Kuldkala

Tervis

Kuldkalad on väga tundlikud ja neid ei tohiks puudutada. See võib neile haiget teha ja neid haigestada. Nad võivad saada ka muid terviseprobleeme. Nende maod võivad täituda vedelikuga (vesi). Nad võivad haigestuda halbade bakterite tõttu. Mõned kaotavad kontrolli ujumise üle, sest nende kõhus asuv spetsiaalne organ, mida nimetatakse ujumispõieks, haigestub ja lakkab töötamast. Haigeid kuldkalu saab siiski ravida ravimite abil. Lemmikloomapoed või veterinaararstid võivad aidata kuldkaladel paraneda, kui nad on haiged. Üks lihtne viis kuldkala aitamiseks, kui tal on seedehäired, on tema toitmine hernestega, sest see aitab tema seedetraktil korralikult töötada.

Närvisüsteem

Kalade aju kõige eesmised osad on lõhnaauk. Need on varrega ühendatud kahe ajukelmega. Suuraju on seotud haistmismeelega. Samuti tundub, et see kontrollib käitumist, nagu poegade eest hoolitsemine ja looduskeskkonna uurimine. Nägemisklappid töötlevad silmadest saadavat teavet. Väikeaju koordineerib keha liikumist. Keskmine aju kontrollib siseorganite funktsioone ja aitab säilitada tasakaalu.

Kaugemal ajus on seljaaju, mis on seljaaju õõnes närvijoon, mis on kõõluseisenditel. Seljaaju kaitseb selgroog. Iga selgroo vahel väljub seljaajust paar seljaaju närve, mis ühenduvad siseorganite ja lihastega. Enamikul kaladel on hästi konstrueeritud meeleorganid. Kemoretseptorid (keemilised) asuvad kogu peas ja suurel osal kehapinnast. Enamikul kaladel on kõrvad pea sees, kuid nad ei kuule hästi. Küll aga katavad nende pead ja keha külgi hulk naha all asuvaid kanaleid, mis on ühendatud kanalitega. See süsteem, mida nimetatakse külgjoone süsteemiks, tuvastab liikumist.

Seedetrakti süsteem

Kui toit on kuldkala suus, lükatakse see kurgu tagumisse ossa, kus hammaste komplekt seda jahvatab ja purustab. Jahvatatud toit liigub söögitoru kaudu, mis pressib liigse vee välja. Söögitoru on vooderdatud maitsmispungade ja rakkudega, mis toodavad lima, et asi liiguks edasi. Söögitoru tühjeneb kuldkala seedetrakti laiendatavasse ossa, mida ei tohi segi ajada maoga. See on lihtsalt puhvertsoon, mis hoiab vajadusel üleliigset toitu. Vahetult enne seda laiendatud osa pumbatakse koos toiduga sapi ja kõhunäärme kemikaalid sisse. Sapipõiest pärinevad kemikaalid moodustavad sapi, mida kasutatakse rasvade lagundamiseks; kõhunäärme omad sisaldavad ensüüme, mida kasutatakse valkude lagundamiseks. Kogu seedetraktis on rakke, mis eritavad ensüüme, mis toimivad süsivesikute suhtes, lõhustades neid suhkruteks. Laiendatud lõigust kuni kuldkala pärakuni toodetakse palju lima ja võimalikult palju kasulikku materjali imendub vereringesse, et seda saaks kasutada energia saamiseks, kasvuks, kaitseks ja remondiks.

Hingamissüsteem

Kuldkalad saavad hapniku veest. Kui kala ujub, neelab ta vett. Hapnikku sisaldav vesi liigub läbi avause kala kurku, mis viib lõpusedelini. Kihnade sees on palju veresooni. Hapnik liigub veest verre, kui vesi voolab üle lõpuste. Veresooned koguvad ja säilitavad hapnikku, mis liigub üle lõpuste. Samal ajal liigub süsihappegaas verest välja ja vette. Nüüd voolab vesi välja lõhede all olevatest piludest. Need lõpused asuvad operculumi all.

Vereringesüsteem

Kalade vereringesüsteem vastutab vere ja toitainete transportimise eest kogu kehas. Veri liigub läbi keha veresoonte võrgustiku. Erinevalt inimesest on kaladel ühe tsükliga vereringe, kus hapnikust puudutatud veri jõuab südamesse, kust see pumbatakse kiduradesse ja seejärel ringleb kogu kehas. Kalade vereringesüsteem koosneb südamest, verest ja veresoontest. Kalade süda on lihtne lihaseline struktuur, mis asub tagumiste kidikaaride vahel. Enamikul kaladel koosneb süda kodade, vatsakeste, õhukese seinaga kotitaolise struktuuri, mida nimetatakse sinus venosus, ja toru, mida nimetatakse bulbus arteriosus. Vaatamata sellele, et kalade süda koosneb neljast osast, peetakse seda kahe kambriga südameks. Veri sisaldab plasmat (vere vedelikku sisaldav osa) ja vererakke. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, valku, mis hõlbustab hapniku transportimist kogu kehasse, samas kui valged verelibled on immuunsüsteemi asendamatu osa. Trombotsüüdid aitavad kaasa vere hüübimisele. Veri ringleb kogu kehas arterite ja veenide (veresoonte) abil. Arterid vastutavad hapnikuga rikastatud vere transportimise eest südamest ülejäänud kehasse, samas kui veenid saadavad hapnikuta verd keha eri osadest tagasi südamesse.

Skeleti- ja lihassüsteem

Kuldkala skeletisüsteem on peamiselt kuldkala kaitsmiseks, tema struktuuri ja võimenduse toetamiseks ning aitab kaasa punaste vereliblede tootmisele. Kuldkala skeletisüsteem koosneb peaaegu kõikidest väikestest luudest ja kõhredest ning tal on vaevalt suuri luid. Luud koosnevad peaaegu täielikult kaltsiumist. Kuldkala lihasüsteemis on 3 peamist lihast, saba- ja kere lihased, lõualihased ja uime lihased. Saba- ja tüvelihastes on müotoomid, mis on lihasplokid, ja müosepta, mis on sidekude, mis eraldavad müotoomid. Horisontaalne septum eraldab müotoomid kaheks, ventraalseks või dorsaalseks. Lõualihastes kasutab kuldkala lõualuu sulgemiseks adduktorlihaseid ja lõualuu avamiseks abduktorlihaseid. Kuldkala uimelihastes on samuti adduktor- ja abduktorlihased. Need lihased liigutavad kuldkala uimed kehast eemale ja keha lähedale. Uimedel on ka püstituslihased, mis aitavad kaasa kala uime stabiilsusele ja painduvusele.

Mälu ja intelligentsus

Kuldkalade mälu kestab vähemalt kolm kuud ja nad suudavad eristada erinevaid kujundeid, värve ja helisid. Positiivse tugevdamise abil saab kuldkalu õpetada tundma ja reageerima eri värvi valgussignaalidele või sooritama trikke. Kalad õpivad söötmist ette nägema, kui see toimub iga päev umbes samal ajal.

Seotud leheküljed

• Koi