Rõngakaelaga madu
Diadophis punctatus, mida nimetatakse ka rõngakaelamadu, on maduliik. Rõngakaelamadu elab Põhja-Ameerika ida- ja keskosas. Rõngakaelamadu on mitut värvi ja mustriga. Seda nimetatakse rõngakaelamadu, sest tal on kaela ümber rõngale sarnanev triip.
Rõngakaelamadu elab Ameerika Ühendriikides, Kesk-Mehhikos ja Kanada kaguosas. Rõngakaelamadu on öine, mis tähendab, et nad on öösel ärkvel. Rõngakaelamadu on veidi mürgine, kuid nad ei tee inimestele haiget. See on tingitud sellest, et nad on väikesed ja ei hammusta inimesi eriti. Kui rõngakaelamadu on hirmul, kerivad nad oma saba kokku.
Teadlased arvavad, et rõngakaelamadu on palju. Teadlased ei tea täpselt, kui palju on rõngakaelamadu. See on tingitud sellest, et teadlased ei ole rõngakaelamadu väga palju uurinud.
Rõngakaelamadu on ainus madu liik oma perekonnas. Rõngakaelamadu on 14 alamliiki.
Kirjeldus
Rõngakaelalised maod on tavaliselt tumedat värvi ja nende kaela ümber on heledad triibud. Eri piirkondades elavad rõngakaelamadu võib olla erineva välimusega. Nende pead on tavaliselt tumedama värvusega kui ülejäänud keha.
Erinevates piirkondades elavad maod on sageli erineva suurusega. Täiskasvanud isendid on tavaliselt 25-38 cm (10-15 tolli) pikad. Alla aastased noored maod on tavaliselt umbes 20 cm (8 in) pikkused ja kasvavad aastas umbes 2-5 cm (1-2 in).
Rõngakaelamadu on sileda soomusega, mille keha keskel on 15-17 rida soomuseid.
Elupaik
Rõngakaelalised maod elavad mitmesugustes elupaikades. Põhja- ja läänepoolsed alamliigid elavad avatud metsades kiviste küngaste lähedal või niiskemates keskkondades, kus on palju peidupaiku. Lõunapoolsed alamliigid elavad enamasti kaldaäärsetes ja niisketes keskkondades, eriti kuivemates ehk kuivemates elupaikades. Madudele meeldib, kui nende elupaik on veidi märg. Rõngakaelamadu ei ela kõrgemal kui 2200 m (7200 ft) üle merepinna. Põhjapoolsetel aladel võivad rõngakaelamadu elada koobastes. Tavaliselt elab ühes koopas rohkem kui üks madu. Rõngakaelamadu peidab end sageli puutükkide alla. Kui on palav, võivad rõngakaelamadu teha auke ja koopaid, kuhu varjuda. Samuti võivad nad peituda kivide või muude esemete alla. Rõngakaelamadu elab tavaliselt tasandikulises metsas.
Dieet
Rõngakaelalised maod söövad peamiselt salamandreid, vihmaussid ja lutsud. Mõnikord söövad nad ka sisalikke, konni ja mõningaid teiste liikide noori madusid. Erinevates elupaikades võivad rõngakaelamadu süüa mõnda liiki erinevas koguses. Rõngakaelamadu tapab oma saaki nii ahenemise ehk saagi tapmiseks pigistamise kui ka mürgituse ehk mürgituse abil. Rõngakaelamadu ei püüa tavaliselt suurematele loomadele haiget teha. Selle asemel, et hammustada suuremaid loomi, kerib madu oma saba üles, näidates oma erksavärvilist kõhtu.
Predators
Korallmadu, kuningamadu ja võsuke on rõngassilmade röövloomad. Mõnikord söövad suured ämblikud või tuhatjalgsed noori rõngakaelamadu.
Alaliigid
Rõngakaelamadu on 14 alamliiki.
Galerii
· 
San Bernardino rõngakaelamadu kaitsev väljapanek
· 
Lõunapoolne rõngakaelamadu, D. p. punctatus
· 
Diadophis punctatus kaart
· 
Äsja koorunud rõngakaelamadu, Missouri Ozarks.
· 
D. p. pulchellus, korallikaelaga rõngassilma madu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Diadophis punctatus?
V: Diadophis punctatus on madu liik, mida üldiselt tuntakse rõngakaelamadu nime all.
K: Kus elavad rõngakaelamadu?
V: Rõngakaelamadu elab Põhja-Ameerika ida- ja keskosas, Ameerika Ühendriikides, Mehhiko keskosas ja Kanada kaguosas.
K: Miks nimetatakse seda rõngakaelamadu?
V: Seda nimetatakse rõngakaelamadu, sest tal on kaela ümber rõngale sarnanev triip.
K: Millal on rõngakaelamadu aktiivne?
V: Rõngakaelamadu on öine, mis tähendab, et ta on aktiivne öösel.
K: Kas rõngakaelamadu on mürgine?
V: Jah, rõngakaelamadu on veidi mürgine, kuid nad ei tee inimestele haiget, sest nad on väikesed ja ei hammusta inimesi eriti.
K: Kuidas kaitsevad rõngakaelamadu end hirmu korral?
V: Kui rõngakaelamadu on hirmul, kerivad nad oma saba kokku.
K: Mitu rõngakaelamadu alamliiki on olemas?
V: Rõngakaelamadu on 14 alamliiki ja see on ainus liik oma perekonnas.
