Encyclopédie (1751–1772) — Diderot ja d'Alembert: valgustusajastu entsüklopeedia

Encyclopédie (1751–1772) — Diderot’ ja d’Alembert’i juhtitud revolutsiooniline valgustusajastu entsüklopeedia, mis muutis teadmiste levikut Prantsusmaal ja Euroopas.

Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers (ingl: Encyclopedia, or a Systematic Dictionary of the Sciences, Arts, and Crafts) oli üldine entsüklopeedia, mis ilmus Prantsusmaal aastatel 1751–1772. Täielik pealkiri oli Encyclopédie, ou Dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers, par une société de gens de lettres, mis en ordre par M. Diderot de l'Académie des Sciences et Belles-Lettres de Prusse, et quant à la partie mathématique, par M. d'Alembert de l'Académie royale des Sciences de Paris, de celle de Prusse et de la Société royale de Londres.

Encyclopédie oli esimene entsüklopeedia, mis koondas väga paljude autorite ja praktikute panuse ning oli samuti üks esimesi töid, mis kajastas laialdaselt nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi: rakendusteadusi ja inseneriteadust, käsitöövõtteid, tootmismeetodeid ja tööriistade kujutisi. Samuti on Encyclopédie kuulus eelkõige selle poolest, et ta esindas valgustusajastu mõtteid — ratsionaalset mõtlemist, kriitikat usu- ja autoriteediväidete suunas ning usku inimese ja ühiskonna edusse. Denis Diderot' artikli "Encyclopédie" kohaselt oli Encyclopédie eesmärk "muuta inimeste mõtlemist".

Väljaandmine oli pikk ja keeruline ettevõtmine. Projektis avaldati tekste ja illustratsioone kokku mitmesajast plaadist ja kümnetest tuhandetest artiklitest; lõplikud väljaanded koosnesid kokku 28 köitest — enamasti loetakse neid 17 köitest teksti ja 11 köitest illustratsioonide (plaatide) jaoks —, mis ilmusid sammhaaval aastatel 1751–1772. Entsüklopeedia organiseeriti tähestikulise sõnastikuna, kus artiklid võisid olla nii lühikesed selgitused kui pikemad esseed, ja paljud artiklid kandsid varjatud või otsekohese poliitilise ja filosoofilise kriitika varju.

Projekti toimetajateks olid algselt kaks peamist nime: Denis Diderot (peatoimetaja ja laiahaardeline koordinaator) ning Jean le Rond d'Alembert, kes vastutas eelkõige matemaatiliste ja teaduslike artiklite eest ning kirjutas kuulsat Discours préliminaire ehk eessõna. d'Alembert aga astus toimetajatöölt kõrvale ajal, kui ilmusid vastuolulised teemad ja survestused – Diderot jätkas seevastu aktiivselt kogu projekti lõpuni.

Teose ilmumine sattus mitmetesse tülidesse ja tsensuuri alla. Religioossed ja poliitilised võimukandjad nägid entsüklopeedias ohtu traditsioonilistele väärtustele ja privileegidele. Mõned köited või artiklid keelustati, osasid tuli trükkida varjatud või osalise lubaga, ja osa materjalist levitati peamiselt salastatult. Samal ajal aitas Encyclopédie levitada teaduslikke teadmisi, tehnilisi jooniseid ja kutseoskusi laiemale publikule ning murda seniseid teadmiste kujundamise monopolte (näiteks gildide saladused).

Projekt tekitas samuti huvitavaid lugusid kirjastuseelust. Encyclopédie idee on osaliselt seotud ingliskeelse Ephraim Chambersi Cyclose (Cyclopaedia) vahendatud mõtetega. 1743. aastal palkas Pariisi kirjastaja André Le Breton inglise tõlkija John Mills'i tööle; hiljem, kui Mills tööd ei valmistanud, puhkes vaidlus. Le Breton peksis Millsit kepiga; Mills kaebas kohtusse kallaletungi eest, kuid Le Breton vabastati. Le Breton palkas seejärel toimetajaks matemaatiku Jean Paul de Gua de Malves, keda augustis 1747 vallandati — seejärel kutsuti projektiga tegelema Diderot ja Jean d'Alembert'. Diderot jäi peatoimetajaks järgnevateks aastakümneteks ja viis töö lõpuni.

Tähtsus ja pärand

• Intellektuaalne mõju: Encyclopédie aitas koondada ja levitada valgustusajastu ideid — usku ratsionaalsusesse, sekulaarsusesse ja ühiskondliku reformi võimalikkusesse. Paljud hilisemad poliitilised ja sotsiaalsed liikumised said mõjutusi nende tekstide kaudu.
• Tehniline ja kutsealade kajastus: trükistes oli unikaalne hulk detaile ja tehnikakirjeldusi koos joonistega, mis tõid teadmisi käsitöödest, masinatest ja tootmismeetoditest laiemale publikule.
• Mõjutas entsüklopeediliste väljaannete arengut: mudelina mõjutas see hilisemaid entsüklopeediaid ja encyklopedistlikke projekte Euroopas ja väljaspool.
• Vastukajad: teos tekitas tugevat vastuseisu kiriku- ja riigivõimude poolt, mistõttu selle avaldamine oli mitmetel perioodidel raskendatud või osaliselt keelustatud.

Kuigi ajalugu on Encyclopédie puhul keeruline ning paljud üksikasjad (autorite anonüümsus, varjatud trükkimine, toimetajate vahetused) näitavad 18. sajandi trükikirjanduse ja tsensuuri eripärasid, jääb teos siiski üheks olulisemaks käivitajaks, mis aitas vormida kaasaegset arusaama teadmiste organiseerimisest, levitamisest ja kriitilisest mõtlemisest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on entsüklopeedia täielik pealkiri?

K: Kes oli Encyclopédie algne toimetaja?

K: Millal teatas Le Breton, et töö Encyclopédie'ga on müügil?

K: Miks Le Breton peksis Millsit kepiga?

K: Kes asendas Gua De Malves'i Encyclopedie toimetajana?

K: Kui kaua jäi Diderot toimetajaks?

K: Mis oli Denis Diderot' eesmärk selle entsüklopeedia toimetamisel ja avaldamisel?

Otsing