Punase õlakuga papagoi (Diopsittaca nobilis) — kirjeldus ja levik

Punase õlakuga papagoi (Diopsittaca nobilis) on väike papagoi liik, keda tuntakse inglise keeles sageli kui red‑shouldered macaw või Hahn’s macaw. Lind on üldiselt ere rohelise sulestikuga ja iseloomulike punaste laikudega õlgadel. Vormi‑ ja suuruseerinevuste tõttu on kirjeldatud kuni kolme alamliigi/vormi, mida rahvapäraselt vahel nimetatakse ka aadli‑ ja hahni‑araks; nende vahel esineb väiksemaid värvitooni ja mõõtmete varieeruvusi.

Välimus ja mõõtmed

Punase õlakuga papagoi on väike araliik — täiskasvanu pikkus jääb tavaliselt umbes 20–25 cm kanti. Peamine sulestik on roheline, kui aga vaadata lähemalt, on ka iseloomulikud punakad või tumedad laigud õlgadel ning näol sageli heledam valge või hallikas piirkond. Lindel on tugev nokk, lühike saba ja jämedamad jalad, mis sobivad hästi oksadel turnimiseks. Täiskasvanud isendid kaaluvad tavaliselt alla 200 g.

Levik ja elupaik

Liik on pärit Lõuna-Ameerikast ning on looduslikult levinud eelkõige Venezuela, Guajaana, Boliivia ja Brasiilia piirkondades. Esineb erinevates elupaikades, sh troopilistel aladel, savannides ja soodes, sageli metsaservadel ja veekogude lähedal, kus leidub pesitamiseks sobivaid puuõõnsusi.

Käitumine ja toit

Punase õlakuga papagoi on sotsiaalne ja uudishimulik lind. Nad elavad looduses tihti väikestes rühmades või paaridena. Häälitsused on kõvad ja kurritavad, kuid võrreldes suuremate araadega on nad suhteliselt vaiksemad.

Toitumine koosneb peamiselt puuviljadest, pähklitest ja seemnetest, aga nad söövad ka õisi, mugulisi taimi ja aegajalt põllukultuure. Toitumises on oluline mitmekesisus — nii looduses kui ka kodustes tingimustes peaksid nad saama puuviljade, köögiviljade, seemnete ja korraliku proteiini allika kombinatsiooni.

Paljundamine ja areng

Punase õlakuga papagoi pesitseb tavaliselt puuõõnsustes või muudes looduslikes peidikutes. Pesakonnas on tavaliselt kolm või neli valget muna. Emane haudub mune umbes 24–26 päeva; tibud kooruvad masendavalt abitudena ja neid toitvad mõlemad vanemad. Tibud väljuvad pesast tavaliselt umbes 54 päeva pärast koorumist (ligikaudu 7–8 nädalat), kuid lõplik iseseisvus võib tulla hiljem, sõltuvalt tingimustest ja toitumisest.

Inimsuhted ja pidamine kodus

Mõnikord müüakse linde lemmikloomadena. Kuna nad on intelligentsed ja suhtlevad inimestega hästi, sobivad paljudele pidamiseks kodulindudeks — eriti neile, kes tahavad väiksemat papagoid suuremate araade asemel. Koduses pidamises tuleb arvestada järgmisega:

• Eluruum: piisavalt suur ja tugev puurid või vaba lennu võimalus siseruumis; oksad ja mänguasjad.
• Toitumine: mitmekesine dieet, mis sisaldab värskeid puu‑ ja köögivilju, kvaliteetseid seemne‑/või pelletsegu, pähkleid piiratud koguses.
• Sotsiaalsus: palju inimkontaktit ja vaimset stimuleerimist — mänguasjad, treening ja suhtlus aitavad vältida igavust ja probleemset käitumist.
• Tervis: regulaarne veterinaarkontroll, vaktsineerimised vastavalt soovitustele ning tähelepanu hammastele ja sulestikule.

Konserveerimine ja ohud

Kuigi liik ei kuulu üldiselt kriitiliselt ohustatud liiki, mõjutavad populatsioone kohati elupaikade kadumine ja ebaseaduslik lõhe lemmikloomaturule. Vastutustundlik pidamine, legaalne töötlemine ning loodusliku elupaiga kaitse on olulised, et säilitada liigi stabiilsus. Enne looma soetamist tasub uurida päritolu ja veenduda, et linnud on hangitud eetiliselt ning seaduslikult.

Kokkuvõte: Punase õlakuga papagoi (Diopsittaca nobilis) on väike, värvikas ja intelligentselt käituva loomuga papagoi, kelle mitmekesine toitumine, sotsiaalsus ja suhtlemisoskus teevad temast populaarse seltsilise. Looduses eelistab ta troopilisi ja pool‑avamaid elupaiku ning pesitseb puuõõnsustes; kodustes tingimustes vajab ta hoolikat ja mitmekülgset hooldust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on punase õlgkingaga ara?

K: Mitu alamliiki on punase õlaaara liike?

K: Milline näeb välja punase õlaaara?

K: Kas punase õlakirju araid peetakse tavaliselt lemmikloomadena?

K: Mida söövad punase õlaaaraid?

K: Kust pärinevad punase õlaaaraid?

K: Kuidas paljunevad punase õlaaaraid?

Otsing