Rõngakaelamadu (Diadophis punctatus): elupaik, tunnused ja alamliigid
Avasta rõngakaelamadu (Diadophis punctatus): elupaik, tunnused, käitumine ja 14 alamliiki — põhjalik, kaasahaarav ülevaade levikust ja ohutusest.
Diadophis punctatus, mida nimetatakse ka rõngakaelamadu, on maduliik. See väike ja salapärane madu elab Põhja-Ameerika ida- ja keskosas ning on tuntud oma kaela ümber oleva ereda rõnga järgi. Värvus ja muster varieeruvad: selg võib olla hallikas, pruuni- või oliivtooniline, kõht sageli erksama kollaka, oranži või punaka värvusega ning mõnikord mustade laikudega. Rõngakaelamadu on enamasti alakuivtubakas mõõtudega — täiskasvanud isendid on tavaliselt 20–40 cm pikad, kuid suurus võib sõltuda alamliigist ja elupaigast.
Tunnused
Rõngakaelamadu äratuntav tunnus on kaela ümber asuv ringikujuline triip, mis kontrasteerib taustu värviga. Muud iseloomulikud tunnused:
- Pea ümar ja keha suhteliselt jäme võrreldes pea suhtes.
- Allpool erksavärviline kõht, tihti punakas või oranž ning sageli mustade laikudega.
- Silmapaistvalt väike suu; liik on tagahammastega (rear-fanged) ja toodab nõrgat mürki, mis aitab saakloomade kinnipüüdmisel.
Elupaik ja levik
Rõngakaelamadu elab Ameerika Ühendriikides, Kesk-Mehhikos ja Kanada kaguosas. Ta eelistab niiskemaid ja varjulisemaid kohti: lehtmetsad, niidud, märgad nõod ja servaalad, samuti männimetsad ja kiviaiad. Neid leidub sageli alla kivi, puukoore, sureva puidu või pudeneva lehealuse all — kohad, kus peita ja jahtida saaki.
Käitumine ja toit
Rõngakaelamadu on öine, mis tähendab, et nad on öösel ärkvel ja aktiivsemad hämaras. Päeval peavad nad sageli varju peidus. Toitumiselt on nad oportunistlikud: söövad vihmausse, usse, limuseid, väikseid konni, sisalikke, salamandreid, putukaid ja vahel ka väiksemaid roomajaid. Nende nõrk mürk on suunatud peamiselt väikeseks saagiks ja ei ole inimestele ohtlik.
Kui rõngakaelamadu tunneb end ohustatuna, näitab ta erinevaid kaitsekäitumisi: kerib saba kokku, laotab kaela vildakalt välja, paljastades ereda kõhuvärvi või eritavad neid ebameeldiva lõhnaga sekretsiooni, mis aitab kiskjat eemale.
Mürgisus ja inimestega suhtlemine
Rõngakaelamadu on veidi mürgine, kuid nad ei tee inimestele haiget. Nende mürk on nõrk ja mõeldud peamiselt väikesaagi halvatamiseks. Hammustus inimeste nahale on harv ning tavaliselt põhjustab vaid kerget paikset ärritust, kui üldse. Korduvalt on rõngakaelamad kirjeldatud kui inimestele ohutud, kuid nagu iga metsloomaga kokkupuutel, tuleks käituda ettevaatlikult ja jätta loom rahule.
Paljunemine ja elutsükkel
Rõngakaelamad paljunevad kevad-suve perioodil. Nad on munevad (ovipaarne) ning pesakond võib koosneda mõnest munast kuni kahekümne munani, sõltuvalt isendist. Mõned liigid ja populatsioonid kasutavad jagatud haudemaju ehk kogunemist puuduvatel sobivatel pesitsuskohtadel, kus mitu emast võivad mune paigutada samasse varjupaika. Noored väljuvad munast iseseisvate ja juba söögipädevatena.
Alamliigid ja taksonoomia
Teadlased arvavad, et rõngakaelamadu on palju. Teadlased ei tea täpselt, kui palju on rõngakaelamadu. See on tingitud sellest, et teadlased ei ole rõngakaelamadu väga palju uurinud. Rõngakaelamadu on ainus madu liik oma perekonnas. Rõngakaelamadu on 14 alamliiki. Alamliikide nimed, levikud ja tunnused võivad piirkonniti erineda ning taksonoomia on ajalooliselt ja uudsemates uuringutes muutunud — mõnikord liigitatakse mõningaid varasemaid alamliike eraldi liikideks või ühendatakse kokku.
Kuigi rõngakaelamadu ei ole laialdaselt ohustatud kui liik, võivad kohalikes populatsioonides ohudena esineda:
- elu- ja elupaikade kadu (metsaraiumine, põllumajanduse laienemine, linnastumine);
- sõidukite tekitatud liiklusmortaliteet;
- pesticiidid ja saaste, mis vähendavad saakloomade hulka;
- kiskjad (linnud, suuremad roomajad, väikemammlid) ja inimese tegevus.
Kaitse seisukohast aitab liikide säilimisele kaasa elupaikade säilitamine, kiviaedade ja lageraiete mõistlik majandamine ning teavitustöö, mis õpetab inimesi neid väikseid maolisi mitte kahjustama.
