Pehme puit: määratlus, päritolu ja erinevused lehtpuuga
Pehme puit on puit, mis pärineb gümnospermidest — eesti keeles tavaliselt okaspuud. Okaspuud sisaldavad enamikku igihaljaid puid ning nende puitu nimetatakse üldiselt pehmepuiduks.
Okaspuit moodustab umbes 80% maailma saematerjali toodangust. Traditsioonilised tootmispiirkonnad on Põhja-Ameerika, Skandinaavia, Balti riigid ja Hiina. Pehme puidu vastandiks on lehtpuit, mis pärineb angiospermidest (lehtpuudest). Oluline on märkida, et terminid "pehme" ja "leht" ei määra automaatselt puidu kõvadust: pehme puit ei ole alati pehmem kui lehtpuit. Mõlemad rühmad hõlmavad erineva kõvaduse ja omadustega liike. Näiteks mõned lehtpuuliigid, nagu pappel, võivad olla pehmemad kui mitmed okaspuuliigid; samas Douglas-kuusk (okaspuu) on tihti kõvem kui paljud lehtpuud.
Pehme puidu struktuur ja omadused
Pehme puidu rakuline ülesehitus erineb lehtpuust — peamine rakkude tüüp on trahheiidid (tracheids), mis teenivad nii vedamise kui toestamise funktsiooni. Selle tulemusena on pehme puidu pooritus ja tera sageli ühtlasem ning kiuline muster vähem nägusa poorsusega kui lehtpuul, millel on suuremad veresooned.
- Meestruktuur: enamasti sirgem tera ja vähem nähtavad suured poorid;
- Tihedus: lai varieeruvus — üldiselt madalam tihedus kui paljudel lehtpuudel, kuid erandeid on palju;
- Kasv: kiire kasv mõnes liigis (nt mänd, kuusk) muudab need majanduslikult atraktiivseks;
- Sisaldus: vaigud ja õlid, mis mõjutavad töötlemist ja puidukaitset.
Tüüpilised liigid ja näited
Levinud pehmepuidu liikide hulka kuuluvad mänd, kuusk, nulg (fir), lehis ja douglaskuusk. Igal liigil on oma omadused, näiteks:
- Mänd: hea saetavus, suured sõlmed ja nähtav tera — laialdaselt kasutatav ehituses ja mööblis;
- Kuusk: heade mehaaniliste omadustega, sagedane konstruktsioonipuit;
- Lehis: vastupidav vees ja välitingimustes, kasutatakse välisviimistluses ja sildadel;
- Douglaskuusk (Douglas-kuusk): tihe ja tugev okaspuu, sobib konstruktsioonideks ja viltu.
Võrdlus lehtpuuga
Peamised erinevused lehtpuuga:
- Rakuline ehitus: okaspuudel trahheiidid, lehtpuudel suured veresooned;
- Pinnatekstuur: pehmepuidul tavaliselt ühtlasem tera, lehtpuul selgem late-pooritus;
- Töödeldavus: pehme puit on sageli kergem lõigata ja vormida, kuid tugevaid sõlmi ja vaigusid tuleb arvestada;
- Lõpptoodete välimus: lehtpuit annab tihti rikkalikuma struktuuri ja tumedama tooni ning on eelistatum nähtaval mööblipinnal;
- Majanduslik aspekt: pehme puit kasvab sageli kiiremini ja on soodsam, miks seda kasutatakse laialdaselt ehituses ja tööstuses.
Kas pehme puit tähendab alati pehmet materjali?
Ei. Mõisted "pehme" ja "leht" on botanilised klassifikatsioonid, mitte absoluutne määrus mehaanilise kõvaduse kohta. On lehtpuidust liike, nagu balsa või pappel, mis on väga pehmed, ning on okaspuuliike, näiteks douglaskuusk, mis on suhteliselt kõvad. Puidu kõvadus sõltub liigist, kasvutingimustest, tihedusest ja kuivatusest.
Kasutusalad
- ehitus- ja konstruktsioonipuit (talad, karkassid);
- furnituur ja odavam mööbel;
- pakendipuidu ja puitlaastplaatide tootmine;
- paber ja tselluloos (puidupuitust masside tootmiseks);
- välis- ja siseviimistlus, soojustusmaterjalid, aiapostid.
Töötlemine ja kaitse
Pehme puit on tavaliselt kerge töödelda (saagimine, freespingid, hööveldamine). Samas tuleb arvestada:
- sõlmed ja vaigulisus võivad tekitada tööriistade ülekuumenemist ja ebatasase pinda;
- aturvaline kuivatus on oluline kängumise ja lõhede vältimiseks;
- välistes tingimustes kasutatakse immutamist või puitkaitsevahendeid, et vältida mädanemist ja tõrjuda kahjureid;
- viimistluses võib pehmepuit vajada alusviimistluse (prime) ja täiteainet, et saavutada sile pind.
Keskkond ja majandus
Pehme puit on oluline taastuv loodusvara ja tähtis majandussektoris, eriti piirkondades, kus okaspuud on domineerivad. Vastutustundlik metsandus (taastamine, järelkasv, sertifitseerimine) vähendab ökoloogilist jalajälge ja tagab pikaajalise toormevaru. Kiire kasv ja mitmekülgne kasutus teevad pehmepuidust kuluefektiivse materjali nii kohalikuks tarbeks kui ekspordiks.
Kokkuvõttes on "pehme puit" laia tähendusega termin, mis hõlmab mitmeid okaspuuliike — nende omadused ja väärtus sõltuvad liigist, kasvatamisest ja töötlemisest. Õige liigi ja töötluse valik teeb pehmepuidust sobiva ja vastupidava materjali väga paljudes rakendustes.


Kuusepuidu saematerjali kuhjad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pehmepuu?
V: Pehmepuit on puiduliik, mis pärineb võimsaspermidest, sealhulgas enamik igihaljaid puid.
K: Kui suure osa maailma saematerjali toodangust moodustab okaspuit?
V: Lehtpuu moodustab umbes 80% maailma saematerjali toodangust.
K: Millised on mõned traditsioonilised okaspuidu tootmisalad?
V: Mõned traditsioonilised pehme puidu tootmispiirkonnad on Põhja-Ameerika, Skandinaavia, Balti riigid ja Hiina.
K: Mis on lehtpuit?
V: Lehtpuit on puiduliik, mis pärineb angiospermidest.
K: Kas pehmepuit on alati pehmem kui lehtpuit?
V: Ei, pehmepuit ei ole alati pehmem kui lehtpuit. Mõlemad rühmad hõlmavad mitmesuguseid puiduliike, mis erinevad tegeliku kõvaduse poolest.
K: Mis on näide lehtpuudest, mis on pehmemad kui enamik pehmepuidust?
V: Balsa on lehtpuu, kuid see on pehmem kui enamik pehmetest puuliikidest.
K: Kas selline pehme puit nagu Douglas-kuusk on alati vähem kõva kui kõva puit?
V: Ei, Douglas-kuusk, mis on okaspuu, on palju kõvem kui paljud lehtpuud.