekülge) käsitleb Ameerika Ühendriike ja see on tekkinud üksikute osariikide kohta käivate artiklite kokku panemisest.
Britannicas võib leida teavet, kui järgida märkusi, mis ütlevad, kust inimesed leiavad rohkem teavet Micropædia ja Macropædia kohta; kuid seda on väga vähe, umbes ainult üks selline iga lehekülje kohta. Seega palutakse lugejatel püüda kasutada indekseid või Propædiat, mis korraldab Britannica köidetes sisalduvat teemade kaupa.
Propædia kasutamine on selle "Teadmiste ülevaade", mis tahab korrastada kõike, mida inimesed teavad. Britannica toimetajad mõtlevad läbi, millised artiklid tuleks lisada Micropædiasse ja Macropædiasse. Outline on mõeldud ka õpijuhiseks ja selleks, et öelda üliõpilasele, kes tahab mingit teemat süvendatult õppida, milliseid artikleid kasutada. Raamatukogude sõnul kasutavad seda siiski väga vähesed inimesed ja arvustajad soovitavad entsüklopeediatel seda enam mitte trükkida. Propædia sisaldab ka läbipaistevale paberile trükitud skeeme suurte teemade kohta ja osa, kus on loetletud entsüklopeedia koostamisel koos töötanud inimesed.
Kokku on Micropædia ja Macropædia umbes 40 miljonit sõna ja 24 000 pilti. Indeksis on 2350 lehekülge, kus on loetletud kõik 228 274 teemat, millest Britannicas on kirjutatud. Britannica kasutab briti kirjaviisi, mitte ameerika kirjaviisi. Näiteks kasutatakse seal color (mitte color), centre (mitte center) ja encyclopaedia (mitte encyclopedia). Siiski ei järgita seda reeglit alati, näiteks defense ja mitte defence. Sõna muud kirjaviisid on mõnikord näidatud lingiga, näiteks "Color: vt Colour".
Alates 1936. aastast on Britannica artikleid sageli läbi vaadatud, umbes 10% artiklitest tuleb igal aastal ümber kirjutada. Ühel Britannica veebisaidil öeldi 2007. aastal, et viimase kolme aasta jooksul on 46% artiklitest läbi vaadatud; kuid teisel Britannica veebisaidil öeldi, et ainult 35% artiklitest on läbi vaadatud.
Artiklite paigutus (tähestikulises järjekorras) on Micropædia ja Macropædia puhul väga täpne. Mitte-inglise keelega tähti ei arvestata ja artiklid, millel on numbrid, nagu näiteks "1812. aasta sõda", on paigutatud nii, nagu oleks number välja kirjutatud ("War of Eighteen-twelve"). Kui artiklid on samade nimedega, lähevad artiklid isikute kohta kõigepealt, seejärel kohtade ja seejärel asjade kaupa. Samanimelised inimesed on järjestatud kõigepealt riigi ja seejärel aja järgi tähestikulises järjekorras. Samamoodi on samade nimedega kohad järjestatud tähestiku järgi selle riigi järgi, kus nad asuvad.
Muud Britannica
Trükitud
Britannica entsüklopeediast on olemas mõned väiksemad versioonid. Britannica Concise Encyclopædia, mis on kirjutatud ühes raamatus, sisaldab 28 000 lühemat artiklit. Compton's by Britannica, mis ilmus 2007. aastal koos vana Compton's Encyclopedia'ga, on kirjutatud 10-17-aastastele teismelistele ja selles on 26 raamatut ja 11 000 lehekülge. Lastele mõeldud Britannica ilmus 1960. aastal; seda toimetas John Armitage ja see oli kirjutatud Tema Kuningliku Kõrguse Walesi printsi jaoks; kirjanikud olid peaaegu kõik britid. Teised raamatud on My First Britannica, mis on kirjutatud kuue- kuni kaheteistkümneaastastele lastele, ja Britannica Discovery Library, mis on kirjutatud kolme- kuni kuueaastastele lastele (välja antud 1974-1991). Alates 1938. aastast on Encyclopædia Britannica, Inc. igal aastal avaldanud aasta raamatut, mis sisaldab teavet möödunud aasta sündmuste kohta, mis on alates 1994. aasta väljaandest (koos 1993. aasta sündmustega) kirjutatud internetis. Ettevõte annab välja ka mõned eriteemalised raamatud, näiteks Shakespeare: The Essential Guide to the Life and Works of the Bard (Wiley, 2006).
