Punasaba-hauk (Buteo jamaicensis) — Põhja-Ameerika röövlind
Põhja-Ameerika punasaba-hauk (Buteo jamaicensis) — laialt levinud röövlind, terav silmanägemine, kuni 80 km/h sööst, lihasööja ja kergesti koolitatav; pesitsus- ja kaitsenõuded.
Punasaba-hauk (Buteo jamaicensis) on suur ja laialt levinud röövlind, kelle nimi viitab tihti tema nähtavale saba värvusele. Mõnikord nimetatakse teda ka kanakotkaks, kuigi ta tavaliselt ei söö kanu. See liik kuulub üldisesse röövlindude rühma (röövlind) ja pesitseb peaaegu kogu Põhja-Ameerikas, alates Alaska lääneosast ja Kanada põhjaosast kuni Panamani ja Lääne-Indiani. Tavalisem kehakaal on 1,5–2 kg ning tiibade siruulatus vahemikus 1092–1448 mm.
Välimus ja alatüübid
Punasaba-hauku on raske segi ajada: vanadel isastel ja emastel on sageli punakas-kirju saba (sealt nimetus), kuid esineb mitmeid värvivorme — heledad, tumepruunid ja mõnikord punakaspruunid morfid. Noorlinnud on tavaliselt ühtlasemalt triibutatud ja nende saba ei ole veel tugevalt punane. Liigil on mitmeid alatüüpe üle suures levikualas, näiteks kõrbes elavad vormid on tihti heledamad kui metsasel alal elavad vormid.
Toitumine ja jahipidamine
Punasaba-hauk on lihasööja: ta toitub peamiselt väikestest kuni keskmise suurusega imetajatest — hiired, närilised, närilised jpm — aga tarbib ka linnuelanikke, nagu vareseid, närilisi, väiksemaid linnuliike ja aeg-ajalt roomajaid ning putukaid. Tal on väga terav nägemine, mis võimaldab märgata saaki kaugele välja. Ta võib teha kiireid sööstusid, saavutades lõpukiiruse, mis ulatub sageli üle 80 km/h, ning suudab tihti oma saagi haarata väga kiirelt (harvadel juhtudel alla 5 sekundi).
Hauk püüab saaki kas istuvalt kõrgel postil või puuoksal luurates või õhust ringi tiirutades ning siis alla sööstes. Ta haarab saagi tugevate küünistega, sageli vigastab ja tapab selle enne söömist.
Käitumine, rände- ja elupaik
Punasaba-haug on paindlik elupaiga suhtes: teda kohtab metsaservadel, põldudel, avamaal, mägedes ja ka linnapiirkondades. Paljud põhjapoolsed populatsioonid on rändavad ja talveks liiguvad lõunasse, samas suvepoolsed ja kesk- ja edela-Ameerika elanikud võivad olla aastaringi püsivad. Haug on territorialne pesitsusajal, kuid tal on ka paindlik toitumis- ja elupaigavalik, mis aitab tal levida nii erinevates maastikutes kui kliimatingimustes.
Paljunemine ja pesitsemine
Punasaba-haug ehitab pesad tavaliselt puuoksale, kaljule või harvemini hoonele; pesa on suur „platvorm“ puust ja rohumaterjalist. Paarid võivad pesa kasutada mitmel aastal järjest, seda iga hooaja järel korrastades. Emane muneb tavaliselt 1–5 muna, sagedamini 2–3. Inkubatsioon kestab umbes 28–35 päeva ning poegade haudumine ja toitmine on peamiselt emase ülesanne, kuigi isased toovad sageli saaki. Poegade lennuvõime tekkib tavaliselt 5–7 nädala vanuselt, kuid sõltub toidu kättesaadavusest ja ilmastikutingimustest.
