Immanuel Kant — saksa filosoof ja transendentaalse idealismi looja (1724–1804)
Immanuel Kant (22. aprill 1724 – 12. veebruar 1804) oli saksa filosoof. Ta sündis Königsbergis Ida-Preisimaal ja suri samuti samas linnas. Kant kasvas üles pietistlikus perekonnas ning õppis alg- ja keskkooli Collegium Fridericianumis, hiljem jätkas õpinguid ülikoolis (Albertina), kus ta süvenes matemaatikasse, loodusteadustesse ja filosoofiasse. Enne akadeemilist karjääri töötas ta mitme pere juures koduõpetajana; 1770. aastal sai temast Königsbergi ülikooli loengupidaja ja hiljem professor. Oma süsteemi nimetas ta transendentaalseks idealismiks.
Peamised ideed ja teadustööd
Kanti tööd käsitlevad laialdaselt epistemoloogiat, metafüüsikat, eetikat ja esteetikat. Tema kõige tuntumad teosed on:
- Kritik der reinen Vernunft (1781; teine, parandatud väljaanne 1787) — inglise keeles tavaliselt "Puhta põhjuse kriitika" — kus ta arendas mõistete "sünteetiline a priori", tajumise vormid (ruum ja aeg), arusaama kategooriatest ning eristas nähtust (phenomenon) ja absoluutset asja (Ding an sich).
- Prolegomena zu einer jeden künftigen Metaphysik (1783) — mõeldud eelkõige selgituseks ja kokkuvõtteks põhiteoseks.
- Grundlegung zur Metaphysik der Sitten (1785) ja Kritik der praktischen Vernunft (1788) — Kant arendas välja oma moraalifilosoofia: moraali alus on tahte hea vorm (good will) ja kohustus (duty), keskseks põhimõtteks on kategooriline imperatiiv, mis rõhutab tegutsemist nii, nagu sinu tegutsemispõhimõte võiks saada üldiseks seaduseks.
- Kritik der Urteilskraft (1790) — esteetika ja teleoloogia käsitlused, hinnangud maitse ja ilu kohta ning looduse mõtestamine lõpliku eesmärgi perspektiivist.
Transendentaalne idealism ja epistemoloogia
Kant esitas radikaalse eristuse selle vahel, kuidas maailm ilmneb meie kogemuses (fenomenid) ja kuidas see võib olla iseenesest (noumenon või Ding an sich). Tema järgi ei saa teadmised ulatuda nähtustest kaugemale ilma, et mõistus ei annaks neile vormi — ruumi ja aja kujul ning mõistuse kategooriate kaudu. Sedasi tekkis idee, et mõned teadmised (sünteetilised a priori) on võimalikud: need annavad uut sisu, kuid on siiski vahetult võimalikud enne kogemust (näiteks matemaatika ja põhjuslikkus kui teadmisvormid).
Eetika ja inimväärtus
Kant rõhutas moraalisest tegutsemisest tulenevat autonoomiat ning inimese kui lõppeesmärgi tunnustamist. Kategooriline imperatiiv on mitme formulatsiooni kaudu väljendatud, näiteks: "Toimi ainult selle maksimi järgi, mille järgi sa võid samal ajal tahta, et see saaks üldiseks seaduseks." Kant rõhutas, et moraalne väärtus peitub kavatsuses ja motifis, mitte ainult tagajärjes; inimene on eneseväärikuselt väärtuslik ja ei tohi olla pelgalt vahend.
Isiklik elu ja pärand
Kant oli elus tagasihoidlikult korrapärane, jättis abiellu olemata ja oli tuntud oma range päevaplaani poolest — kuigi mõnede juttude kohaselt kohandasid kohalikud oma kellad tihti tema jalutuste rütmi järgi. Ta jätkas kirjutamist ka pärast õppetööst tagasitõmbumist ning suri 1804. aastal Königsbergis.
