Valgustusajastu: Voltaire, Diderot ja Encyclopédie 18. sajandil
Sügav ülevaade Valgustusajastust: Voltaire, Diderot ja Encyclopédie — kuidas 18. sajandi ideed muutsid teadust, kultuuri ja mõttevabadust.
Valgustusajastu oli 18. sajandi laiaulatuslik kultuuriline ja intellektuaalne liikumine Euroopas. Selle keskne idee oli usaldus mõistuse ja teaduse vastu, ühiskonna ja poliitika kriitiline analüüs ning soov levitada teadmisi laiemale avalikkusele. Valgustusajastu oli eriti mõjukas Prantsusmaal, kus selle juhtivate mõtlejate hulka kuulusid sellised tuntud filosoofid nagu Voltaire ja Denis Diderot. Diderot aitas valgustusajastu ideid levitada, olles peamine toimetaja ja üks koostajatest, kirjutades ning koordineerides "Encyclopédie", mis oli esimene suur ja suhteliselt kõigile kättesaadav entsüklopeedia. Valgustusajastu juured ulatusid osaliselt tagasi varasemasse teaduslikku revolutsiooni ning olid mõjutanud ka René Descartes'i ja teiste varasemate mõtlejate rõhuasetused ratsionaalsele meetodile.
Põhimõtted ja peamised ideed
- Mõistuse ja teaduse austus: teadmiste edendamine ning loogilise, empiirilise uurimise eelistamine traditsioonilisele autoriteedile.
- Tolerants ja usuvabadus: kriitika dogmaatiliste ja autoritaarsete religioossete institutsioonide suhtes ning rõhuasetus usuvabadusele ja sallivusele.
- Progress ja haridus: usk inimmõistuse võimesse parandada ühiskonda läbi hariduse, seaduste ja sotsiaalsete reformide.
- Kodanikuvabadused ja õigused: rõhutati õigluse, seaduse ühtsuse ja üksikisiku õiguste tähtsust — ideed, mis hiljem mõjutasid revolutsioonilisi liikumisi.
Voltaire ja Diderot
Voltaire oli terava sulge ja avaliku kriitikaga kirjanik, tuntud oma vihjetega kiriku ja võimu väärkasutuse vastu ning oma jutustuste ja esseede kaudu levitatud humoorika ja terava stiili poolest (näiteks Candide, 1759). Tema kirjutised edendasid vabadust kõnelda, religiooni kriitikat ja seaduse võrdsust.
Denis Diderot oli praktilisemalt seotud teadmiste organiseerimisega: ta koondas suurmeeskonna autoritest, teadlastest ja käsitöölistest, et luua Encyclopédie. Dideroti töö ei olnud pelgalt faktikogum — see kandis ka valgustuslikke vaateid, püüdes muuta teadmisi kättesaadavaks ja aidata kaasa ühiskondlikule muutusele.
Encyclopédie — kuidas ja miks
Encyclopédie ilmus aastatel 1751–1772 ja kujutas endast suurt, koostööl põhinevat projekti, mida juhtisid Diderot ja Jean le Rond d'Alembert. Töö hõlmas mitmeid köiteid, tõi kokku nii filosoofe, teadlasi kui ka praktilisi eksperte ning püüdis kirja panna ja süsteemida kogu tollane teadaolev teadmine. Entsüklopeedia eesmärk oli:
- levitada tehnilisi ja teaduslikke teadmisi ka laiemale lugejaskonnale;
- rõhutada kutsealaseid oskusi ja käsitööd, sidudes teooria praktikaga;
- esitada artikleid, mis kandsid valgustusajastu kriitilist ja ratsionaalset vaatenurka.
Projekti mõju ei piirdunud vaid faktide kogumisega: see süvendas avalikku diskussiooni, julgustas kirjavahetust ja aitas luua intellektuaalseid võrgustikke (salonid, akadeemiad, trükikojad), mis olid valgustusajastu leviku tugisambad.
Mõju ja vastuseis
Valgustusajastu ideed aitasid kujundada kaasaegse Euroopa poliitilist ja kultuurilist maastikku. Need mõjusid nii seadusandlusele, hariduspoliitikale kui ka ühiskondlikule diskursusele — valgustusajastu mõtted olid olulised nii Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni kui ka Prantsuse revolutsiooni ideelise tausta kujunemisel.