Suhted inimestega ja kaitse
Punasaba-hauk on üks enim levinud ja silmapaistvamaid röövlinde Põhja-Ameerikas. Praegune globaalne seisund (IUCN) on üldiselt „vähim muret“ (Least Concern), sest liik on laialt levinud ja kohanemisvõimeline. Siiski seavad talle ohtu inimmõjud: pesitsus- ja toitumispiirkondade hävitamine, kokkupuude mürgiste närvimürkidega (rodentitsiidid), kokkupõrked autodega ja elektriliinidega ning mõnedel aladel ebaseaduslik tagakiusamine.
Punasaba-haukuga on inimeste vahel ka pikaajaline koostöö: tema kohanemisvõime ja suhteline kergesti treenitavus on teinud temast populaarse liiki haakalinnustuseks. Kuna nad on nii levinud ja kergesti koolitatavad, on enamik Ameerika Ühendriikides haukasid, mis on saadud haakalinnustuseks, punasaba-haugid. Haugimehed võivad püüda ja pidada ainult nn „läbisõidu haukasid“ (noored linnud, kes on pesast lahkunud, iseseisvad, aga alla ühe aasta vanused). See reegel on loodud selleks, et vältida pesitsuspopulatsiooni mõjutamist: täiskasvanuid, kes võivad pesitseda või kasvatada tibusid, ei tohi püüda haakalinnustuse eesmärgil ja see on sageli ebaseaduslik.
Märkimisväärsed omadused
- Võimas nägemine ja kõnekas hääl — punasaba-haugu karjuv kisa on sageli kasutatud filmimuusikas, et rõhutada teiste suuremate röövlindude kohalolekut.
- Suur kohanemisvõime elupaiga ja toidu osas — suudab kasutada nii metsapiirne kui linnakeskkonda.
- Aktiivne ööpäevaringne vaatluse- ja jahikäitumine — peamiselt päeval aktiivne.
Kokkuvõttes on punasaba-hauk tuntud, vastupidav ja kohanemisvõimeline röövlind, kes mängib olulist rolli ökosüsteemides kui keskmise suurusega kiskja ja ka inimeste lähedal tuntud koostööpartner haakalinnustuses. Tema hea vaatlus- ja kohanemisvõime teeb temast ka ühe enim äratuntavatest röövlindudest Põhja-Ameerikas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on punasaba hauk?
V: Punasaba hauk (Buteo jamaicensis) on saba, mida tuntakse ka kanahaukana. See on röövlind.
K: Kus pesitseb punasaba hauk?
V: Punasaba hauk pesitseb peaaegu kogu Põhja-Ameerikas, Lääne-Alaskast ja Põhja-Kanadas kuni Panama ja Lääne-Indiani.
K: Kui palju kaalub punasaba hauk?
V: Punasaba hauk võib kaaluda 1,5 kg kuni 2 kg.
K: Mida punasaba hauk sööb?
V: Punasaba hauk on lihasööja ja sööb vareseid ja hiiri, keda ta oma terava nägemisega märkab.
K: Kui kiiresti suudab punasaba hauk oma saagi peale sööstma hakata?
V: Punasaba haugid võivad langeda alla kiirusega kuni 80 km/h, mis võimaldab neil oma saagi üles korjata vähem kui 5 sekundiga.
K: Miks eelistatakse neid haugipüüdmiseks?
V: Punasaba haukasid eelistatakse haukkalõikuseks, sest nad on nii tavalised ja kergesti treenitavad, kuid ainult läbirändajaid (kes on pesast lahkunud, kuid vähem kui aasta vanused) võib võtta, et mitte mõjutada pesitsuspopulatsioone. Samuti ei ole läbisõitvad haugid veel välja arendanud täiskasvanud käitumist, mis muudaks treenimise keerulisemaks.
Küsimus: Kas täiskasvanud haukade võtmine haakaloomade kasvatamiseks on ebaseaduslik?
V: Jah, täiskasvanud haukade võtmine haukaloomade kasvatamiseks on ebaseaduslik, kuna nad võivad olla pesitsevad või kasvatavad poegi.
Otsige