Tamm (Quercus): liigid, levik, bioloogia ja puidu kasutus

Tamm (Quercus): liigid, levik, bioloogia ja väärtuslik puidu kasutus — ajalugu, omadused, kasutusmööbel ja kestlik majandamine Eestis ja maailmas.

Tamm on puu või põõsas perekonnast Quercus. Elus on umbes 600 liiki. Üldnimetus "tamm" võib esineda ka sugulussugukondade liikide nimedes, näiteks Lithocarpus. Tammad kuuluvad tõugulise pärispuude perekonda (perekonda Fagaceae), kuhu kuuluvad ka pöök, kask ja muud sugulased. Perekond Quercus jaguneb mitmeks alamrühmaks (sektsioonideks), mis erinevad näiteks lehtede, õite ja viljade ehituse poolest.

Quercus'i perekond on kodumaiselt levinud põhjapoolkeral. See hõlmab leht- ja igihaljaid liike jahedate parasvöötme ja troopiliste laiuste Aasiast ja Ameerikast. Põhja-Ameerikas on kõige rohkem tammeliike: Ameerika Ühendriikides esineb umbes 90 liiki. Mehhikos on 160 liiki, millest 109 on endeemilised. Teiseks suurimaks tammede mitmekesisuse keskuseks on Hiina, kus on umbes 100 liiki. Euroopas ja Vahemerel on samuti arvukalt liike ja hulk kultuuriliselt olulisi metsa- ning pargitamme. Tammad kasvavad väga erinevates kasvukohtades — alates rannikutest ja mõõdukalt kuivadest laanteist kuni mägimetsadeni.

Tammede lehed on spiraalselt paigutatud, paljudel liikidel on ümarad servad; mõnel liigil on sakiliste servadega lehed või terved lehed siledate servadega. Paljud lehtpuude liigid ei lase surnud lehti enne kevadet maha — seda nähtust nimetatakse marcescence ehk surnud lehtede püsivus. Kevadel toodab üks tamm nii isasõied (kukeseened) kui ka väikesed emasõied. Vili on tammesarnane pähkel, mida kantakse tassilaadses konstruktsioonis. Igas tammes on üks seeme (harva kaks või kolm) ja selle valmimine kestab sõltuvalt liigist 6-18 kuud. Tammede viljad ehk tammetõrud on olulised sööt- ja levitamisallikad paljude loomade jaoks: oravad, linnud (nt harakad) ja metsaloomad kannavad või peidavad tõrusid, aidates sellega seemnete levikut. Tammemetsades esinevad ka nn mast-aastad, kus õitsemine ja viljakus on erakordselt tugev — see mõjutab oluliselt rööv- ja kiskjaloomade populatsioone. Niinimetatud "elutammed" on igihaljad. Nad ei ole taksonoomiline rühm, vaid lihtsalt eluviis, mis esineb kogu sugukonnas.

Tamm on üks lehtpuude liik. Nad on hästi tuntud kliimaatilise taimestikuna põhjapoolkera parasvöötmes. See tähendab, et kui inimene ei puutuks sellesse, oleks see domineeriv puu. Suur osa Inglismaast oli kaetud tammemetsadega, enne kui kaasaegne põllumajandus võttis maa üle. Viimased ulatuslikud tammemetsad raiuti 18. sajandil maha, et ehitada laevu kuningliku mereväe jaoks. Tammemetsad on ajalooliselt olnud ka olulise majandusliku väärtusega — neid on majandatud pöendumise, harvendamise ja lagendikena ning paljudel aladel kasutati tammemetsade puitu hobuseristide, sarikate ja muude konstruktsioonide ehituses.