Samas kohtasid valgustusajastu mõtted tugevat vastuseisu. Kirik ja vanad monarhilised institutsioonid kehtestasid tsensuuri, mõni materjal keelati ja autoriõigusi ning trükivabadust piirati. Paljud valgustusmõtlejad pidid oma uurimisi ja avalikke seisukohti kohati varjama või esitama irooniaga, et vältida tagajärgi.
Pärand
Valgustusajastu pärand on mitmekihiline: selle ideed on jätnud püsiva jälje teaduse väärtustamisse, laiemasse haridusse, sekulariseerumisse ja kodanikuõiguste arendusse. Projekti nagu Encyclopédie mudel andis aluse hilisematele entsüklopeedilistele ettevõtmistele ning näitas, kuidas teadmisi saab süsteemselt koguda, korrastada ja avalikult levitada.
Valgustusideed
Valgustusajastu kõige olulisem idee oli, et kõik inimesed suudavad ise mõelda ja mõelda. Seetõttu ei tohiks inimesed automaatselt uskuda seda, mida autoriteet ütleb. Inimesed ei pea isegi uskuma seda, mida kirikud õpetavad või mida preestrid ütlevad. See oli tol ajal väga uus idee.
Teine oluline mõte oli, et ühiskond on parim siis, kui kõik teevad selle loomiseks koostööd. Isegi inimestel, kellel on väga vähe võimu või raha, peaksid olema samad õigused kui rikastel ja võimsatel, et aidata kaasa ühiskonna loomisele, milles nad elavad. Aadlikel ei tohiks enam olla eriõigusi ega privileege.
Need olid tol ajal väga uued ideed. Need olid ka ohtlikud mõtted võimulolijate jaoks. Paljud valgustusfilosoofid pandi vangi või olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma.
Efektid
Paljud Ameerika Ühendriikide rajajad uskusid valgustusajastu ideedesse. Näiteks oli nende jaoks väga oluline idee, et valitsuse ülesanne on tuua kasu kogu riigi rahvale, mitte ainult võimulolijatele. Nad tegid selle idee valitsusest "rahva jaoks" Ameerika Ühendriikide uue põhiseaduse ja nende loodud uue Ameerika valitsuse üheks kõige olulisemaks osaks.
Valgustusajastu ideed olid olulised ka inimestele, kes võitlesid 1789. aasta Prantsuse revolutsioonis.
Mõnes riigis võtsid kuningad ja kuningannad osa valgustusajastu ideedest üle ja tegid oma valitsustes muudatusi. Siiski jätsid nad võimu siiski endale. Neid kuningaid ja kuningannasid nimetati "valgustatud despootideks". Näitena võib tuua Venemaa Katariina Suure, Preisimaa Friedrich Suure ja Rootsi Gustav III.
Valgustusajastul, kui üha rohkem inimesi hakkas kasutama mõistust, hakkasid mõned inimesed vastu vaidlema sellele, et Jumal on maailma loonud. See põhjustas konflikte - ja hiljem ka sõdu.
Paljud tänapäeval olulised ideed loodi valgustusajastul. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks:
- Vabadus, demokraatia ja mõistus peaksid olema ühiskonnas kõige tähtsamad asjad.
- Kõigil ühiskonnas peaksid olema samad õigused. Igal valitsusel peaks olema leping, mis lubab, et inimestel on need õigused.
- Inimesed peaksid probleeme lahendama ratsionalismi ja teadusliku meetodi abil, selle asemel, et otsida vastuseid religioonist.
- Kirjanikud ja filosoofid peaksid olema vabad otsima tõde, isegi kui nad ei nõustu võimulolijate, näiteks aristokraatia ideedega.
- Keegi ei peaks olema kohustatud järgima mingit kindlat usku. Peaks olema usuvabadus ja inimesed peaksid aktsepteerima teisi, kes järgivad erinevaid religioone.
Valgustusajastu ideed mõistusega mõtlemisest, isiklikest vabadustest ja sellest, et ei pea järgima katoliku kirikut, olid olulised kapitalismi ja sotsialismi loomisel.
