John Locke — inglise filosoof ja liberalismi isa (1632–1704)

John Locke (1632–1704) — inglise filosoof ja liberalismi isa; empirismi, ühiskondliku lepingu ja inimõiguste mõttevoolu rajaja, kelle ideed mõjutasid valgustust ja Ameerika iseseisvust.

John Locke (hääldatakse /ˈlɒk/; 29. august 1632 - 28. oktoober 1704), tuntud kui liberalismi isa, oli inglise filosoof ja arst. Tema kirjutised ühiskondliku lepingu teooriast mõjutasid Voltaire'i ja Rousseau'd, paljusid šoti valgustusajastu mõtlejaid ja Ameerika revolutsionääre. Tema ideid on mainitud Ameerika iseseisvusdeklaratsioonis.

Elulugu ja haridus

Locke sündis Somersetis (Wringtoni kandis) ning õppis alustuseks Westminsteri koolis, seejärel astus ta 1652. aastal Christ Churchi kolledžisse Oxfordis. Seal omandas ta filosoofia- ja meditsiinialaseid teadmisi ning huvi loodusteaduste ja eksperimentaalse meetodi vastu. Hiljem töötas ta arstina ja oli pikemat aega seotud poliitiku Anthony Ashley Cooperiga (hilisem Earl of Shaftesbury) kui tema sekretär ning nõunik. Poliitsesooni ja 1680. aastate repressioonid viisid ta ühel ajal välismaale pagendusse (Hollandisse); ta naasis Inglismaale pärast 1688. aasta Glorious Revolutioni.

Peamised ideed

Locke on kuulus eelkõige oma epistemoloogia ja poliitilise filosoofia poolest. Tema teaduslik ja filosoofiline pärand tugineb peamiselt järgmistele põhimõtetele:

• Tabula rasa ehk argumendile, et inimene sünnib tühja lehega: Locke väitis, et me ei sünni kaasasündinud ideedega, vaid teadmised tekivad kogemuste põhjal — nii meelte vahendusel kui ka peegeldades meele toiminguid (kogemuse roll on määrav).
• Empirism: tõenduspõhine lähenemine, rõhutades vaatlust, kogemust ja mõistlikku analüüsi kui teadmise allikaid.
• Isiklik identiteet: Locke uuris identiteeti ja mina olemust ning määratles isikliku identiteedi suuresti teadvuse ja mälestuste jätkumise kaudu (st see, mis teeb meid samaks isikuks aja jooksul, ei ole hing ega keha üksnes, vaid teadvuse järjepidevus).
• Looduslikud õigused ja valitsemise legitiimsus: poliitilises teoorias rõhutas Locke, et kõigil inimestel on algselt loomulikud õigused (elu, vabadus ja omand), ning et riigi võim põhineb inimeste nõusolekul. Kui valitsus rikub neid õigusi, on inimestel õigus selle vastu võidelda või valitsust muuta.
• Sallivus ja usuõigus: Locke toetas usuvabadust ja religioosset sallivust, rõhutades usu ja riigivõimu eraldatust ning mõistliku tolerantsi vajadust.

Olulised teosed

• An Essay Concerning Human Understanding — Locke'i põhiteos epistemoloogiast, kus ta arendab välja ideed tabula rasast, eristab lihtsaid ja keerulisi ideid ning analüüsib teadmise tekkimist ja piiranguid.
• Two Treatises of Government — poliitilise filosoofia tekst, milles ta kaitseb vabaduse, eraomandi ja valitsemise lepingu aluseid ning õigust valitsust kukutada, kui see rikub looduslikke õigusi.
• A Letter Concerning Toleration — töö, kus ta argumendib religioosse sallivuse kasuks (välja arvatud teatud juhtudel, nt ateism ja poliitiline allumine), mis mõjutas hilisemat poliitilist arutelu usu ja riigi suhetest.
• Lisaks käsitles ta kasvatust ("Some Thoughts Concerning Education") ja kirjalikult ühiskondlikke-teoloogilisi küsimusi ("The Reasonableness of Christianity").

Mõju ja pärand

Locke’i ideed on olnud aluseks modernsele liberalismile, demokraatiale ja sekulaarsusele. Tema rõhuasetus indiviidi õigustel, valitsuse legitiimsusel põhineval nõusolekul ja eraomandil mõjutas otseselt poliitilist mõtlemist 18. sajandi valgustusajal ning Ameerika iseseisvusliikumise juhte. Tema epistemoloogilised argumendid andsid tuge empirismile ja kaasaegsele teaduslikule meetodile.

Kuigi tema vaated on saanud ka kriitikat (nt küsimused võimu, võrdsuse ja sotsiaalse õigluse kohta), jääb Locke üks olulisemaid ja mõjukamaid mõtlejaid lääne poliitilises ja filosoofilises traditsioonis.

Locke suri 1704. aastal ning tema ideed elavad edasi nii akadeemilises diskussioonis kui ka poliitilistes institutsioonides ja põhiõiguste deklaratsioonides üle maailma.

