Nahaparkimine
Parkimine on protsess, mille käigus loomanahk (mida sageli nimetatakse "nahaks") muudetakse nahaks. Parkimine muudab naha kõvemaks ja muudab sageli selle värvi. Parkimine aitab muuta loomanahka paindlikumaks ja vähem haavatavaks bakterite kahjustuste suhtes.
Enne looma naha parkimist tuleb loom tappa ja nülgida, enne kui looma kehasoojus lahkub looma kehast. Seejärel eemaldatakse koed naha siseküljelt ja karvad väljastpoolt. Naha sees olev sool eemaldatakse ja nahk leotatakse vees kuus tundi kuni kaks päeva.
Tegelik parkimisprotsess toimub naha leotamisel kroom III sulfaatvannis ([Cr(H2 O) 6] 2(SO4 )3 ). Varasematel sajanditel kasutati looduslikku ainet, mida nimetati tanniiniks ja mida saadi tammest või kuusest.
Kogu protsess on väga haisev ja parkimistöökojad asuvad sageli linnade servas. Pargitusettevõtetest jõgedesse voolav vesi on peamine reostuse põhjustaja. Seda saab vältida nahatöötlemisvedelike väljavoolule kohandatud veepuhastusmeetoditega. Arengumaades võib see meetod puududa, kuigi Maailmapanga toetused veepuhastusrajatiste jaoks on kättesaadavad. Erasektori kutseühing võib anda tehnilist teavet puhaste tehnoloogiate kohta.
Päevitaja on inimene, kelle tööks on päevitamine.
Tanner on koht, kus parkijad töötasid loomanahkadega.
Parkaja , illustratsioon 1880. aastast, eri elukutseid kirjeldavast raamatust
Illustratsioon parkimise kohta 17. sajandil avaldatud raamatust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on parkimine?
V: Parkimine on protsess, mille käigus loomanahk muudetakse nahaks, muutes selle kõvemaks ja sageli ka värvi.
K: Kuidas aitab parkimine kaitsta loomanahka?
V: Parkimine aitab muuta loomanahka paindlikumaks ja vähem haavatavaks bakterikahjustuste suhtes.
K: Milliseid samme tehakse enne loomanaha parkimist?
V: Enne looma naha parkimist tuleb loom tappa ja nülgida, enne kui looma kehasoojus kehast väljub. Seejärel eemaldatakse koed naha siseküljelt ja karvad väljastpoolt. Naha sees olev sool eemaldatakse ja seejärel leotatakse nahka kuus tundi kuni kaks päeva vees.
K: Millist ainet kasutati möödunud sajanditel parkimiseks?
V: Varasematel sajanditel kasutati looduslikku ainet nimega tanniin, mida saadi tammest või kuusest.
K: Kus asuvad tavaliselt parkimisvabrikud?
V: Parkimistöökojad asuvad tavaliselt linnade servades, kuna need on haisevad.
K: Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida parkimisest? V: Parkide äravool jõgedesse võib põhjustada suurt reostust, kui neid ei töödelda nõuetekohaselt veepuhastusmeetoditega, mis on kohandatud nende tehaste vedelike väljavoolule. Arengumaades võib see meetod puududa, kuigi Maailmapanga toetused on kättesaadavad veepuhastusrajatiste jaoks.
Küsimus: Kes on parkijate töökoht? V: Parkaja töö on töö loomanahkadega parkimisvabrikus, et muuta need nahaks selliste protsesside abil nagu kroom III sulfaadis ([Cr(H2O)6]2(SO4)3) leotamine.
