Tiibeti budism definitsioon ajalugu ja peamised õpetused
Tiibeti budism (tiibeti keeles: བོད་བརྒྱུད་ནང་བསྟན།; hiina keeles: 藏传佛教) on Tiibetist pärit budistlikud õpetused. See on osa mahajaana budismist ja üks kolmest tänapäeval laialdaselt praktiseeritavast harust; teised kaks on han-budism ja theravada. Tiibeti budismi leidub laialdaselt Himaalaja, Kesk-Aasia ja Siberi ümbruses ning selle mõju ulatub ka Nepali, Bhutani, Mongoolia ja India kõrgmäestiku piirkondadesse. Tiibeti budism on tuntud oma rikkaliku rituaalse traditsiooni, keeruka filosoofia ja tantriliste praktikate poolest.
Ajalugu lühidalt
Tiibeti budism kujunes välja alates 7.–8. sajandist, kui budistlikud õpetused hakkasid Tiibetisse jõudma nii Indiast kui ka Kesk-Aasiast. Olulised isikud ja sündmused selle kujunemisel on:
- Padmasambhava (Guru Rinpoche) ja Nyingma koolkonna varajane levik: usutakse, et ta aitas juurutada tantrilist õpetust Tiibetis.
- Atisha (11. sajand) tõi Mahāyāna õpetusi, mis mõjutasid Tiibeti reformimise ja koolkondade tekke protsessi.
- 12.–15. sajandil tekkis mitu peamist traditsiooni, sh Nyingma, Kagyu, Sakya ja hiljem Gelug, mille asutas Je Tsongkhapa (14.–15. sajand).
- Tänapäeval on Tiibeti budism mõjutanud ka lääne vaimse praktika levikut, eriti alates 20. sajandi teisest poolest.
Peamised õpetused ja struktuur
Tiibeti budism sisaldab kõiki budistlikke õpetusi, mida vahel nimetatakse ka "kolmeks sõidukiks". Kõik Tiibeti budismi traditsioonid praktiseerivad:
- kuulaja sõiduki (Shrāvakayāna) moraalse distsipliini (Pratimoksha) lubadusi;
- suure sõiduki (Mahāyāna) universaalse vabanemise ja bodhisattva-ideaaliga seotud lubadusi ja filosoofilisi õpetusi;
- salajase mantra sõiduki (Vajrayāna) lubadusi (samaya) ja erimeetodeid, mis hõlmavad mantraid, mudrasid, visualiseerimisi ja deity-yoga praktikaid.
Tiibeti budismi iseloomustab kolmepoolne lubaduste süsteem: pratimoksha (isiklik eetika), bodhisattva-lubadused (kaastunnet juhtiv pühendumus) ja vajrayana-samaya (töötamine tantriliste meetoditega). Nende ühist rakendamist peetakse oluliseks teekonnal ärkamiseni.
Peamised koolkonnad
Tiibeti budism jaguneb mitmeks suureks traditsiooniks, millest igaühel on oma rõhuasetused ja praktikasüsteemid:
- Nyingma – vanim traditsioon, keskendub vanadele tantra-vormidele ja dzogcheni õpetusele.
- Kagyu – rõhutab meditatsiooni, eriti mahamudra ja linna-meistri (mahamudra) praktikaid; tuntud ka suust suhu antavate õpetuste kaudu.
- Sakya – kombineerib filosoofilist õppimist ja tantrilist praktikat; ajalooliselt olulised poliitilise ja õigusliku rolli tõttu Tiibetis.
- Gelug – Je Tsongkhapa traditsioon, rõhutab monastilist distsipliini, süsteemset filosoofiat ja loogikat; sellest koolkonnast on pärit ka Dalai Lama ametikandja.
Praktikad ja rituaalid
Tiibeti budistlik praktika on mitmekesine ja sisaldab nii igapäevaseid harjutusi kui ka keerukaid initsiatsioonide ja tantriliste rituaalide süsteeme:
- meditatsioon (sh shamatha ja vipashyana), hingamisharjutused ning visualiseerimispraktikad;
- mantralaulsed praktikaid ja pühade tekstide reciteerimine, tööd mandalatega;
- deity-yoga, kus praktik visualiseerib end jumalusena (yidam) ja ühendub selle omadustega;
- pujased ja rituaalid, mis kutsuvad esile vaimseid toetajaid ning kaitsjad (dharmakaitsjad);
- tulku süsteem — ärkamiseni jõudnud õpetajate kehastuste järjepidevus (näiteks Dalai Lama ja Panchen Lama traditsioonid).
