John Locke (hääldatakse /ˈlɒk/; 29. august 1632 - 28. oktoober 1704), tuntud kui liberalismi isa, oli inglise filosoof ja arst. Tema kirjutised ühiskondliku lepingu teooriast mõjutasid Voltaire'i ja Rousseau'd, paljusid šoti valgustusajastu mõtlejaid ja Ameerika revolutsionääre. Tema ideid on mainitud Ameerika iseseisvusdeklaratsioonis.

Elulugu ja haridus

Locke sündis Somersetis (Wringtoni kandis) ning õppis alustuseks Westminsteri koolis, seejärel astus ta 1652. aastal Christ Churchi kolledžisse Oxfordis. Seal omandas ta filosoofia- ja meditsiinialaseid teadmisi ning huvi loodusteaduste ja eksperimentaalse meetodi vastu. Hiljem töötas ta arstina ja oli pikemat aega seotud poliitiku Anthony Ashley Cooperiga (hilisem Earl of Shaftesbury) kui tema sekretär ning nõunik. Poliitsesooni ja 1680. aastate repressioonid viisid ta ühel ajal välismaale pagendusse (Hollandisse); ta naasis Inglismaale pärast 1688. aasta Glorious Revolutioni.

Peamised ideed

Locke on kuulus eelkõige oma epistemoloogia ja poliitilise filosoofia poolest. Tema teaduslik ja filosoofiline pärand tugineb peamiselt järgmistele põhimõtetele:

  • Tabula rasa ehk argumendile, et inimene sünnib tühja lehega: Locke väitis, et me ei sünni kaasasündinud ideedega, vaid teadmised tekivad kogemuste põhjal — nii meelte vahendusel kui ka peegeldades meele toiminguid (kogemuse roll on määrav).
  • Empirism: tõenduspõhine lähenemine, rõhutades vaatlust, kogemust ja mõistlikku analüüsi kui teadmise allikaid.
  • Isiklik identiteet: Locke uuris identiteeti ja mina olemust ning määratles isikliku identiteedi suuresti teadvuse ja mälestuste jätkumise kaudu (st see, mis teeb meid samaks isikuks aja jooksul, ei ole hing ega keha üksnes, vaid teadvuse järjepidevus).
  • Looduslikud õigused ja valitsemise legitiimsus: poliitilises teoorias rõhutas Locke, et kõigil inimestel on algselt loomulikud õigused (elu, vabadus ja omand), ning et riigi võim põhineb inimeste nõusolekul. Kui valitsus rikub neid õigusi, on inimestel õigus selle vastu võidelda või valitsust muuta.
  • Sallivus ja usuõigus: Locke toetas usuvabadust ja religioosset sallivust, rõhutades usu ja riigivõimu eraldatust ning mõistliku tolerantsi vajadust.

Olulised teosed

  • An Essay Concerning Human Understanding — Locke'i põhiteos epistemoloogiast, kus ta arendab välja ideed tabula rasast, eristab lihtsaid ja keerulisi ideid ning analüüsib teadmise tekkimist ja piiranguid.
  • Two Treatises of Government — poliitilise filosoofia tekst, milles ta kaitseb vabaduse, eraomandi ja valitsemise lepingu aluseid ning õigust valitsust kukutada, kui see rikub looduslikke õigusi.
  • A Letter Concerning Toleration — töö, kus ta argumendib religioosse sallivuse kasuks (välja arvatud teatud juhtudel, nt ateism ja poliitiline allumine), mis mõjutas hilisemat poliitilist arutelu usu ja riigi suhetest.
  • Lisaks käsitles ta kasvatust ("Some Thoughts Concerning Education") ja kirjalikult ühiskondlikke-teoloogilisi küsimusi ("The Reasonableness of Christianity").

Mõju ja pärand

Locke’i ideed on olnud aluseks modernsele liberalismile, demokraatiale ja sekulaarsusele. Tema rõhuasetus indiviidi õigustel, valitsuse legitiimsusel põhineval nõusolekul ja eraomandil mõjutas otseselt poliitilist mõtlemist 18. sajandi valgustusajal ning Ameerika iseseisvusliikumise juhte. Tema epistemoloogilised argumendid andsid tuge empirismile ja kaasaegsele teaduslikule meetodile.

Kuigi tema vaated on saanud ka kriitikat (nt küsimused võimu, võrdsuse ja sotsiaalse õigluse kohta), jääb Locke üks olulisemaid ja mõjukamaid mõtlejaid lääne poliitilises ja filosoofilises traditsioonis.

Locke suri 1704. aastal ning tema ideed elavad edasi nii akadeemilises diskussioonis kui ka poliitilistes institutsioonides ja põhiõiguste deklaratsioonides üle maailma.

Märkused: ülaltoodud linkide tähendused ja viited on säilitatud ning originaalsed ‑elementide viited jäid täpselt samaks nagu algtekstis.