Songtsen Gampo — Tiibeti kuningas, tähestiku looja ja budismi tooja

Songtsen Gampo sündis Gyamas, Meldros, tänapäeva Lhasast kirdes. Tema isa oli Yarlungi kuningas Namri Songtsen. Raamatus "Valge lotoosi hoidja" öeldakse, et Gampo oli Avalokiteśvara inimvorm (kehastus). Ka dalai-laamasid peetakse Avalokitesvara inimvormideks. 11. sajandil hakkasid budistid teda nimetama cakravartiniks ja Avalokiteśvara kehastuseks.

Mõnes Dunhuangi dokumendis on kirjas, et Gampol oli õde Sad-mar-kar ja noorem vend. Tema noorem vend reedeti ja suri tulekahjus pärast 641. aastat. Tema õe ja venna vahel võis olla tüli.

Songtsen Gampo ema kuulus Tsépongi klanni (Tiibeti annaalid). Ta aitas Tiibetit ühendada. Tema nimi on Driza Tökarma ("Bri naine [nimega] Valge kolju naine", Tiibeti annaalid).

Tiibeti pärimuse kohaselt sai Songtsen Gampo 13-aastaselt kuningaks pärast seda, kui tema isa mürgitati umbes 618. aastal. Ta oli Yarlungi dünastia 33. kuningas. Ta sündis härja aastal. Yarlungi kuningad astusid tavaliselt troonile 13-aastaselt. See vastab traditsioonile, et Yarlungi kuningad astusid troonile 13-aastaselt, kui nad olid piisavalt vanad, et ratsutada hobusega. Kui see vastab tõele, siis võis Gampo sündida Oxi aastal 605 pKr. Vana Tangi raamat kinnitab, et ta "oli veel alaealine, kui ta troonile astus".

Gampo naised ja lapsed

Gampol oli kuus naist. Viis on loetletud:

• Pogong Mongza Tricham (Mongza, "Mongi klanni naine") oli Gungsong Gungtseni ema.
• Lääne-Sia aadlik naine, keda tunti Minyakza ("Lääne-Sia naine") nime all,
• aadlik naine Zhangzhungist.
• Nepali printsess Bhrikuti ("suur daam, nepali naine")
• Tang printsess Wencheng (文成)

Tiibeti traditsiooni kohaselt aitasid need kaks viimast naist tuua budismi Tiibetisse. Kaks suurt mõju Tiibeti budismile on indo-nepali ja han-budism.

Gampo poeg Gungsong Gungtsen suri enne oma isa. Nii et Gampo poeg Mangsong Mangtsen võttis trooni. Tema ema võis olla Wencheng või Mangmoje Trikar. Trikarit mainitakse genealoogias, Dunhuangi koobastes asuvas varjatud raamatukogus ja Tiibeti annaalides, kus on loetletud Tiibeti keisrite, nende emade ja nende suguvõsade nimed.

Mõned allikad räägivad teistsugust lugu. Kui Gungsong Gungtsen sai 13-aastaseks (tänapäeval 12, sest Tiibet kasutas teistsugust kalendrit), läks tema isa Gampo pensionile, nii et Gungsong valitses viis aastat. Öeldakse, et Gungsong abiellus 'A-zha Mang-mo-rje'ga, kui ta oli kolmeteistkümneaastane, ja neil sündis poeg Mangsong Mangtsen (r. 650-676 pKr). Seejärel suri Gungsong 18-aastaselt. Tema isa Gampo asus seejärel uuesti troonile. Gungsong Gungtsen võib olla maetud Donkhorda, kuninglike haudade asukohas, tema vanaisa Namri Songtsenist (gNam-ri Srong-btsan) vasakule. Nende sündmuste kuupäevad on väga ebaselged.

Ta tegi tähestiku

Songtsen Gampo saatis Thonmi Sambhota Indiasse, et luua klassikalise tiibeti keele jaoks uus tähestik. Selle tulemusel sündisid esimesed kirjalikud teosed, kirjandus ja põhiseadus.

Ta tõi uue kultuuri

Ta tõi Tiibetisse uut kultuuri ja tehnoloogiat.

Tangi vanas raamatus (Jiu Tangshu 旧唐书) on kirjas, et 648. aastal ründas Põhja-India armee mõningaid Tangi hiinlasi (sealhulgas Wang Xuanze). Seega aitas Gampo koos Nepali ja Tangiga armeed lüüa ja hiinlasi kaitsta. 649. aastal andis Tangi keiser Gaozong, kes oli budist, talle tiitli Binwang, "külaliskuningas" või Zongwang, "rõivakuningas" ja 3000 rulli värvilist siidi. Gaozong andis Gampole ka "siidiusside munad, mürsud ja pressid veini valmistamiseks ning töömehed paberi ja tindi valmistamiseks".

Tööriistad ja astroloogia tulid Tangist ja Lääne-Siast; dharma ja kirjakunst tulid Indiast; aarded Nepalist ja mongolitelt; seadused türgi kaganaadi uiguuridelt põhjas.

