Punase õlakuga arbuusi[[Punase õlakuga]]
Punase õlakuga papagoi (Diopsittaca nobilis) on papagoi liik. On olemas kolm alamliiki. Nad on rohelised, punaste õlgade vilkudega.
Mõnikord müüakse linde lemmikloomadena. Nad on väiksemad kui enamik araasid ja suhtlevad inimestega hästi. Nad on intelligentsed linnud, nii et paljud inimesed hoiavad neid seltsiloomadena. Nad on pärit Lõuna-Ameerikast ning söövad puuvilju, pähkleid ja seemneid.
Ta on levinud Venezuela, Guajaana, Boliivia ja Brasiilia troopilistel aladel, savannides ja soodes. Tal on kaks erinevat alamliiki, aadli- ja hahni-ara.
Punase õlgkinga pesitseb puu otsas asuvas augus. Pesakonnas on tavaliselt kolm või neli valget muna. Emane haudub mune umbes 24-26 päeva ja tibud väljuvad pesast umbes 54 päeva pärast koorumist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on punase õlgkingaga ara?
V: Punase õlakuga ara on papagoi liik.
K: Mitu alamliiki on punase õlaaara liike?
V: Punase õlakujulise papagoi alamliike on kolm.
K: Milline näeb välja punase õlaaara?
V: Punase õlaaara on roheline, punaste õlgade välkudega.
K: Kas punase õlakirju araid peetakse tavaliselt lemmikloomadena?
V: Jah, punase õlakirju araid müüakse mõnikord lemmikloomadena ja nad on inimestega hästi seotud.
K: Mida söövad punase õlaaaraid?
V: Punase õlaaara sööb puuvilju, pähkleid ja seemneid.
K: Kust pärinevad punase õlaaaraid?
V: Punase õlaaara on pärit Lõuna-Ameerikast, täpsemalt Venezuelast, Guajaaniast, Boliiviast ja Brasiiliast.
K: Kuidas paljunevad punase õlaaaraid?
V: Punase õlaaara pesitseb puu otsas asuvas augus ja emaslind haudub mune umbes 24-26 päeva. Tibud väljuvad pesast umbes 54 päeva pärast koorumist.