Mõned tammepuuliigid on väga kõvad. Seepärast raiusid inimesed möödunud sajanditel neid maha, et valmistada laevu, mööblit ja muid asju. Nüüdseks on see puit vähenenud ja kallis ning seda kasutatakse enam vaid üksikute asjade valmistamiseks. Palju odavamad on pehme puit, nagu mänd. Tammepuit on hinnatud vastupidavuse, kauni südamikuvärvi ja tekstuuri tõttu — seda kasutatakse vintidest ja vaatidest (vein ja viski), mööblist ja parketist kuni ehitusdetailideni. Tamme koor sisaldab tanniine ja seda on traditsiooniliselt kasutatud parkimisprotsessides ja nahatööstuses. Lisaks on tamme puit vastupidav niiskusele ja mädanemisele, mis teeb selle sobivaks välitingimusteks ning laevatööstuseks.

Tammed kasvavad aeglaselt ja võivad elada kuni 1000 aastat. Mõned isendid võivad elada veelgi kauem, sõltuvalt liigist ja kasvutingimustest; vanad tammed on sageli väärtuslikud nii looduse- kui kultuuripärandi osana. Tammede kasvukiirus ja vanus sõltuvad mullast, veerežiimist, kliimast ja häiringute sagedusest — püsikahjustused, haigused või intensiivne raiumine piiravad nende potentsiaali väga vanaks saada.

Ökoloogiline tähendus ja ohud

Tammed on ökosüsteemi võtmetegurid: nad toetavad suurt arvu putukaid, seeni, samblikke ja limaseid, mille kaudu sõltuvad ka linnud ja imetajad. Tammede juured moodustavad tihti rikkaliku mükoriisat, mis parandab pinnase ja taimede mineraal- ning veevarustust. Samas seisavad tammemetsad silmitsi mitmete ohtudega: laialdane metsaraiumine, looduslike elupaikade killustumine, uued patogeenid (nt mõned Phytophthora-liigid põhjustavad tammekahjustusi) ja putukate epideemiad ning kliimamuutuste mõjud (kuivaperioodid, taudide levik). Euroopa-ja Põhja-Ameerika liike mõjutavad ka indigentsed kahjurid nagu tammemardikad või ohvrid nagu oak processionary moth, kes võivad lehti rikkuda ja nõrgestada puid.

Kasvatus, majandus ja kultuur

Tamme kasvatatakse nii metsamajanduses kui parkide ja alleede istutamiseks. Nad paljunevad kergesti tammetõrudest; seemikud vajavad tavaliselt talvist külmperioodi idanemiseks. Majandamisel kasutatakse sageli coppicing'u ja pollarding'u süsteeme, mis võimaldavad puitu korjata ilma puid täielikult hävitamata ning toetavad vanade ja noorte põlvkondade kooseksisteerimist. Tammepuidu väärtus ja vastupidavus teevad sellest jätkuvalt hinnatud materjali, samas pööratakse rohkem tähelepanu säästvale metsandusele ja kaitsele, et tagada tammede püsiv kohalolek maastikel.

Säilitamine

Mitmed tammede liigid on ohustatud või piirialadel, eriti piirkondades, kus levialad on lühikese ajaloolise perioodi jooksul inimtegevuse tõttu vähenenud. Konservatsioonimeetmed hõlmavad vanade puude ja vanade metsade kaitset, metsade jätkusuutlikku majandamist, haiguste ja kahjurite jälgimist ning geneetilise mitmekesisuse säilitamist. Kohalikud ja rahvusvahelised programmid püüavad ka harida avalikkust tammede tähtsusest looduse ja kultuuri seisukohalt.

Kokkuvõtlikult on tamm perekond Quercus mitmekesine, ökoloogiliselt oluline ja inimestele majanduslikult väärtuslik ning selle kaitse ja jätkusuutlik kasutus on paljude riikide looduspoliitika ja metsanduse üks keskseid teemasid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tammepuu?

K: Millist tüüpi lehed on tammel?

K: Millal langetavad lehtpuuliigid oma surnud lehed?

K: Milliseid õisi toodab tammepuu?

K: Kuidas nimetatakse tammepuu vilju?

K: Mis on "elusad tammed"?

K: Kui kaua võivad tammed elada?

Otsing