Tõelised putukad (Hemiptera) — liigid, tunnused ja näited
Tõelised putukad (Hemiptera): üle 80 000 liigi, tunnused, suulõiked ja levinud näited nagu afiidsid, tsikaadid ja kilbikärbsed — vajalik ülevaade liigilistest ja elustikust.
Tõelised putukad (Hemiptera) on putukate klassi (Insecta) üks suur järk. Bioloogid on kirjeldanud üle 80 000 liigiks, kuid tegelik liigirikkus võib olla suurem. Mõnes keelekasutuses võib sõnal putukas olla ka laiem või erinev tähendus, ent siinkohal räägime täpselt järgust Hemiptera.
Peamised rühmad ja näited
Hemiptera hõlmab väga erinevaid rühmi. Mõned tuntumad näited, mis kuuluvad tõeliste putukate hulka, on:
- afiidid (kärsakahjurid, sageli taimekahjurid ja kiire paljunemisega)
- tsikaadid (helilise sireenilaadse häälitsuse poolest tuntud rühm)
- taimekärbsed (mitmesugused taimetoidulised liigid)
- kilbikärbsed (stink- või shield-bugs, paljud neist eritavad lõhnaainet kui kaitsemehhanismi)
Lisaks on Hemiptera hulgas leida lehe- ja lehisääski, vesipatju ja vesikärbsesuguseid ning röövtoitlasi nagu assassin-kärbsed. Suurusevahemik ulatub tavaliselt umbes 1 mm-st kuni üle 10 cm pikkusteni.
Tunnused ja anatoomia
Tõelistel putukatel on mõned ühised tunnused, mis aitavad neid eristada teistest putukatest:
- Suulõiked: kõigil tõelistel putukatel on iseloomulikud suulõiked — moodustunud erilaadsetest vardjatest või nõeltest moodustuvatest osadest, mida nad kasutavad taimemahla või muu vedeliku imemiseks. Tegemist on pikenenud ja modifitseeritud mandiblite ja maksillade komplektiga (stiilid), mis on varustatud kaitsekattega (labium).
- Tiivad: paljudel rühmatel on esitiibadel osaliselt kõvastunud alus ja pealt pehme, membraanne osa — seda nimetatakse hemelytrumiks. Mõned liigid on tiibadeta või lüürilised.
- Areng: hemimetaboolne arenguviis — tarkusi ei ringle täielik mähkmeline arenguetapp (kompleetne metaboolne muutus), vaid noorloomad (nimf) sarnanevad täiskasvanutega ja arenevad järk-järgult.
Elupaigad ja elukäitumine
Tõelised putukad on levinud väga erinevates elupaikades:
- Maapealsed taimekaitsjad ja lehtede peal elavad liigid (afiidid, taimekärbsed).
- Vesielanikud ja veepinnal kõndijad (vesikärbsed, vesialused perekonnad) — mõned on kohastunud ujumiseks, teistel on veepinnal kõndimiseks spetsiaalsed hüdrofoobsed karvakesed.
- Mõned liigid on röövtoidulised ja röövivad teisi putukaid, teised toituvad taimevedelikest või imavad imetajate verd (näiteks Triatominae‑alamperekonnad, kelle liikmed võivad olla inimestele kahjulikud).
Paljud afiidsed liigid kasutavad suguvaheldust ja partenogeneesi vahelduvalt ning võivad moodustada sümbiootilisi suhteid teiste organismidega (nt sipelgatega).
Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus
Tõelised putukad mängivad ökosüsteemides olulist rolli:
- Paljud on taimetoidulised kahjurid, kes võivad põhjustada saagikadu ja majanduslikku kahju põllumajanduses ning levitada taimede viirus- ja bakterhaigusi.
- Mõned liigid on kasulikud röövtoiduliste ohtlike putukate kontrollimisel.
- Vesielupaikade liigid osalevad toiduahelates ja aitavad energiavoogu veekeskkondades.
Erapärased kohastumised ja kaitsemehhanismid
Tõelised putukad on arendanud mitmesuguseid kohastumusi:
- suguliste lõhnahyvlite ja lõhnagraalide eritus (nt kilbikärbsed) rünnaku või saakloomade peletamiseks;
- värvustumine ja kamuflaaž taimele sulandumiseks;
- mõningate liikide puhul keerulised elu- ja paljunemistsüklid, mis hõlbustavad üleelamist erinevates keskkondades.
Kokkuvõte
Tõelised putukad (Hemiptera) on mitmekesine järk, kus leidub nii väikeseid kui suuri liike, taimetoidulisi ja röövtoidulisi vorme ning nii maismaa- kui ka vesiliike. Nad on olulised nii looduses kui ka inimmajanduses — mõnel juhul kahjuritena, teisel pool kasulike rööv- või ökosüsteemihüvede pakkujatena. Nende ühine tunnus on eriline imemiseks kohandunud suulõiked, mida kasutatakse peamiselt vedelike hankimiseks, sh taimemahla.
Tõeliste vigade omadused
Putukatel on läbistavad, imevad suulõiked: see määratleb Hemiptera. Nad torkavad taimi oma pika, torukujulise suuga, mida nimetatakse proboscis'iks või nokaks. Nad ei saa närida. Tõelised putukad pumpavad selle suu kaudu sülge, et osaliselt seedida oma toitu. Seejärel imeb ta toidu, mis on tavaliselt taimemahl.
Nimi "Hemiptera" on kreeka keelest: see tähendab hemi (pool) ja pteron (tiib). Enamikul tõelistel putukatel on pool esitiibadest kõvaks ja teine pool pehmeks tõmmatud. Neid tiibu nimetatakse hemelytra (ainsuses hemelytron), sest nad näevad pooleldi välja nagu mardikate kõvad tiivad (elytra). Tagatiivad on täiesti pehmed ja lühemad kui esitiivad.
Vigade antennidel on tavaliselt viis segmenti. Nende jalgade tarsi (jalgade osad) on kolm või vähem segmenti.
Otsige