Valgustusajastu

Valgustusideed

Valgustusajastu kõige olulisem idee oli, et kõik inimesed suudavad ise mõelda ja mõelda. Seetõttu ei tohiks inimesed automaatselt uskuda seda, mida autoriteet ütleb. Inimesed ei pea isegi uskuma seda, mida kirikud õpetavad või mida preestrid ütlevad. See oli tol ajal väga uus idee.

Teine oluline mõte oli, et ühiskond on parim siis, kui kõik teevad selle loomiseks koostööd. Isegi inimestel, kellel on väga vähe võimu või raha, peaksid olema samad õigused kui rikastel ja võimsatel, et aidata kaasa ühiskonna loomisele, milles nad elavad. Aadlikel ei tohiks enam olla eriõigusi ega privileege.

Need olid tol ajal väga uued ideed. Need olid ka ohtlikud mõtted võimulolijate jaoks. Paljud valgustusfilosoofid pandi vangi või olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma.

Efektid

Paljud Ameerika Ühendriikide rajajad uskusid valgustusajastu ideedesse. Näiteks oli nende jaoks väga oluline idee, et valitsuse ülesanne on tuua kasu kogu riigi rahvale, mitte ainult võimulolijatele. Nad tegid selle idee valitsusest "rahva jaoks" Ameerika Ühendriikide uue põhiseaduse ja nende loodud uue Ameerika valitsuse üheks kõige olulisemaks osaks.

Valgustusajastu ideed olid olulised ka inimestele, kes võitlesid 1789. aasta Prantsuse revolutsioonis.

Mõnes riigis võtsid kuningad ja kuningannad osa valgustusajastu ideedest üle ja tegid oma valitsustes muudatusi. Siiski jätsid nad võimu siiski endale. Neid kuningaid ja kuningannasid nimetati "valgustatud despootideks". Näitena võib tuua Venemaa Katariina Suure, Preisimaa Friedrich Suure ja Rootsi Gustav III.

Valgustusajastul, kui üha rohkem inimesi hakkas kasutama mõistust, hakkasid mõned inimesed vastu vaidlema sellele, et Jumal on maailma loonud. See põhjustas konflikte - ja hiljem ka sõdu.

Paljud tänapäeval olulised ideed loodi valgustusajastul. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks:

• Vabadus, demokraatia ja mõistus peaksid olema ühiskonnas kõige tähtsamad asjad.
• Kõigil ühiskonnas peaksid olema samad õigused. Igal valitsusel peaks olema leping, mis lubab, et inimestel on need õigused.
• Inimesed peaksid probleeme lahendama ratsionalismi ja teadusliku meetodi abil, selle asemel, et otsida vastuseid religioonist.
• Kirjanikud ja filosoofid peaksid olema vabad otsima tõde, isegi kui nad ei nõustu võimulolijate, näiteks aristokraatia ideedega.
• Keegi ei peaks olema kohustatud järgima mingit kindlat usku. Peaks olema usuvabadus ja inimesed peaksid aktsepteerima teisi, kes järgivad erinevaid religioone.

Valgustusajastu ideed mõistusega mõtlemisest, isiklikest vabadustest ja sellest, et ei pea järgima katoliku kirikut, olid olulised kapitalismi ja sotsialismi loomisel.

Olulised valgustuse tegelased

Valgustusajastu tähtsad inimesed olid pärit paljudest eri riikidest ja jagasid ideid mitmel erineval viisil. Mõned tuntuimad valgustusajastu tegelased on kodumaa järgi järjestatuna järgmised:

Inglise keeles

• John Locke (1632-1704): Inglise filosoof, keda tuntakse kui moodsa empirismi ja liberalismi isa. Tema ideed olid väga olulised Thomas Jeffersonile ja asutamisiisadele, kui nad kirjutasid Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni. Locke'i ideed inimeste õigustest "elule, vabadusele ja õnne poole püüdlemisele" olid eriti tähtsad ja sisalduvad ka iseseisvusdeklaratsioonis.
• Thomas Paine (1737-1809): Kirjanik, deist, radikaalne vabariiklane ja poleemik. Ta on kõige kuulsam pamfleti "Common Sense" kirjutamise eest, milles öeldi, et Inglismaal ei tohiks lubada kontrollida Ameerika kolooniaid. Paine kirjutas ka piiblikriitilise teose "The Age of Reason" ja Prantsuse revolutsiooni kaitsva teose "The Rights of Man".

