Stalagmiit: mis see on, kuidas tekib ja kuidas erineb stalaktiidist
Stalagmiit: avasta, mis see on, kuidas tekib ja millega stalaktiidist erineb. Selged selgitused, meenutamisnipid ja koopakivimite kujunemise protsess ühes artiklis.
Stalagmiidid võivad viidata ka ühte tüüpi seenele.
Stalagmiit on koopakujuline moodustis, mida leidub tavaliselt koopa põrandal. See tekib siis, kui laest tilguv vesi kannab endas lahustunud mineraale — peamiselt kaltsiumkarbonaati — ja need mineraalid ladestuvad tilgakohas maapinnal, moodustades sammalt või sambakujulise moodustise. Vastav, laest allapoole rippuv moodustis on stalaktiit.
Kuidas stalagmiidid tekivad
Protsess algab vihmaveest või pinnaseveest, mis imbub läbi lubjakivikihtide ja lahustab osa kaltsiumkarbonaadist, moodustades kaltsiumvesinikkarbonaadi (Ca(HCO3)2) lahuse. Kui see vesi jõuab koopasse ja hakkab tilkuma, vabastab see osaliselt lahustunud süsihappegaasi (CO2); CO2 eraldumisel väheneb lahuse kaltsiumvesinikkarbonaadi stabiilsus ja kaltsiumkarbonaat sadestub jälle tahkena. See sadestus lisab tilga all oleva koopa põranda välimusele järk-järgult uusi kihte ja nii tekib stalagmiit.
Sadestunud mineraal võib olla erinevas kristallilises vormis (nt kaltsiit või aragoniit) ning lisandid (raud, mangaan, muud metallid või orgaanilised ained) annavad stalagmiitidele erinevaid värvitoone — kollakas, punakas, pruun või rohekashall.
Kasvukiirus ja vormid
Stalagmiitide kasv on tavaliselt väga aeglane ja sõltub tilgumise kiirusest, vee mineraalsest sisaldusest ning koopatingimustest (temperatuur, õhu liikumine, CO2 tase). Mõnel juhul võib kasv toimuda sedavõrd aeglaselt, et looduslikud moodustised arenevad millimeetrite või sentimeetrite kaupa sajandite jooksul. Koopas võib esineda ka muid tilkekivimorfoloogiaid — nt õhukesed torukujulised "soda straw" stalaktiidid, voolavormid (flowstone), keerulised helictite’id jm — ning aegamööda võib stalagmiit ja stalaktiit ühineda ja moodustada terve samba ehk kolonni.
Kuidas me neid eristame — lihtsad nippid
- Stalaktiit ripub laest — mõttekas meelde jätta, et sõnas on T, mis võib meenutada ripuvat tilka (tilk).
- Stalagmiit kasvab põrandast ülespoole — sõnas on M, mis estikeelses kasutuses sobib meenutamiseks kui "maapind" või "maast üles".
- Ingli- või ingliskeelne nipp: stalacCtite'il on "C" nagu "Ceiling" (lagi) ja stalagmiitidel "G" nagu "Ground" (põrand).
Miks neid ei tohi puutuda
Koobastes jalutades võidakse külastajatelt paluda, et nad ei puudutaks stalaktiite ega stalagmiite. Põhjuseks on see, et inimeste nahaõlid ja muud saasteained katavad kivipinna ning takistavad uue mineraali ladestumist just sinna, kus tilk langeb. See võib peatada või moonutada loomulikku kasvu ja muuta moodustise pinda püsivalt. Lisaks on paljud koopad kaitsealused ja nende moodustised on väga vanad ning kergesti kahjustatavad.
Stalagmiidid mujal kui looduslikes koobastes
Samalaadseid moodustisi võib näha ka inimtekkelisemas keskkonnas: betoonist lagedel ja põrandatel tekivad sarnased tilkekivistused, mida vahel nimetatakse "calthemites" — need tekivad kiiresti, sest värske betoon sisaldab lahustuvat kaltsiumit ning leostuv vesi võib kiiresti kaltsiumi sadestada. Kuigi väliselt sarnased, on selliste moodustiste tekkemehhanism ja keemiline koldeallikas erinev looduslikust lubjakivikoopa protsessist.
Kaitse ja teaduslik väärtus
Stalaktitide ja stalagmiitide uurimine annab teavet mineviku kliima-, hüdroloogia- ja keskkonnatingimuste kohta, sest nende kihid võivad sisaldada signaale CO2 taseme, sademete ja temperatuuride muutustest. Samal ajal on need ka koopaökosüsteemi osa ja sageli turistidele atraktiivsed, seetõttu on oluline järgida koopa reegleid, liikuda tähistatud radadel ja vältida moodustiste puudutamist või eemaldamist.
Kui soovid koopakeskkonnast rohkem teada või plaanid koopasse minna, otsi kohalike giidide juhendit ja jälgi kaitse- ning ohutusreegleid, et säilitada need ainulaadsed looduse moodustised tulevaste põlvede jaoks.
Nõia sõrm Carlsbadi koobastes
Seotud leheküljed
- Stalaktiit
Küsimused ja vastused
K: Mis on plekipesu?
V: Stalagmiit on sambakujuline moodustis, mis tõuseb lubjakivikoopa põrandast, kui laest tilgub mineraalseid lahuseid ja maapinnale moodustuvad kaltsiumkarbonaadi ladestused.
K: Milline on vastav moodustis koopa laes?
V: Koopa laes asuvat vastavat moodustist nimetatakse stalaktiidiks.
K: Kuidas saab meelde jätta, milline moodustis ripub laest (stalaktiit) ja milline tõuseb põrandast (stalagmiit)?
V: Seda, milline moodustis ripub laest ja milline tõuseb põrandast, saab meelde jätta, kui märkate, et StalaCtite'is on "c" kui "lagi" ja T stalacTite'is meenutab laest rippuvat moodustist, samas kui StalaGmite'is on "g" kui "maa" ja M stalagMite'is meenutab põrandast tõusvat moodustist.
K: Miks palutakse stalaktiitide ja stalagmiitidega koobaste külastajatel kivimoodustisi mitte puudutada?
V: Staalaktiitide ja stalagmiitidega koobaste külastajatel palutakse kivimoodustisi mitte puudutada, sest neid peetakse veel kasvavaks ja moodustuvaks. Nahaõlid võivad häirida, kus mineraalvesi kinnitub, mis mõjutab kivimoodustuse arengut ja muudab selle enam ebaloomulikuks.
K: Kas stalaktiidid ja stalagmiidid võivad moodustuda betoonist lae ja põranda peal?
V: Jah, stalaktiidid ja stalagmiidid võivad moodustuda betoonlagedel ja -põrandatel, kuid need moodustuvad betoonil palju kiiremini kui looduslikus koopakeskkonnas.
K: Mis on stalagmiitide moodustumise põhjus?
V: Stalagmiidid tekivad siis, kui koopa laest tilguvad mineraliseeritud lahused ja kaltsiumkarbonaadi ladestused moodustavad maapinnal sambaid.
K: Mis on veel üks tähendus "stalagmiitidele"?
V: Stalagmiidid võivad viidata ka ühte liiki seenele.
Otsige