Elektrooniline
Britannica Ultimate Reference Suite 2006 DVD sisaldab üle 55 miljoni sõna ja üle 100 000 artikli. See sisaldab 73 645 Britannica artiklit, ülejäänud artiklid on pärit Britannica Student Encyclopædia, Britannica Elementary Encyclopædia ja Britannica Book of the Years (1993-2004), lisaks mõned vanad artiklid entsüklopeedia vanadest väljaannetest. Kogu DVD sisaldab ka muid boonusvahendeid, sealhulgas kaarte, videoid, heliklippe, animatsioone ja veebilinde. Samuti on seal õppevahendid ning Merriam-Websteri sõnaraamat ja sõnastik.
Encyclopædia Britannica Online on veebisait, millel on üle 120 000 artikli ja mida uuendatakse sageli. Sellel on iga päev funktsioonid, uuendused ja lingid New York Timesi ja BBC uudisteadetele. Veebilehe kasutamise eest tuleb maksta. Koolidele, kõrgkoolidele ja raamatukogudele tehakse erisoodustusi, sest need suured inimrühmad on Britannica jaoks olulised. Artikleid saab internetis tasuta lugeda, kuid näha saab ainult esimesi lauseid. Alates 2007. aasta algusest lubab Britannica inimestel artikleid tasuta lugeda, kui need on lingitud teisele veebisaidile, sest need lingid lasevad artiklitel sagedamini ja kergemini otsingumootorites ilmuda.
20. veebruaril 2007 teatas Encyclopædia Britannica, Inc., et teeb koostööd mobiiltelefonide otsingufirmaga AskMeNow, et teha entsüklopeedia telefonidesse. Kasutajad saavad saata küsimuse tekstisõnumiga ja AskMeNow otsib Britannica 28 000 artiklist koosnevast entsüklopeediast, et vastata kasutajale.
Idee kasutada wiki-Britannicat kuulutati välja 3. juunil 2008. Selles osaleb palju inimesi, kusjuures Britannica töötajad toimetavad olulisi osi.
Encyclopædia Britannica rahvusvaheline hiina väljaanne , mis on tõlgitud 15. originaalväljaandest koos mõne muudetud või ümberkirjutatud artikliga, on välja antud Encyclopaedia of China Publishing House poolt; 19. ja 20. köide kõigist 20 köitest on indekseeritud.
Seotud leheküljed
- 1911 Encyclopædia Britannica
- Encyclopædia Britannica, Inc.
- Makropædia, Micropædia, Propædia
Küsimused ja vastused
K: Mis keeles on kirjutatud Encyclopזdia Britannica?
V: Encyclopזdia Britannica on kirjutatud Briti inglise keeles.
K: Mitu raamatut on entsüklopeedia viimases väljaandes?
V: Entsüklopeedia viimases väljaandes on 29 raamatut, millele lisandub kaks registrit.
K: Millised kaks osa moodustavad entsüklopeedia?
V: Entsüklopeedia koosneb makropזdia ja mikropזdia.
K: Kui pikad on tavaliselt makropזdia artiklid?
V: Makropזdia artiklid võivad olla kuni 300 lehekülge pikad.
K: Kes kirjutab artikleid Encyclopזdia Britannica jaoks?
V: Encyclopזdia Britannica artikleid kirjutavad umbes 100 täiskohaga töötavat toimetajat ja üle 4000 eksperdi.
K: Millal see esimest korda avaldati?
V: Encyclopזdia Britannica ilmus esmakordselt aastatel 1768-1771 Šotimaal Edinburghis.
K: Mis juhtus trükitud väljaannetega pärast 2010. aastat?
V: Pärast 2010. aastat lõpetati Encylopaedicum Britaninca trükitud väljaanded ja keskenduti selle asemel selle veebiversioonile.