Prantsuse

• Voltaire (sündinud François-Marie Arouet) (1694-1778): Filosoof, kirjanik, näitekirjanik ja deist. Vaidles katoliku kiriku ja Prantsuse valitsusega. Selle tõttu pandi ta vangi ja saadeti Prantsusmaalt välja. Kirjutas palju erinevaid raamatuid filosoofiast, näidendeid ja ajalooteose. Tema ideed olid olulised Prantsuse revolutsioonis. Paljud inimesed pidasid 18. sajandit le siècle de Voltaire'i ("Voltaire'i sajandiks").
• Jean-Jacques Rousseau (1712-1778): Šveitsis sündinud prantsuse filosoof, kirjanik ja õpetaja. Tema kriitika Prantsuse riigi suhtes oli üks oma aja võimsamaid. Oma raamatus "Emile ehk Kasvatusest" kirjutas ta paljudest oma arvamustest kasvatuse kohta. Ta on ka üks vastvalgustuse tegelasi.
• Parun de Montesquieu (1689-1755): Poliitiline mõtleja. Ta on kuulus oma kirjutistest võimude lahususe kohta. Tänapäeval on see idee väga levinud ja on osa paljudest põhiseadustest kogu maailmas.
• Denis Diderot (1713-1784): Kirjutas "Encyclopédie", mis sisaldas 28 erinevat raamatut. Nendes raamatutes kirjutas ta kõikvõimalikest õppimisviisidest.

Ameerika

• Thomas Jefferson (1743-1826): Riigimees, poliitiline filosoof ja deist. Oli patrioot, kes võitles Inglismaa vastu Ameerika revolutsiooni ajal. Aitas kirjutada Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni (1776) ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduse (1787).
• Benjamin Franklin (1706-1790): Riigimees, kirjanik, teadlane ja luuletaja. Oli ka patrioot Ameerika revolutsiooni ajal ning aitas kirjutada iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse. Franklin oli esimene inimene, kes mõistis välku, ja töötas Philadelphias riigiteenistujana.

Saksa

• Immanuel Kant (1724-1804): Preisi (saksa) filosoof, kirjanik ja füüsik. Ta oli üks saksa valgustusajastu tähtsamaid inimesi. Aastatel 1781-1790 kirjutas Kant kolm olulist raamatut filosoofia ajaloos: Puhta mõistuse kriitika, Praktilise mõistuse kriitika ja Otsustusvõime kriitika.
• Gottfried Leibniz (1646-1716): Filosoof ja matemaatik, kes lõi kalkulatsiooni. Ta oli teine saksa valgustusajastu juht.
• Christian Wolff (1679-1754): Filosoof, kes jätkas Leibnizi tööd.

Šoti

• David Hume (1711-1776): Šoti ajaloolane, filosoof ja majandusteadlane. Tema ideed olid olulised Immanuel Kantile ja Adam Smithile.
• Adam Smith (1723-1790): Majandusteadlane ja filosoof. Kirjutas teose "Rahvaste rikkus". Selles kuulsas raamatus väitis ta, et rikkus ei ole raha, vaid tuleneb kapitalist ja tööjõust. Mõnikord arvatakse, et ta on loonud laissez-faire'i majandusteooria. Tema raamatud tõid läänemaailmale palju muutusi.

Rootsi

• Emanuel Swedenborg (1688-1772): Loodusfilosoof ja teoloog, kes püüdis välja selgitada, kuidas hing kehas töötab.