Viki (wiki) — mis see on, kuidas see töötab ja ajalugu

Viki (wiki) — mis see on, kuidas see töötab ja ajalugu: avasta vikide põhimõtted, koostöö, redigeerimine, versioonid ja Vikipeedia-lugu ühes ülevaates.

Wiki on veebisaidi tüüp, mis võimaldab kõigil, kellel on juurdepääs wikile, luua ja muuta selle lehekülgi. See sõna on Interneti-slängis. Sõna wiki on lühend WikiWikiWebist. Wikiwiki on sõna Havai keelest, mis tähendab "kiire" või "kiirus". Näiteid wikidest on näiteks Wikipedia, Wiktionary, Wikibook, Citizendium ja Conservapedia.

Kuidas wiki töötab

Wikid põhinevad koostööl: iga lehte saab tavaliselt redigeerida otse brauseris, kasutades lihtsat märgistuskeelt või vormindustööriista. Redigeerimised salvestatakse ja iga versioon jääb ajaloosse, nii et saab alati vaadata, kes ja millal muudatusi tegi, ning vajadusel taastada varasema versiooni. Kasutajad võivad järgmisi funktsioone kasutada:

• lehe sisu muutmine ja täiustamine;
• versioonide ajalugu ja võrdlemine (diff);
• hoidmisnimekirjad (watchlist), et jälgida muutusi huvipakkuvatel lehtedel;
• arutelulehed, kus saab sisu ja allikaid arutada;
• mallid, kategooriad ja lingid, mis aitavad sisu korrastada;
• otsing ja sildistamine, mis lihtsustab teabe leidmist.

Redigeerimine, järelevalve ja modereerimine

Iga wiki saab muuta või toimetada igaüks, kellel on wikis konto, või igaüks maailmas, kui wiki seda lubab. Mõnda olulist lehekülge saavad muuta ainult teatud kasutajad või administraatorid. Redigeeringuid jälgivad nii inimesed kui automaatsed tööriistad (botid) ja sageli ka eraldi rollid nagu patrullijad või toimetajad. Kui üks inimene kirjutab midagi valesti, saab teine seda parandada ja leht üldjuhul paraneb, kui mitmed inimesed seda parandavad ja täiustavad. Administraatorid võivad kellegi redigeerimise blokeerida, kui ta vandaalitseb või muudel põhjustel.

Arutelud ja otsustusprotsessid

Kasutajad saavad asju arutada ka wikis. Arutelu võib aidata inimestel asju paremini mõista ja anda võimaluse oma arvamust avaldada. Mõnes projektis, näiteks Vikipeedias, on iga artikli juures vastav vestlusleht; teistes vikides võivad arutelud toimuda samal lehel või eraldi foorumis. Hea arutelu aitab jõuda konsensusele, kuidas sisu esitada ja milliseid allikaid usaldada.

Kasutusvaldkonnad ja reeglid

Vikeraamatuid ja wikidest lähtuvaid tööriistu kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel: avalikud entsüklopeediad, sõnastikud, õpikud, tarkvara dokumentatsioon, ettevõtete sisevõrgud (intraned), projektijuhtimine ja kogukonnaprojektid. Kõik vikid ei järgi samu reegleid — näiteks on Vikipeedia eesmärk kirjutada artiklite kaudu teadmisi entsüklopeediasse, mistõttu seal ei soositakse üldist arutelu, mis ei aita artiklite sisu täiustada.

Ajaloost ja tarkvarast

Ward Cunningham alustas esimest wikipediaga 1995. aasta märtsis (WikiWikiWeb). Idee levis kiiresti ja tekkis palju sarnaseid projekte. Üks tuntumaid wiki-põhiseid platvorme, mis toob meid tänapäevani suurtele projektidele nagu Vikipeedia, on MediaWiki — MediaWiki on kõige enam kasutatav wikitarkvara. Lisaks on olemas ka teisi tarkvaralahendusi, näiteks JSPWiki ja paljud kommertslikud või spetsiaalsed ülesehitused. Vikipeedia käivitati eraldi projektina 2001. aastal ja sellest kujunes maailma suurim koostööprojekt.

Tehnilised ja sisulised tööriistad

Paljud wikid kasutavad malle (templates), infokaste, automaatseid viiteformaatoreid ja kategooriasüsteeme, mis aitavad sisu standardiseerida. Mõned vikid toetavad ka semantilist märgendamist (semantic wikis), mis võimaldab andmete masinloetavat organiseerimist. Botid aitavad rutiinseid ülesandeid — näiteks linkide korda tegemist, vandaalitsemise tuvastamist ja korduvate toimingute automatiseerimist.

Usaldusväärsus ja õiglus

Wikide tugevus on kiire koostöö ja suur hulk kaasautoreid, mis võimaldab teavet kiiresti uuendada ja mitmekülgselt kontrollida. Samas võib esineda vandaalitsemist, poolikuid või kallutatud artikleid ning allikate puudumist. Seetõttu soovitatakse kontrollida originaalallikaid ja kasutada wikidest saadud teavet kui alust, mitte lõplikku tõestust — eriti akadeemilistes või meditsiinilistes küsimustes. Paljud projektid kasutavad litsentse, mis lubavad sisu jagada ja redigeerida, tihti Creative Commonsi või sarnaseid tingimusi järgides.

Nõuanded uutele kasutajatele

• alustamiseks loe kogukonna juhiseid ja toimetamisjuhiseid;
• kasuta muudatuste tegemisel allikaid ja viiteid;
• vaata lehe ajalugu enne suuremate muudatuste tegemist;
• kasuta arutelu lehte, kui sul on küsimusi või ettepanekuid;
• kui näed vandaalitsemist, märgi see vastavalt wikiprojekti protseduurile või teata administraatorile.

Kokkuvõttes on wiki paindlik ja võimas tööriist teadmiste kogumiseks ja jagamiseks. Õige juhtimise, selgete reeglite ja aktiivse kogukonna juures võib wiki kasvada usaldusväärseks ja mahukaks teadmiste allikaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on wiki?

K: Mida tähendab "wiki"?

K: Millised on mõned näited wikidest?

K: Kes võib wikis toimetada?

K: Kuidas inimesed kasutavad wikisid?

K: Millist tarkvara kasutatakse kõige sagedamini wikide jaoks?

K: Kes alustas esimest wikit?

Otsing