Märkused: ülaltoodud linkide tähendused ja viited on säilitatud ning originaalsed ‑elementide viited jäid täpselt samaks nagu algtekstis.

Biograafia

Locke'i isa, kes kandis samuti nime John Locke, oli maal tegutsev advokaat. Ta oli teeninud kaptenina Inglise kodusõja alguses. Tema ema, Agnes Keene, oli parkuurija tütar ja teda peeti väga ilusaks. Nii ema kui ka isa olid puritaanid. Locke sündis 29. augustil 1632 kiriku juures asuvas majakeses Wringtonis, Somersetis, umbes 12 miili kaugusel Bristolist. Ta ristiti juba sünni ajal. Pärast seda kolis tema pere peagi Pensfordi.

1647. aastal saadeti Locke Londonis asuvasse Westminsteri kooli. Sel ajal toetas teda parlamendi liige Alexander Popham. Pärast õpingute lõpetamist seal läks ta Christ Churchi. Kuigi Locke oli hea õpilane, ei meeldinud talle seal veedetud aja graafik. Talle ei meeldinud ülikoolis õpetatavad klassikalised õppeained ja ta tahtis rohkem õppida moodsat filosoofiat. Oma sõbra Richard Loweri kaudu, kellega ta oli koolis kohtunud, õppis Locke tundma meditsiini.

Locke sai 1656. aastal bakalaureusekraadi ja 1658. aastal magistrikraadi. 1666. aastal kohtus ta lord Anthony Ashley Cooperiga, kes oli tulnud Oxfordi, et saada ravi oma maksahaiguse vastu. Cooperile avaldas Locke muljet ja ta palus teda.

Locke oli tööd otsinud ja 1667. aastal kolis ta Shaftesbury koju Londonis Exeter House'isse, et olla lord Ashley isiklik arst. Londonis jätkas Locke oma meditsiiniõpinguid.

Locke'i meditsiinilised teadmised pandi proovile, kui Shaftesbury maksahaigus süvenes, kuni Shaftesbury oli suremas. Locke kasutas mitme arsti nõuandeid ja veenis Shaftesburyt operatsioonile minema. Shaftesbury elas operatsiooni üle ja tänas Locke'i tema elu päästmise eest.

Shaftesbury kui whigiliikumise liige oli Locke'i poliitilistele ideedele suureks mõjutajaks. Pärast seda, kui Shaftesbury hakkas 1675. aastal siiski populaarsusest langema, otsustas Locke reisida läbi Prantsusmaa. Ta tuli 1679. aastal Inglismaale tagasi. Sel ajal kirjutas Locke Shaftesbury nõudmiste tõttu "Two Treatises of Government". Kuigi kunagi arvati, et Locke kirjutas "Traktaadid" 1688. aasta hiilgava revolutsiooni kaitsmiseks, on hiljutine teadus näidanud, et teos on kirjutatud juba enne seda.

Kuid Locke põgenes 1683. aastal Madalmaadesse. Seda seetõttu, et inimesed hakkasid kahtlustama, et ta on seotud Rye House'i vandenõuga Inglismaa kuninga Charles II mõrvamiseks. Hollandis oli Lockel aega oma kirjutamise juurde tagasi pöörduda, kulutades palju aega "Essee" ümbertöötamisele. Locke naasis koju alles pärast Glorious Revolutioni. Locke tuli koos William Oranje naisega 1688. aastal tagasi Inglismaale.

Locke'i lähedane sõber Lady Masham kutsus teda enda juurde Mashamite maamajja Essexis. Ehkki tema seal veedetud aega iseloomustas astmahoogude tõttu ebastabiilne tervis, sai temast sellegipoolest Whigide intellektuaalne kangelane. Sel ajal arutas ta küsimusi selliste isikutega nagu John Dryden ja Isaac Newton.

Ta suri 28. oktoobril 1704 ja on maetud Essexi Harlow'st ida pool asuva High Laveri küla kirikuaeda, kus ta oli elanud alates 1691. aastast Sir Francis Mashami majapidamises. Locke ei olnud kunagi abielus ega saanud lapsi.

Locke'i eluajal toimunud sündmuste hulka kuuluvad Inglismaa restaureerimine, Londoni suur katk ja Londoni suur tulekahju. Ta ei näinud päris 1707. aasta liiduakte, kuigi Inglismaa ja Šotimaa troonid olid tema eluajal isiklikus liidus. Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia olid Locke'i ajal alles lapsekingades.

John Locke

Küsimused ja vastused

K: Kes on John Locke?

K: Millest kirjutas Locke?

K: Millist mõju avaldasid Locke'i ideed?

K: Milline on Locke'i teooria teadmiste kohta?

K: Milline on Locke'i panus Ameerika ajalukku?

K: Milline on Locke'i ühiskondliku lepingu teooria tähtsus?

K: Mille poolest erinesid Locke'i ideed teistest oma aja filosoofidest?

Otsing