Ujumispõis (gaasipõis, õhupõis) on sisemine gaasiga täidetud organ. See aitab paljudel luukaladel (kuid mitte kõhrkaladel) kontrollida oma ujuvust.

Ujumispõiega kalad saavad püsida oma praegusel veesügavusel, ilma et nad peaksid ujumisele energiat kulutama. Ujumispõie seljaäärne asend tähendab, et selle massikeskus on ruumala keskpunktist madalamal, mistõttu see toimib stabiliseeriva vahendina. Lisaks tagab mõnede liikide ujumispõis resonantsi- või kõlarfunktsiooni: see võib võimendada ja tuvastada helisid, mis on oluline suhtluses ja saagi/saagikontakti tajumisel.

Ujumispõie anatoomia ja gaasiregulatsioon varieeruvad. On kahte peamist tüüpi:

  • Physostomous (õõneskanaliga) kaladel on ujumispõis ühendatud söögitoruga läbi nn pneumaatilise torukese — nad saavad õhku pinnalt ahmida või õhu välja lasta suule suunates.
  • Physoclistous kaladel puudub selline otsene ühendus; gaasi eritamine ja imendumine toimuvad eritite (gaasigland ja ovale) ning tiheda kapillaarvõrgu (rete mirabile) abil, mis võimaldab gaasi verest põide sekreteerida või sealt eemaldada ilma õhku neelamata.
Gaas koosneb peamiselt hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist ning kalad kontrollivad rõhku ja koostist sõltuvalt sügavusest ning füsioloogilisest vajadusest.

Mõnes olukorras võib ujumispõis teenida ka täiendava hingamisorgani rolli, eriti hapnikuvaesel veekeskkonnal. See selgitab, miks on ujumispõied evolutsiooniliselt seotud ka pinnalt õhku ahmivate ja õhuga vahetavaid struktuure omavate liikidega: ujumispõied on evolutsiooniliselt tihedalt seotud (st homoloogilised) kopsudega. Traditsioonilise arvamuse kohaselt võimaldasid esimesed kopsud (lihtsad kopsukotid, mis olid seotud soolestikuga) kaladel hapnikupuuduses õhku ahmida. Neist arenesid välja tänaste maismaaselgroogsete ja mõnede kalade (kopsukala, harilik kurg, bichir) kopsud ning ka raidkalade ujumispõied.

Ujumispõie talitlushäired võivad kaladel põhjustada terviseprobleeme: kiire tõus sügavusest võib viia barotraumani ehk gaasi liigsesse paisumisse, haigused ja infektsioonid (nt bakteriaalsed) võivad põhjustada põletikku või funktsiooni häireid. Kalakasvatuses ja kalapüügil tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas kala käsitleda ja kiiresti pinnale tuua, et vähendada ujumispõie kahjustusi.

Kokkuvõtlikult on ujumispõis paljude luukalade jaoks oluline kohanemis- ja ellujäämisvahend: see reguleerib ujuvust, aitab stabiliseerida kehaasendit, mõnel liigil osaleb ka hingamises ja helisides ning on ühise evolutsioonilise päritoluga kopsude ja maismaaselgroogsete organitega.