Ujupõis
Ujumispõis (gaasipõis, õhupõis) on sisemine gaasiga täidetud organ. See aitab paljudel luukaladel (kuid mitte kõhrkaladel) kontrollida oma ujuvust.
Ujumispõiega kalad saavad püsida oma praegusel veesügavusel, ilma et nad peaksid ujumisele energiat kulutama. Ujumisraku seljaäärne asend tähendab, et selle massikeskus on ruumala keskpunktist madalamal, mistõttu see toimib stabiliseeriva vahendina. Samuti on ujumispuhur resoneeriv kamber, et tekitada või vastu võtta heli.
Ujumispõied on evolutsiooniliselt tihedalt seotud (st homoloogilised) kopsudega. Traditsioonilise arvamuse kohaselt võimaldasid esimesed kopsud (lihtsad kopsukotid, mis olid seotud soolestikuga) kaladel hapnikupuuduses õhku ahmida. Neist arenesid välja tänaste maismaaselgroogsete ja mõnede kalade (kopsukala, harilik kurg, bichir) kopsud ning ka raidkalade ujumispõied.
Räime ujumispõue
Ujumispõie sisemine paiknemine BleakS : eesmine, S': õhupõie tagumine osaœ : œsophagus; l: õhupõie õhukanalisatsioon .
Küsimused ja vastused
K: Mis on ujumispisik?
A: Ujumisperemees on luukalade sisemine gaasiga täidetud organ, mis aitab neil kontrollida oma ujuvust.
K: Kuidas aitab ujumispõis luukaladel ujuda?
V: Kalad, kellel on ujumispõis, saavad püsida oma praegusel veesügavusel, ilma et nad peaksid ujumisele energiat kulutama.
K: Milline on ujumispõie seljaäärne asend?
V: Ujumispaisu dorsaalne asend tähendab, et raskuskese on mahukeskmest allpool, seega toimib see stabiliseeriva vahendina.
K: Milline on ujumisraku kui resonantskambri funktsioon?
V: Ujumispõis on resoneeriv kamber, et tekitada või vastu võtta heli.
K: Milline on evolutsiooniline seos ujumispõie ja kopsude vahel?
V: Ujumispõied on evolutsiooniliselt tihedalt seotud (st homoloogilised) kopsudega.
K: Mis võimaldas kaladel hapnikupuuduses õhku ahmida?
V: Esimesed kopsud (lihtsad soolestikuga ühendatud kotid) võimaldasid kaladel õhku ahmida hapnikupuudulikes tingimustes.
K: Milleks arenesid kopsud?
V: Kopsudest arenesid välja tänaste maismaaselgroogsete ja mõnede kalade (kopsukala, gar, bichir) kopsud ning ka kiilaineliste kalade ujumispõied.
