Havai keel (ʻŌlelo Hawaiʻi) – ajalugu, hääldus ja kirjasüsteem

Hawaii keel (havaii: ʻŌlelo Hawaiʻi) on Havaii emakeel. Tuntud sõnadest on ilmselt kõige levinumad aloha ja mahalo; sõna lanai on läinud ka inglise keelde. (See erineb Lanaʻist, mis on ühe Hawaiʻi saare nimi.)

Ajalugu ja sugulus

Hawaii keel kuulub polüneesia keelte rühma ja on sugulaskeeltega, mida räägitakse laialdaselt Vaikse ookeani lõunaranniku saartel. Seotud keeled on olemas Marquesases, Rarotongal, Samoal, mõnel saarel praegusel Fidžil ja Uus-Meremaal. Neid keeli on viimase umbes kahe tuhande aasta jooksul palju muudetud, kuid ajaloolise suguluse tõttu on nende vahel säilinud ühisjooni, mis mõnikord võimaldasid varasematel aegadel kõnelejatel üksteisest aru saada.

Hääldus ja fonoloogia

Hawaii keele fonoloogiat iseloomustab väike tähe- ja foneemivalik ning lihtne silpstruktuur. Keeles on 5 vokaali ja 7 konsonanti, mida traditsiooniliselt tähistatakse järgmiselt: A, E, H, I, K, L, M, N, O, P, U, W — kokku 12 tähte. Kui arvestada ka glottal stopi ehk ʻokinat, loetakse neid sageli 13-ks.

ʻOkina (ʻ) on tõeline häälik — glottal stop, mida võib võrrelda inglise keele väljendile "uh‑oh" keskosas esineva katkendiga. Kirjas kujutatakse seda pööratud apostroofina (Unicode’i lõikes tuntud kui U+02BB), aga sageli näeb eri allikates erinevat märgistust.

Kahakō on vokaali kohal olev horisontaalne joon (vokaali pikenduse märk, sarnane makroonile). Iga viiest vokaalist on kaks vormi: lühike ja pikk (märgistatud kahakōga). Vokaali pikkus mõjutab tähendust ja hääldust — sama tähega sõnad võivad kahakō olemasolul saada täiesti teise tähenduse.

Hawaii keele silp lõpeb alati vokaaliga (CV‑struktuur või täisekvivalent), mistõttu keel kõlab paljudele "muusikalise" rütmiga. Lisaks lühikvokaalidele ja pikka‑vokaalidele on levinud diftongid (nt au, ai, ei jne).

Murded — Niʻihau

Saar Niʻihau on tuntud selle poolest, et sealne murdes esinevad vanemad häälikuvormid, mida mujalt Hawaiilt enam ei kuule. Niʻihau murdes esineb näiteks T, S ja R‑laadne hääldus ning mõningaid variante B‑kõlalistest heli‑aimudest. Just seda saart peetakse tihti kõige traditsioonilisemalt säilinud hawaii keelekeskkonnaks: seal elavad inimesed on ainsad, kelle hulgas keel on püsivalt emakeelena kasutusel.

Kirjasüsteem ja varasem ortograafia

Hawaii tähestik ja tänapäevane ortograafia kujunesid 19. sajandil, kui misjonärid ja teised välisvaatlejad aitasid keelt kirja panna. Esialgne kiri ei kasutanud järjepidevalt kahakōd ega ʻokinat — tekstis jäeti tähenduse täpsus paljuski konteksti hooleks. Kuna ühe kirjavahemärgi puudumine võis muuta teksti mitmetähenduslikuks või naljakaks, hakkasid hiljem emakeelsed kirjanikud ja toimetajad olema eriliselt tähelepanelikud ning tänapäevases kirjutuses kasutatakse juba laialdaselt nii ʻokinat kui ka kahakōd.

Kui misjonärid tõlkisid Piiblit (Paipala), said põliselanikud kiiresti aru, et kirjutatud keeles võivad väiksed erinevused jätta lauseid segaseks. Hiljem, kui hakati välja andma hawaiikeelseid ajalehti ja raamatuid, püüti vältida selliseid probleeme, kuid esimestel trükisüsteemidel ei pruukinud alati vajalikud erimärgid olla saadaval.

Õppimine, säilitamine ja taaselustamine

Hawaii keel langes 19. ja 20. sajandi jooksul tugeva surve alla, kuna inglise keel võttis ametliku ja haridusliku positsiooni. Selle tulemusena vähenes emakeelsete kõnelejate hulk märkimisväärselt ning keelt peeti ohustatud või peaaegu kadunuks läinud.

Alates 1970.‑ ja 1980.‑ndatest on toimunud tugev taaselustamisliikumine: loodi hawaii keelest lähtuvad lasteaiad ja kooliprogrammid (nt imele nime all tuntud immersiooniprogrammid), hakati taas õpetama keelt ülikoolides, tõusis huvi kultuuri ja meedia järele ning keel sai 1978. aasta Hawaiʻi osariigi põhiseadusega taas ametliku staatuse koos inglise keelega. Tänapäeval on hawaii keel nähtav nii koolides, raadios kui ka avalikus ruumis ja internetis — siiski on keel jätkuvalt sillaks, mida tuleb teadlikult toetada, et kasvatada emakeelseid kõnelejaid.

Õppetera ja huvitav fakt

• Keele õppimine võib tunduda lihtne tänu piiratud tähevarule, kuid õigesti hääldatud kahakōd ja ʻokinat tuleb harjutada, sest need mõjutavad tähendust.
• On olemas lastelaulud ja lihtsad tekstid, mis koosnevad vähestest vokaalidest ning ʻokina‑märkidest, näidates, kuidas väike hääldusvariatsioon võib lauset muuta.
• Hawaiʻi keel on elav näide sellest, kuidas kultuuri ja keele taastusliikumine võib aidata kaitsta ja tugevdada pärandit ka pärast pikemat sulgemisperioodi.

Kuigi see artikkel annab ülevaate peamistest omadustest, on hawaii keel rikas nii laulukultuuri, suulise traditsiooni kui ka erikohalike murrete poolest — huvilisele soovitatakse otsida lisamaterjale ning kuulata emakeelsete kõnelejate salvestusi, et saada õiget tunnetust häälduse ja rütmi kohta.

Küsimused ja vastused

K: Millist keelt räägivad Havai põliselanikud?

K: Millised on kõige tuntumad sõnad hawaii keeles?

K: Kas lanai on ingliskeelne sõna?

K: Kas lanaʻi on keele või saare nimi?

Otsing