Olulised valgustuse tegelased
Valgustusajastu tähtsad inimesed olid pärit paljudest eri riikidest ja jagasid ideid mitmel erineval viisil. Mõned tuntuimad valgustusajastu tegelased on kodumaa järgi järjestatuna järgmised:
Inglise keeles
- John Locke (1632-1704): Inglise filosoof, keda tuntakse kui moodsa empirismi ja liberalismi isa. Tema ideed olid väga olulised Thomas Jeffersonile ja asutamisiisadele, kui nad kirjutasid Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni. Locke'i ideed inimeste õigustest "elule, vabadusele ja õnne poole püüdlemisele" olid eriti tähtsad ja sisalduvad ka iseseisvusdeklaratsioonis.
- Thomas Paine (1737-1809): Kirjanik, deist, radikaalne vabariiklane ja poleemik. Ta on kõige kuulsam pamfleti "Common Sense" kirjutamise eest, milles öeldi, et Inglismaal ei tohiks lubada kontrollida Ameerika kolooniaid. Paine kirjutas ka piiblikriitilise teose "The Age of Reason" ja Prantsuse revolutsiooni kaitsva teose "The Rights of Man".
Prantsuse
- Voltaire (sündinud François-Marie Arouet) (1694-1778): Filosoof, kirjanik, näitekirjanik ja deist. Vaidles katoliku kiriku ja Prantsuse valitsusega. Selle tõttu pandi ta vangi ja saadeti Prantsusmaalt välja. Kirjutas palju erinevaid raamatuid filosoofiast, näidendeid ja ajalooteose. Tema ideed olid olulised Prantsuse revolutsioonis. Paljud inimesed pidasid 18. sajandit le siècle de Voltaire'i ("Voltaire'i sajandiks").
- Jean-Jacques Rousseau (1712-1778): Šveitsis sündinud prantsuse filosoof, kirjanik ja õpetaja. Tema kriitika Prantsuse riigi suhtes oli üks oma aja võimsamaid. Oma raamatus "Emile ehk Kasvatusest" kirjutas ta paljudest oma arvamustest kasvatuse kohta. Ta on ka üks vastvalgustuse tegelasi.
- Parun de Montesquieu (1689-1755): Poliitiline mõtleja. Ta on kuulus oma kirjutistest võimude lahususe kohta. Tänapäeval on see idee väga levinud ja on osa paljudest põhiseadustest kogu maailmas.
- Denis Diderot (1713-1784): Kirjutas "Encyclopédie", mis sisaldas 28 erinevat raamatut. Nendes raamatutes kirjutas ta kõikvõimalikest õppimisviisidest.
Ameerika
- Thomas Jefferson (1743-1826): Riigimees, poliitiline filosoof ja deist. Oli patrioot, kes võitles Inglismaa vastu Ameerika revolutsiooni ajal. Aitas kirjutada Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni (1776) ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduse (1787).
- Benjamin Franklin (1706-1790): Riigimees, kirjanik, teadlane ja luuletaja. Oli ka patrioot Ameerika revolutsiooni ajal ning aitas kirjutada iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse. Franklin oli esimene inimene, kes mõistis välku, ja töötas Philadelphias riigiteenistujana.
Saksa
- Immanuel Kant (1724-1804): Preisi (saksa) filosoof, kirjanik ja füüsik. Ta oli üks saksa valgustusajastu tähtsamaid inimesi. Aastatel 1781-1790 kirjutas Kant kolm olulist raamatut filosoofia ajaloos: Puhta mõistuse kriitika, Praktilise mõistuse kriitika ja Otsustusvõime kriitika.
- Gottfried Leibniz (1646-1716): Filosoof ja matemaatik, kes lõi kalkulatsiooni. Ta oli teine saksa valgustusajastu juht.
- Christian Wolff (1679-1754): Filosoof, kes jätkas Leibnizi tööd.
Šoti
- David Hume (1711-1776): Šoti ajaloolane, filosoof ja majandusteadlane. Tema ideed olid olulised Immanuel Kantile ja Adam Smithile.
- Adam Smith (1723-1790): Majandusteadlane ja filosoof. Kirjutas teose "Rahvaste rikkus". Selles kuulsas raamatus väitis ta, et rikkus ei ole raha, vaid tuleneb kapitalist ja tööjõust. Mõnikord arvatakse, et ta on loonud laissez-faire'i majandusteooria. Tema raamatud tõid läänemaailmale palju muutusi.
Rootsi
- Emanuel Swedenborg (1688-1772): Loodusfilosoof ja teoloog, kes püüdis välja selgitada, kuidas hing kehas töötab.
Otsige