Ta tutvustas budismi

Gampo tõi budismi Tiibeti rahvale. Ta ehitas palju budistlikke templeid Tema valitsemise ajal hakati budistlikke tekste sanskriti keelest tiibeti keelde tõlkima.

Ta võitis Sumpaid Kirde-Tiibetis umbes 627. aasta paiku (Tiibeti annaalid [OTA] l. 2).

Ta võis vallutada Zhangzhungi (Põhja-India ümbruses, Lääne-Tiibetis) või see võis juhtuda pärast tema surma. Tangi vanas raamatus on kirjas, et 634. aastal allusid Yangtong (Zhangzhung) ja mitmesugused Qiangi rahvad "täielikult talle".

Seejärel ühendas ta Yangtongi, alistas 'Azha (Tuyuhun) ja vallutas seejärel veel kaks Qiangi hõimu, enne kui ähvardas Songzhou'd enam kui 200 000 mehelise armeega.

Ta vallutas tangutid (kes hiljem moodustasid 942. aastal Lääne-Sia), bailangid ja Qiangi hõimud. Bailangi rahvas asus tangutidest lääne pool ja domidest ida pool. Tangid valitsesid neid varem alates 624. aastast.

Nepali printsess Bhrikuti

Vana Tangi raamat ütleb: Naling Deva isa oli 泥婆羅 Nepali (Licchavi kuningriigi) kuningas suri. Kuningas suri ja seejärel võttis Naling Deva onu võimu üle. "Tiibetlased andsid [Naling Devale] varjupaiga ja taastasid ta troonile [641. aastal]; nii sai ta Tiibeti alluvaks."

Tiibetlased sõitsid Nepali ja Naling Deva oli õnnelik. Siis ründas tiibetlasi Põhja-India kuningas Harsha. Niisiis aitas Naling Deva Tiibetil Harsha armeed võita. Seejärel abiellus Gampo Naling Deva tütre, printsess Bhrikuti'ga.

Tang printsess Wencheng

Jiu Tangshus on kirjas, et Gampo saatis esimese saatkonna Tiibetist Tangile 634. aastal pKr. Tegemist oli "austusavaldusega", mille käigus Tiibet andis Tangile kingitusi. Ta andis Tangi keisrile kulla- ja siidikingitusi ning palus vastutasuks Tangi printsessi (heqin) abiellumist. Tang ütles ei. Seega ründas ta 637. ja 638. aastal Songzhou (osa Tangist). Kuid siis andis ta alla ja vabandas. Ta küsis uuesti naist ja seekord ütles Tang jah. Ja nii abiellus ta Wenchengiga, Tangi keisri Taizongi vennatütrega. Nii tekkis Hiina Tangi ja Tiibeti keisririigi vahel rahu.

Mõlemaid naisi Wencheng ja Bhrikuti peetakse Kaastunde jumalanna Taraks ja naiselikuks Chenrezigiks:

"Dolma ehk Drolma (sanskriti keeles Tara). Selle nime all austatakse keiser Srong-btsan gambo kahte naist. Hiina printsessi kutsutakse Dol-kar, 'valge Dolma', ja Nepali printsessi Dol-jang ehk 'roheline Dolma'. Viimast palvetavad naised viljakuse eest."

Gampo ehitas Wenchengile linna ja palee just tema jaoks.

"Kuna printsessile ei meeldinud nende komme värvida oma nägu punaseks, käskis Lungstan (Songtsen Gampo) oma rahvale selle tava lõpetada ja seda enam ei tehtud. Samuti loobus ta vildist ja nahkadest, pani selga brokaadi ja siidi ning kopeeris järk-järgult Hiina tsivilisatsiooni. Samuti saatis ta oma pealike ja rikaste meeste lapsed paluma vastuvõtmist rahvuslikku kooli, et neile õpetataks klassikat, ning kutsus Hiinast pärit õpetatud õpetlasi, et nad koostaksid tema ametlikke aruandeid keisrile."

Kaitses Xuanze Hiinat

Hiina munk Xuanzang külastas Harshat. Seejärel saatis Harsha mõned inimesed Hiinasse. Hiina saatis seejärel Wang Xuanze ja mõned teised tagasi. Nad reisisid läbi Tiibeti. Nende teekond on kirjas Põhja-Indias (Rajgir ja Bodhgaya).

Seejärel kukutas Arjuna Harsha. 648. aastal tegi Wang Xuanze teise reisi, kuid Arjuna kohtles teda halvasti. Nii et tiibetlased ja nepaallased võitsid Arjunat.

Nii andis Hiina keiser Tang Gaozong 649. aastal Gampole Xinhai Juni (Himaalaja platoo, Hiina) kuninga tiitli.

Gampo suri 649. aastal. Tangi keiser saatis 650. aastal saadiku "leinakirjaga ja kaastundeavaldusega". Gampo haud asub Yalungi lähedal Chongyas orus, 13 m kõrgune ja 130 m pikkune.