Muud huvitavad faktid
- Rõngakaelamadu liigub ja on aktiivne enamasti soojematel kuudel; külmematel perioodidel võib ta talvitada koos teiste maodega sobivates varjukohtades.
- Nende iseloomujooned teevad neist heaks varjatud looduses elavaks olendiks — neid on sageli raske leida, kuigi nad võivad kohalikult olla üsna arvukad.
Rõngakaelamadu on seega väike, värvikas ja huvitava kaitsekäitumisega madu, kelle kohta on veel palju õppida — eriti seoses alamliikide vahelduvuse ja täpsete levilaandmetega. Kui kohtad rõngakaelamadu looduses, on parim käitumine jätta ta rahule ja vaadelda eemalt.
Kirjeldus
Rõngakaelalised maod on tavaliselt tumedat värvi ja nende kaela ümber on heledad triibud. Eri piirkondades elavad rõngakaelamadu võib olla erineva välimusega. Nende pead on tavaliselt tumedama värvusega kui ülejäänud keha.
Erinevates piirkondades elavad maod on sageli erineva suurusega. Täiskasvanud isendid on tavaliselt 25-38 cm (10-15 tolli) pikad. Alla aastased noored maod on tavaliselt umbes 20 cm (8 in) pikkused ja kasvavad aastas umbes 2-5 cm (1-2 in).
Rõngakaelamadu on sileda soomusega, mille keha keskel on 15-17 rida soomuseid.
Elupaik
Rõngakaelalised maod elavad mitmesugustes elupaikades. Põhja- ja läänepoolsed alamliigid elavad avatud metsades kiviste küngaste lähedal või niiskemates keskkondades, kus on palju peidupaiku. Lõunapoolsed alamliigid elavad enamasti kaldaäärsetes ja niisketes keskkondades, eriti kuivemates ehk kuivemates elupaikades. Madudele meeldib, kui nende elupaik on veidi märg. Rõngakaelamadu ei ela kõrgemal kui 2200 m (7200 ft) üle merepinna. Põhjapoolsetel aladel võivad rõngakaelamadu elada koobastes. Tavaliselt elab ühes koopas rohkem kui üks madu. Rõngakaelamadu peidab end sageli puutükkide alla. Kui on palav, võivad rõngakaelamadu teha auke ja koopaid, kuhu varjuda. Samuti võivad nad peituda kivide või muude esemete alla. Rõngakaelamadu elab tavaliselt tasandikulises metsas.
Dieet
Rõngakaelalised maod söövad peamiselt salamandreid, vihmaussid ja lutsud. Mõnikord söövad nad ka sisalikke, konni ja mõningaid teiste liikide noori madusid. Erinevates elupaikades võivad rõngakaelamadu süüa mõnda liiki erinevas koguses. Rõngakaelamadu tapab oma saaki nii ahenemise ehk saagi tapmiseks pigistamise kui ka mürgituse ehk mürgituse abil. Rõngakaelamadu ei püüa tavaliselt suurematele loomadele haiget teha. Selle asemel, et hammustada suuremaid loomi, kerib madu oma saba üles, näidates oma erksavärvilist kõhtu.
Predators
Korallmadu, kuningamadu ja võsuke on rõngassilmade röövloomad. Mõnikord söövad suured ämblikud või tuhatjalgsed noori rõngakaelamadu.
Alaliigid
Rõngakaelamadu on 14 alamliiki.
Galerii
· 
San Bernardino rõngakaelamadu kaitsev väljapanek
· 
Lõunapoolne rõngakaelamadu, D. p. punctatus
· 
Diadophis punctatus kaart
· 
Äsja koorunud rõngakaelamadu, Missouri Ozarks.
· 
D. p. pulchellus, korallikaelaga rõngassilma madu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Diadophis punctatus?
V: Diadophis punctatus on madu liik, mida üldiselt tuntakse rõngakaelamadu nime all.
K: Kus elavad rõngakaelamadu?
V: Rõngakaelamadu elab Põhja-Ameerika ida- ja keskosas, Ameerika Ühendriikides, Mehhiko keskosas ja Kanada kaguosas.
K: Miks nimetatakse seda rõngakaelamadu?
V: Seda nimetatakse rõngakaelamadu, sest tal on kaela ümber rõngale sarnanev triip.
K: Millal on rõngakaelamadu aktiivne?
V: Rõngakaelamadu on öine, mis tähendab, et ta on aktiivne öösel.
K: Kas rõngakaelamadu on mürgine?
V: Jah, rõngakaelamadu on veidi mürgine, kuid nad ei tee inimestele haiget, sest nad on väikesed ja ei hammusta inimesi eriti.
K: Kuidas kaitsevad rõngakaelamadu end hirmu korral?
V: Kui rõngakaelamadu on hirmul, kerivad nad oma saba kokku.
K: Mitu rõngakaelamadu alamliiki on olemas?
V: Rõngakaelamadu on 14 alamliiki ja see on ainus liik oma perekonnas.
Otsige