Mõju ja tähendus
Kanti teooriad mõjutasid tugevalt hilisemat saksa idealismi (nt Fichte, Schelling, Hegel) ning kaasaegset epistemoloogiat, metafüüsikat ja moraalifilosoofiat. Tema rõhuasetus mõistuse piiridel on mõjutanud nii teadusfilosoofia arutlusi kui ka poliitilisi ja eetilisi käsitlusi inimõigustest, autonoomiast ja inimväärikusest. Paljud tänapäeva filosoofilised debatid — näiteks arutelud teadvuse, objektiivsuse ja moraalsete kohustuste üle — lähtuvad või vastanduvad kantlikele lähenemistele.
Tänapäeval on Königsbergi linn osa Venemaast ja selle nimi on muudetud Kaliningradiks. Kanti eluajal oli see Preisimaa kuningriigi suuruselt teine linn.
Life
Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724. aastal. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli ja õppis Gottfried Leibnizi ja tema järglase Christian Wolffi filosoofiat. Ta õppis seal kuni 1746. aastani, mil tema isa suri, seejärel lahkus Königsbergist, et asuda koduõpetajaks. Temast sai krahv Kayserlingi ja tema perekonna koduõpetaja. Aastal 1755 sai Kant õppejõuks ja jäi sellele ametikohale kuni 1770. aastani. Aastal 1766 sai ta kuningliku raamatukogu teiseks raamatukoguhoidjaks. Lõpuks sai Kant Königsbergi ülikooli loogika ja metafüüsika õppetooli. Kogu oma elu jooksul ei sõitnud Kant kunagi Königsbergist kaugemale kui seitsekümmend miili. Kant suri 12. veebruaril 1804 viimaste sõnadega "Es ist gut" ("See on hea").
Ülikool
Pärast ülikooli lõpetamist lootis Kant saada filosoofiaõpetajaks, kuid see oli väga raske. Ta oleks võinud elada pikka aega eraõppejõu elu. Talle pakuti Königsbergi ülikooli luuleprofessori tööd, kuid ta lükkas selle tagasi. Hiljem, 1770. aastal sai temast Königsbergi ülikooli filosoofia korraline professor.
Noor Kant huvitus füüsikast, nii astronoomilistest objektidest (nagu planeedid ja tähed) kui ka Maast. Ta kirjutas mõned tööd selle kohta, kuid teda hakkas rohkem huvitama metafüüsika. Ta tahtis teada saada, mis on inimkogemuse olemus: kuidas inimesed saavad midagi teada ja millel nende teadmised põhinevad.
Esimesed kahtlused
Leibnizi ja Wolffi filosoofilise süsteemi tugeva mõju all hakkas Kant kahtlema varasemate filosoofide põhivastustes. Siis luges Kant šoti filosoofi David Hume'i. Hume oli püüdnud selgeks teha meie kogemust ja oli jõudnud väga tugevale arvamusele, mida nimetati "skeptitsismiks", et meie kogemust ei ole millegi poolest kindel. Kant oli Hume'ist väga šokeeritud ja nägi oma õpitud teooriat uuest vaatenurgast. Ta hakkas püüdma leida kolmandat teed peale kahest, mida Kant nimetas "skeptitsismiks" ja "dogmaatilisuseks".
Kant luges veel üht mõtlejat, nimega Jean-Jacques Rousseau. Tema mõtted inimesest, eriti moraalist, inimese vabadusest ja igavesest rahust, avaldasid Kantile muljet.
Filosoofia
Mõned teadlased soovivad Kanti arvata Saksa idealistide hulka, kuid Kant ise ei kuulunud sellesse rühma.
