Encyclopædia Britannica (ladina keeles "Briti entsüklopeedia") on üks tuntumaid ja pikaajalisi entsüklopeediaid maailmas. See on kirjutatud Briti inglise keeles ning kuigi algselt avaldati see ainult paberil, laienes see 20. sajandi lõpul ka digitaalseks ehk arvutiversiooniks. Alates 2012. aastast lõpetati regulaarne trükiväljaandete tootmine ning organisatsioon keskendus peamiselt veebikeskkonnale; paberväljaannete ajalugu ja tähtsus siiski jätkub kui osa teadmuspärandist. Entsüklopeedia on traditsiooniliselt jaotatud paljudeks raamatuteks ehk köideteks, mille artiklid on järjestatud tähestikulises järjekorras. On olemas ka lastele kohandatud versioone. Ingliskeelsete trükitud entsüklopeediate seas on Britannica suurim, ning kogu maailmas on tema tuntus ja autoriteet võrreldav ainult veebiotsingute ja Vikipeediaga. Paljud hindavad Britannica artikleid täpsuse ja üksikasjalikkuse tõttu.
Struktuur ja sisu
Encyclopædia Britannica 15. väljaanne (mis alustati 1974. aastal) koosneb mitmest osast: traditsiooniliselt on seal eraldatud Macropædia, Micropædia ning lisaks registrid ja Propædia, mis pakub ülevaadet teadmiste klassifikatsioonist.
- Macropædia sisaldab põhjalikke ja pikemaid ülevaateartikleid (mõned kuni mitusada lehekülge pikad), mis annavad teemale sügavama käsitluse.
- Micropædia koosneb lühematest, kiireks viideteks mõeldud artiklitest (tavaliselt lühemad kui 750 sõna), mida kasutatakse kiireks kontrollimiseks ja faktikinnituseks.
- Propædia annab hierarhilise ülevaate teadmisvaldkondadest ning aitab lugejal leida sügavamaid käsitlusi Macropædiast.
Iga köide on tavaliselt mahukas — sageli üle 1000 lehekülje ühe raamatu kohta — ning kogu väljaanne hõlmab kümneid tuhandeid artikleid ja miljoneid sõnu. Micropædia on kasulik kiireks faktikontrolliks, kuid sügavamate teadmiste saamiseks suunatakse lugejaid Macropædiat kasutama.
Ajalugu
Esimene Encyclopædia Britannica ilmus aastatel 1768–1771 Šotimaal Edinburghis. Väljaande varases staadiumis oli see väike, 1768. aasta esimeses väljaandes vaid kolm köidet. Aja jooksul kasvas see märkimisväärselt — näiteks 1801. aasta kolmas väljaanne sisaldas juba 21 köidet. 20. sajandil kujunes Britannica mitmete ümberkorralduste käigus tänaseks tuntud formaadiks. Alates 1930. aastatest on entsüklopeedia maht olnud ligikaudu sarnane — hinnanguliselt kümneid miljoneid sõnu ja sadu tuhandeid teemasid.
Tootmine, autorid ja toimetamine
Britannica artiklid on üldjuhul suunatud haritud täiskasvanutele, mitte algklasside lastele, ning nende toimetamine toimub professionaalse redaktsioonitiimi ja teemaspetsialistide koostöös. Aastate jooksul on Britannica toimetanud sadu toimetajaid ja kasutanud tuhandete ekspertide panust: tekstis mainitud umbes 100 täiskohaga toimetajat ja üle 4000 autorieksperdi on tavaline hinnang. Artiklite eeliseks on range toimetuslik kontroll ja autoriteetsete allikate kasutamine, mis eristab seda mõnel juhul avatud toimetusega veebientsüklopeediatest.
Veebiversioon ja tänapäev
20. sajandi lõpust hakkas Encyclopædia Britannica tugevasti laienema digitaalsele väljale: teksti- ja meediumisisu pakuti arvuti- ja internetikasutajatele. 2012. aasta märtsis teatas Encyclopædia Britannica, Inc., et ettevõte lõpetab enamiku trükitud väljaannete regulaarsed trükkimised ning keskendub peamiselt Encyclopædia Britannica Online'ile ja hariduslikele toodetele. Veebiversioon pakub ajakohastatud artikleid, pilte, videoid, viiteid ja otsinguvõimalusi, samuti koolidele mõeldud teenuseid nagu Britannica School. Ettevõte püüab leida tasuvaid ärimudeleid tellimuspõhise juurdepääsu ja hariduslike litsentside kaudu.
Olulisus, konkurents ja kriitika
Britannica on ajalooliselt olnud paljude inimeste jaoks usaldusväärne ja autoriteetne teadmisteallikas. Selle tugevuseks on professionaalne toimetamine ja usaldusväärsete ekspertide kasutamine. Samas on Encyclopædia Britannica pidanud kohanema internetiajastu ja Vikipeedia tekitatud konkurentsiga — avatud koostöömudel on pakkunud kiiret ja laiahaardelist sisu, mille vastu on olnud raske konkureerida traditsioonilisel tellimusel põhineva mudeliga. Lisaks on ajaloos olnud arutelusid hinna, ligipääsetavuse ja redaktsiooni valikute üle, mis on tüüpilised kõigile suurematele entsüklopeediatele.
Kuigi Encyclopædia Britannica on läbi aegade kuulunud erinevatele omanikele (algselt briti väljaandjaile, hiljem ka Ameerika investoritele), on selle keel ja stiil säilitanud enamasti briti inglise varjundi. Entsüklopeedia on jäänud oluliseks allikaks akadeemilises ja üldsuunalises kirjanduses ning tema ajalooline tähtsus teadmiste kokkupanemisel on suur.