Tekstid, keel ja kirjanduse roll
Suured tõlkekampaaniad 8.–12. sajandil tõid sanskritike tekstide tõlked tiibeti keelde ja lõid rikkaliku kirjandusliku traditsiooni. Peamised tekstikogumid hõlmavad kangyur (Buddha kõned) ja tengyur (kommentaarid). Tiibeti kirjalik kultuur ja kloostrikoolkonnad on olnud olulised filosoofilise uurimise, meditatsiooniõpetuse ja rituaalse praktika säilitamisel.
Roll ühiskonnas ja kultuuris
Tiibeti budism mõjutas tugevalt kohalikke kombeid, kunsti, arhitektuuri, muusikat ja meditsiinilisi traditsioone. Kloostrid olid teadmiste, kirjanduse ja hariduse keskused. Samuti on Tiibeti budismil olnud poliitiline komponent, eriti Tiibeti ajaloo eri perioodidel.
Tänapäev ja levik väljaspool Tiibetit
20. sajandi poliitilised muutused, eriti Hiina surve ning 1959. aasta ülestõusu järgne pagulus, viisid paljude Tiibeti õpetajate ränneteni ning õpetuste levikuni üle maailma. Tänapäeval on Tiibeti budismi praktikume, kloostreid ja keskust nii Aasias kui ka Läänes. Dalai Lama ja teised tuntud õpetajad on aidanud kaasa huvi kasvule, rõhutades samas ka kaasavat eetikat ning teadusliku uurimistöö ja budistliku praktikadialoogi.
Kokkuvõte
Tiibeti budism on rikkalik, mitmekihiline traditsioon, mis ühendab Mahāyāna filosoofia, monastilise distsipliini ja tantrilised meetodid. Selle keskmes on eesmärk vabaneda kannatusest nii isiklikul kui ka universaalsel tasandil, juhtides praktiseerijaid läbi eetika, meditatsiooni ja pühendunud õpetussidemete (samaya) ärkamise suunas.
Ajalugu
7. sajandil abiellus Songtsen Gampo kahe budistiga: Tang-dünastia printsessi Wencheng ja Nepali printsessi Bhrikuti. Nad aitasid budistlikke õpetusi Tiibetisse levitada. Budism sulandati Zhangzhungi kohalike böni usunditega, et luua uut tüüpi budism: Tiibeti budism. Tiibetlased hakkasid ka tõlkima sanskriti ja hiina keelest pärit tekste; ja hakkasid kirjutama mõningaid oma tekste. 8. sajandil tõi India õpetaja nimega Padmasambhava veel mõned budismi, kui Trisong Detsen oli Tiibeti kuningas. Ta kirjutas ka mitmeid olulisi tekste. []
11. sajandil mõjutas Tiibeti budism tugevalt Kesk-Aasia, Mongoolia ja Mandžuuria rahvaid. See oli väga populaarne mongoli Yuani dünastia ja Hiina Mandžu Qingi dünastia ajal.
Tiibeti budismi koolkonnad
Tiibeti budismil on neli peamist koolkonda. Kaks neist koolkondadest peavad tähtsamaks praktikat ja kaks koolkonda peavad tähtsamaks skolastikat (filosoofia õppimist). Need neli koolkonda on järgmised:
- Nyingma, "Vana", vanim ja algupärane ordu, mille asutas Padmasambhava. See koolkond kuulub praktika traditsiooni.
- Kagyu, suuline liin, on üks suurem allsektsioon (Dagpo Kagyu) ja üks väiksem allsektsioon (Shangpa Kagyu). See koolkond kuulub praktika traditsiooni.
- Sakya, Hall Maa, eesotsas Sakya Triziniga, mille asutas Khon Konchog Gyalpo, suure tõlkija Drokmi Lotsawa õpilane. See koolkond kuulub õpetlaste traditsiooni.
- Gelug, vooruse tee, tuntud ka kui Kollased mütsid, mille vaimne pea on Ganden Tripa ja ajaline pea on dalai-laama, kes oli Tiibeti valitseja 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani. See koolkond kuulub teaduslikusse traditsiooni.
