Encyclopædia Britannica 11. väljaanne (1910–1911): ajalooline ülevaade

Encyclopædia Britannica 11. väljaanne (1910–1911) — põhjalik ajalooline ülevaade, väärtuslik teaduslik pärand ja originaaltekstid nüüd vabalt internetis kättesaadavad.

Autor: Leandro Alegsa

Encyclopædia Britannica üheteistkümnes väljaanne (1910-1911) on üks kuulsamaid Encyclopædia Britannica väljaandeid. Mõned selle artiklid on kirjutanud selle aja tuntuimad teadlased. Artiklid on tänapäevastele teadlastele endiselt väärtuslikud ja huvitavad kui näited 19. sajandi ja 20. sajandi alguse teadmiste kohta. Need sisaldavad siiski mitmeid problemaatilisi valdkondi tänapäeva teadlase jaoks, kes kasutab neid allikana. Üheteistkümnendat väljaannet ei piira enam autoriõigus ja see on internetis kättesaadav nii originaaltekstis kui ka osaliselt teistes veebipõhistes entsüklopeediates ja teostes.

Taust ja koostamine

Encyclopædia Britannica 11. väljaanne avaldati 1910–1911 ning koosneb mitmest köitest, mis hõlmavad laia teemaderingi: ajalugu, teadust, kirjandust, kunstiajalugu, geograafiat, tehnoloogiat jms. Toimetamine ja artiklite valmimine toimusid ajal, mil akadeemiline maailm ja rahvusvahelised väärtushinnangud olid teistsugused tänapäevast — see peegeldub nii keelekasutuses kui ka teemade käsitluses.

Sisu ja tähtsus

  • Sügavus ja ulatus: paljud artiklid on põhjalikud, sisaldades bibliograafiaid ja viiteid, mis olid tollal tipptasemel. See teeb väljaande väärtuslikuks allikaks ajalooliste teadmisetendrite ja 19.–20. sajandi alguse teadusliku diskursuse uurimisel.
  • Mõjukus: 11. väljaanne mõjutas ajastut ja seda kasutati laialdaselt kui autoriteetset teadmiste kogumikku nii akadeemias kui ka üldsuses.
  • Kirjanduslik tase: paljud artiklid on kirjutatud selge ja mõnikord ka kõrgel tasemel stiiliga, mis teeb neist lugemiseväärsed ka väljaspool ranget teaduslikku kasutust.

Autorid ja toimetamine

11. väljaande artikleid on koostanud paljud tolle aja teadlased, kirjanikud ja eksperdid. Mõned artiklid olid allkirjastatud, teised mitte; toimetus püüdis kombineerida akadeemilist täpsust ja üldsõbralikkust. Kuigi tollased autorid panid palju teadmisi ja vaeva, peegeldab toimetus ka oma aja maailmavaadet ja prioriteete.

Kriitika ja piirangud

  • Aegunud teadmine: paljud teadusalased artiklid on tänaseks vananenud — eriti bioloogia, meditsiini, geoloogia ja füüsika valdkonnas, kus on tehtud suuri edusamme pärast 1911. aastat.
  • Eurotsentrism ja ideoloogilised moonutused: väljaanne peegeldab tihti läänevaadet ning sisaldab imperialistlikke, rassilisi ja soorolle puudutavaid eeldusi, mis on tänapäeval probleemsed.
  • Allikakriitika vajadus: mõnedes artiklites esitatud faktid või tõlgendused võivad põhineda piiratud või kallutatud allikatel — neid tuleb kasutada koos kaasaegsete uurimustega.

Avalik domeen ja veebi kättesaadavus

11. väljaanne on tänu vanusele enamikes jurisdiktsioonides avalikus domeenis, mistõttu seda pakutakse mitmetes veebiarhiivides ja digiteeritud raamatukogudes. See muudab selle hõlpsalt kättesaadavaks nii uurijatele kui ka harrastajatele. Internetis leidub väljaande koopiaid ja skaneeringuid, samuti osa sisu on kopeeritud teistesse vabalt ligipääsetavatesse entsüklopeediatesse.

Kuidas seda allikana kasutada

  • Konteksti arvestamine: kasutage 11. väljaannet pigem ajaloolise allika ja ajastuillusiooni uurimiseks kui usaldusväärseks tänapäevaste faktide allikaks.
  • Võrdlus tänapäevaste allikatega: kontrollige olulisi teaduslikke ja faktipõhiseid väiteid kaasaegsete uurimuste ja entsüklopeediate abil.
  • Tsiteerimine: kui tsiteerite 11. väljaannet akadeemilises töös, märkige täpselt väljaande aastad ja köide/peatükk, et rõhutada allika ajaloolist konteksti.

Lõppsõna

Encyclopædia Britannica 11. väljaanne on väärtuslik kultuurilise ja teadusajaloolise allikana: see pakub rikkalikku materjali selle kohta, kuidas tollane intellektuaalne maailm teadmist kokku pani. Samas tuleb seda lugeda kriitiliselt, olles teadlik selle väljaande ajaloolistest piirangutest ja eelarvamustest. Nii ajalooline huvi kui ka teadusliku uurimistöö väärtus tekib siis, kui kombineerida seda allikat kaasaegsete teadmiste ja allikatega.

Taust

1911. aasta üheteistkümnes väljaanne koostati Ameerika kirjastaja Horace Everett Hooperi juhtimisel ja toimetas Hugh Chisholm. Ameerika turundusmeetodid aitasid müügile kaasa. Umbes 11% toetajatest olid ameeriklased ja ettevõtte selle osa juhtimiseks loodi New Yorgi kontor.

Mõned artiklid kirjutasid tolle aja tuntuimad teadlased, nagu Edmund Gosse, J. B. Bury, Algernon Charles Swinburne, John Muir, vürst Peter Kropotkin, T. H. Huxley, G. K. Chesterton, Edmund Husserl ja William Michael Rossetti ning teised tollele ajastule hästi tuntud inimesed.

Üheteistkümnendas väljaandes tehti Britannica formaadis mitmeid muudatusi. See oli esimene, mis avaldati tervikuna, selle asemel, et senine meetod, mille kohaselt köited ilmusid vastavalt nende valmimisele. Entsüklopeedia sisu oli järgmine:

Teema

Sisu

Geograafia

29%

Puhas ja rakenduslik teadus

17%

Ajalugu

17%

Kirjandus

11%

Fine art

9%

Sotsiaalteadused

7%

Psühholoogia

1.7%

Filosoofia

0.8%

Üheteistkümnes väljaanne on muutunud sageli tsiteeritavaks allikaks, sest Britannica oli sel ajal väga tuntud ja kuna see on nüüdseks üldkasutatav ja kättesaadav internetis. Encyclopædia Britannica 1911. aasta väljaannet on kasutatud paljude kaasaegsete projektide, näiteks Wikipedia ja Gutenbergi entsüklopeedia allikana.

Gutenbergi entsüklopeedia

Project Gutenbergi entsüklopeedia on tegelikult Encyclopædia Britannica üheteistkümnes väljaanne, mis on ümber nimetatud Britannica kaubamärgiga seotud probleemide lahendamiseks.

Jaotis

Alates

aadressile

Lingid

1. köide: 

A

  -

Androfaagid

[1]

Köide 2.1.1: 

Andros, Sir Edmund

  -

Anis

[2]

Köide 4.3: 

Bréquigny

  -

Bulgaaria

[3]

Köide 4.4: 

Bulgaaria

  -

Calgary

[4]



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3