Kanti tuntuim teos on 1781. aastal avaldatud raamat "Puhta mõistuse kriitika" (Kritik der reinen Vernunft). Kant nimetas oma mõtteviisi kriitikaks, mitte filosoofiaks. Kant ütles, et kriitika on ettevalmistus tõelise filosoofia loomiseks. Kanti järgi peaksid inimesed teadma, mida inimlik mõistus suudab ja millised on tema piirid. Puhta mõistuse kriitikas kirjutas Kant mitmeid inimliku mõistuse piire, nii tunnetamise kui ka mõtlemise kohta midagi. Taju puhul on inimtunnetuse sees kaks piiri: ruum ja aeg. Ei ole füüsilisi objekte, vaid meie mõistuse piirid, mis toimivad alati, kui me tunnetame midagi oma meelte kaudu. Mõtlemise jaoks on tema sõnul kaksteist kategooriat ehk puhta mõistuse mõistet, mis jagunevad neljaks valdkonnaks: kvantiteet, kvaliteet, suhe ja modaalsus. Kant arvas, et inimlik mõistus rakendab neid mõisteid kõigele.
Ideoloogia
Kas see, mida me arvame, on ainult meie fantaasia? Kant ütles: "Ei", kuigi ilma nende meeleliste ja ratsionaalsete piiranguteta ei saa me midagi mõelda, siis Kant oli veendunud, et meie piirangute taga oleks midagi, mida me ei saa otseselt teada, ja isegi piirangutega võime midagi teada. See ei saa olla ka isiklik fantaasia, sest need piirangud olid enne meie erilist kogemust kogu inimlikule mõistusele ühised. Kant nimetas seda, mida me ei saanud otseselt teada, Ding an sich -- "asi ise". Me võime küll mõelda "asja ennast", kuid ei saa selle kohta mingit kogemust omada ega seda teada. Jumal, hinge igavik, elu pärast surma, sellised asjad kuuluvad "asja enda" juurde, seega ei olnud need Kanti järgi õiged filosoofia objektid, kuigi inimesed olid juba ammustest aegadest peale armastanud nende üle arutleda.
Raamatud
Kant kirjutas veel kaks raamatut nimega Kriitika: Praktilise mõistuse kriitika (1788) ja Kohtumõistmise kriitika (1790). Praktilise mõistuse kriitikas kirjutas Kant vabaduse ja Jumala probleemist. See oli tema eetika peateos. Teoses Critique of the Judgement kirjutas Kant ilust ja teleoloogiast ehk probleemist, kas üldse on olemas eesmärk, kas maailmal, elusolendil on olemas mõte jne. Mõlemas raamatus ütles Kant, et me ei saa nendele probleemidele vastata, sest need puudutavad "asja ennast".
Influence
Kant avaldas suurt mõju teistele mõtlejatele. 19. sajandil mõjutasid Kanti sellised saksa filosoofid nagu Fichte, Schelling, Hegel, Schopenhauer ja kirjanikud nagu Herder, Schiller ja Goethe.
20. sajandi alguses avaldasid Kanti ideed suurt mõju ühele saksa filosoofide rühmale. Neid hakati nimetama uus-kantlasteks. Üks neist, Windelband, ütles, et "iga filosoofia enne Kanti valus Kantist ja iga filosoofia pärast Kanti valub Kantist".
Kant on mõjutanud paljusid kaasaegseid mõtlejaid, sealhulgas Hannah Arendti ja John Rawlsi.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Immanuel Kant?
V: Immanuel Kant oli saksa filosoof, kes sündis Königsbergis, Ida-Preisimaal.
K: Kus õppis Kant filosoofiat?
V: Kant õppis filosoofiat Königsbergi ülikoolis.
K: Kuidas nimetas Kant oma süsteemi?
V: Kant nimetas oma süsteemi "transtsendentaalseks idealismiks".
K: Millistes valdkondades kirjutas Kant põhjalikult?
V: Kant kirjutas ulatuslikult epistemoloogiast, metafüüsikast, eetikast ja esteetikast.
K: Milline on Kanti tähtsus filosoofia ajaloos?
V: Kanti kirjutised on teinud temast ühe mõjukaima tegelase filosoofia ajaloos.
K: Mis on Königsbergi praegune nimi?
V: Königsbergi praegune nimi on Kaliningrad.
K: Milline oli Königsberg Kanti eluajal?
V: Kui Kant elas, oli Königsberg Preisimaa kuningriigi suuruselt teine linn.