Nyingma | Kagyü | Sakya | Gelug | Jonang |
Vana tõlge | Uus tõlge | Uus tõlge | Uus tõlge | Uus tõlge |
Välja töötatud 8. sajandil | Edastatud Marpa poolt 11. sajandil. Dagpo Kagyu asutas 12. sajandil Gampopa. | Sakya klooster asutati 1073. aastal. | dateeritakse 1409. aastasse koos Gandeni kloostri asutamisega. | Kuupäevad pärinevad 12. sajandist |
Red Hat | Red Hat | Red Hat | Kollane müts | Red Hat |
Rõhutab Dzogcheni ja selle tekste. | Rõhutab Mahamudra ja Naropa Kuue Dharmat | Eelistavad Hevajra Tantrat oma Lamdre süsteemi alusena. | Keskendub Guhyasamāja Tantrale, Cakrasamvara Tantrale ja Kalacakra Tantrale. | Keskendub Kalacakra Tantrale ja Ratnagotravibhāga'le. |
Võtmetähtsusega pärimuse tegelased on Śāntarakṣita, Garab Dorje, Vimalamitra, Padmasambhava ja Longchenpa. | Võtmeisikud on Maitripada, Naropa, Tilopa, Marpa, Milarepa ja Gampopa. | Võtmeisikud on Naropa ja Ratnākaraśānti, rajaja Drogmi, Khon Konchog Gyalpo, Sakya Pandita ja Gorampa. | Võtmeisikud on Atisa, tema õpilane Dromtön, Gelugi rajaja Je Tsongkhapa ja dalai-laamad. | Võtmeisikud on Yumo Mikyo Dorje, Dolpopa ja Taranatha. |
Õpetused
Mõned Tiibeti budismi õpetused on Mahamudra, Naropa kuus joogat ja Dzogchen.
Keel
Klassikaline tiibeti keel on tiibetlaste peamine keel. Kuid tekste on tõlgitud ka mongoli, mandžu ja hiina keelde.
Kloostrid (pühapaigad)
Munga oli Tiibeti budismi alus. Tiibetis oli üle 6000 kloostri, kuid peaaegu kõik need hävitati Hiina punakaartide poolt kultuurirevolutsiooni ajal. Enamik suuremaid kloostreid on vähemalt osaliselt taastatud, samas kui paljud teised on jäänud varemeteks.


Lamayuru klooster.
Täna
Tänapäeval on tiibeti budism levinud kogu idamaailmas, välja arvatud Kagu-Aasias. Seda praktiseeritakse Tiibeti platool, Nepalis, Bhutanis, Mongoolias, Kalmõkias, Siberis, Venemaa Kaug-Idas, Kirde-Hiinas, Arunachal Pradeshis. See on Bhutani riigireligioon. India piirkondades Sikkim, Ladakh, Himachal Pradesh, Lääne-Bengal on samuti suur tiibeti budistlik elanikkond. Samuti on kogukondi Lõuna-Indias.
Tiibeti budism on levinud läände ja kogu maailma. Kuulsuste hulka kuuluvad Brandon Boyd, Richard Gere, Adam Yauch, Jet Li, Jackie Chan, Sharon Stone, Allen Ginsberg, Philip Glass, Mike Barson ja Steven Seagal.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on tiibeti budism?
V: Tiibeti budism on mahajaana-budismi haru, mis pärineb Tiibetist ja on üks kolmest peamisest harust, mida tänapäevalgi harrastatakse.
K: Millised on teised kaks peamist budismi haru, mida tänapäevalgi veel praktiseeritakse?
V: Teised kaks peamist budismi haru, mida tänapäevalgi veel praktiseeritakse, on han-budism ja theravada.
K: Kus on tiibeti budism kõige laialdasemalt levinud?
V: Tiibeti budismi praktiseeritakse kõige laialdasemalt Himaalaja, Kesk-Aasia ja Siberi ümbruses.
K: Mida hõlmab tiibeti budism?
V: Tiibeti budism hõlmab kõiki budistlikke õpetusi, mida tuntakse ka kui "kolme sõidukit".
K: Milliseid tõotusi praktiseerivad kõik Tiibeti budismi traditsioonid?
V: Kõik Tiibeti budismi traditsioonid praktiseerivad kuulaja sõiduki (Shrāvakayāna) moraalse distsipliini (Pratimoksha), suure sõiduki (Mahāyāna) universaalse vabanemise ja filosoofia (Mahāyāna) ning salajase mantra sõiduki (Vajrayāna) lubadusi ja erimeetodeid.
K: Mis on Shrāvakayāna sõiduk?
V: Shrāvakayāna sõiduk on kuulaja sõiduk, mis keskendub individuaalsele vabanemisele kannatustest.
K: Mis on Vajrayāna sõiduk?
V: Vajrayāna sõiduk on salajase mantra sõiduk, mis hõlmab eriliste meetodite ja lubaduste kasutamist valgustatuse saavutamiseks.