Kultuurirevolutsioon
Suur proletaarne kultuurirevolutsioon (lihtsustatud hiina keeles: 无产阶级文化大革命, traditsiooniline hiina keel: 無產階級文化大革命, pinyin: Wúchǎn Jiējí Wénhuà Dà Gémìng, sõna-sõnalt: Proletariaadi Suur Kultuurirevolutsioon); hiina keeles lühendatult 文化大革命 või 文革, tuntud ka lihtsalt kui Kultuurirevolutsioon, oli Hiina kommunistliku partei esimehe Mao Zedongi algatatud suurte kultuuriliste muutuste aeg Hiinas. See toimus aastatel 1966-1976.
Kultuurirevolutsiooni algus järgnes Suure hüppe ebaõnnestumisele. Mao püüdis Hiina Kommunistliku Partei, Hiina juhtiva partei, kapitalistid kõrvaldada. Kapitalistidest vabanemiseks käivitas ta sotsialistliku haridusliikumise. See algas 1962. aastal ja lõppes 1965. aastal. Samal ajal hoolitses koolisüsteemi ümberkujundamine selle eest, et õpilased saaksid töötada ka vabrikutes ja kommuunides. Mao hakkas 1965. aastal aeglaselt võimu tagasi saama, mida toetasid Lin Biao, Jiang Qing ja Chen Boda.
Kommunistlik partei oli jagunenud Mao partnerite ja Deng Xiaopingi partnerite vahel. Deng Xiaoping oli Mao rivaal. Mao püüdis siis saada toetust Hiina noortelt, luues raamatu "Tsitaadid esimees Mao Zedongilt" (tuntud ka kui "Väike punane raamat"), mis on Mao ütluste kogumik. Populaarseks tehti ka Punane Kaart. See oli Hiinas noorte rühm, kes käis ringi ja õpetas Mao ütlusi. Nad peksid ka inimesi, kes ei olnud Maoga nõus, ning hävitasid kodusid ja muuseume. Seal puhkesid paljud võitlused ja Hiinas valitses anarhia. Revolutsiooni ajal olid mitmed tähtsad inimesed Hiinas sunnitud lahkuma. Nende inimeste hulka kuulusid Hiina president Liu Shaoqi ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Deng Xiaoping.
Kultuurirevolutsioon hakkas aeglustuma 1967. aastal ja lõppes 1969. aastal. Üheksas riiklik parteikongress oli koosolek, kus teatati kultuurirevolutsiooni lõpust.
Kultuurirevolutsiooni loosungid Fudani ülikooli linnakus, Shanghai.
Efektid
Kultuurirevolutsioon põhjustas Hiinas palju probleeme. Töötajate poliitilise tegevuse tõttu vähenes tootmine tehastes. See vähenes ka seetõttu, et tehaseid juhtima pandud inimesed ei osanud neid juhtida. Transpordi olukord halvenes, sest palju ronge kasutati selleks, et punakaartlasi mööda riiki ringi viia. Paljud teadlased ja insenerid pandi vangi või saadeti tööle põllumajandusettevõtetesse, mis tähendas, et nende teadmised läksid kaduma. Nende muudatuste tõttu vähenes Hiina tööstustoodang 14 protsendi võrra.
Paljude hiinlaste haridus jäi samuti lühikeseks. Haridussüsteem oli linnades rohkem häiritud kui maal. Ülikoolid ja paljud koolid suleti. Hariduse katkestas ka programm nimega "maha saadetud noorte" programm. Selle programmi raames saadeti lapsed linnadest maale.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli suur proletaarne kultuurirevolutsioon?
V: Suur proletaarne kultuurirevolutsioon oli Hiinas suurte kultuuriliste muutuste aeg, mille algatas Hiina Kommunistliku Partei esimees Mao Zedong. See toimus aastatel 1966-1976.
K: Mis eelnes kultuurirevolutsiooni algusele?
V: Kultuurirevolutsiooni algus järgnes Suure hüppe ebaõnnestumisele.
K: Mida tegi Mao selleks, et kõrvaldada kapitalistid kommunistlikust parteist?
V: Kapitalistidest vabanemiseks käivitas ta sotsialistliku haridusliikumise, mis algas 1962. aastal ja lõppes 1965. aastal.
K: Kes toetas Maot sel perioodil?
V: Maot toetasid sel perioodil Lin Biao, Jiang Qing ja Chen Boda.
K: Millise raamatu koostas Mao, et saada toetust noortelt?
V: Et saada toetust noortelt Hiinas, lõi Mao "Tsitaadid esimees Mao Zedongilt" (tuntud ka kui "Väike punane raamat"), mis on tema ütluste kogumik.
K: Kes olid Punase kaardiväe liikmed?
V: Punane kaardivägi oli Hiina noorte rühm, mis käis ringi ja õpetas Mao ütlusi ning peksis ka inimesi, kes ei olnud temaga nõus, ja hävitas kodusid ja muuseume.
K: Kes olid sunnitud selle revolutsiooni ajal lahkuma?
V: Selle revolutsiooni ajal olid sunnitud lahkuma mitmed tähtsad inimesed Hiinas, sealhulgas Hiina president Liu Shaoqi ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Deng Xiaoping.
