Hiina usundiline maastik on mitmekesine: peamised traditsioonilised ja maailmareligioonid on budism, taoism ja konfutsianism, lisaks laialt levinud rahvustraditsioonid ning islami ja kristluse erinevad koolkonnad. Paljud hiinlased kombineerivad erinevaid praktikaid ning igapäevases usutegevuses on tunda tugevat sünkreetiat – eri õpetused sulavad kokku perekonna- ja kogukonnapallu.

Budism

Budism jõudis Hiinasse Rooma-kaudsetel aegadel ja alates varajasest keskaegsetest dünastiatest (eriti Tang) kujunes sellest üks mõjukamaid usulisi traditsioone. Hiina budismis on arenenud oma koolkonnad (näiteks mahajana ja later diferentsed koolid) ning seda on mõjutanud kohalikud uskumused ja filosoofiad.

Taoism

Taoism on Hiina päritolu õpetus, mis ühendab filosoofilisi tekste (näiteks Laozi ja Zhuangzi kirjutised) rituaalsete praktikate ja rahvatraditsioonidega. Taoism on mõjutanud meditsiini, alkeemiat, usulist kunsti ja pühapaiga tavakorda (templid, mungad, rituaalid).

Konfutsianism

Konfutsianism on eelkõige moraalne ja ühiskondlik õpetus, mis rõhutab perekonna- ja sotsiaalseid kohustusi, hariduse tähtsust ning riigi- ja ühiskonnakorraldust. Kuigi mõnikord käsitletakse seda pigem filosoofiana kui religioonina, on konfutsianism kujundanud Hiina kultuuri, seadusandlust ja ametkondlikke kombeid sajandeid.

Islam Hiinas

Hiinas elab kümneid miljoneid moslemeid, kellest olulise osa moodustavad Hui rahvas ja uiguuri rahvas. Islam jõudis Hiinasse ajalooliste kaubateede ja diplomaatiliste kontaktide kaudu ning muutus aluseks mitmete etniliste kogukondade kultuurile ja identiteedile. Ajalooliselt levis islam laialdaselt ka aladel nagu Xinjiang, Ningxia, Gansu ja Qinghai.

Abrahamlikud ja teised religioonid

Hiinas harrastatakse ka abrahamlikke religioone – kristluse eri vormid (õigeusu, katoliku ja protestantlikud kogukonnad) on esinenud juba sajandeid ning tänapäeval on kristlik kogukond olulise suurusega. Ajalooliselt on Kaifengi linnas eksisteerinud ka jüdi kogukond (Kaifengi juudid).

Rahvatraditsioonid ja sünkreism

Lisaks suurtele süsteemidele on Hiinas tugev rahvatraditsioonide praktika: esivanemate kummardamine, kodu- ja külatemplid, maagilised kombed ja pühade tähistamine. Paljud inimesed kombineerivad näiteks budistlikke, taoistlikke ja konfutsianlikke elemente oma igapäevases usuelus.

Riiklikud raamid ja tänapäev

Hiina Rahvavabariigis on religioonid reguleeritud riikliku poliitikaga: ametlikult on riik sekulaarne ning usulised organisatsioonid peavad olema registreeritud ja tegutsema vastavalt seadustele. Samal ajal tekitavad mitmed poliitilised ja julgeolekuprobleemid pingeid—näiteks on teatud piirkondades elavate usuliste ja etniliste rühmade olukord saanud rahvusvahelist tähelepanu. Üldiselt on Hiina usuelu iseloomulik mitmekesisus, ajalooline kontinuitaet ning kohalikule kultuurile kohanduv praktika.

  • Peamised jooned: sünkreism, tähtis perekondlik ja kogukondlik roll, tugev ajalooline side filosoofia ja rituaalidega.
  • Levinumad usulised rühmad: budistid, taoistid, konfutsialistid, moslemid (sh Hui rahvas, uiguuri rahvas), kristlased ja väiksemad jüdi ning teised kogukonnad.
  • Ajaloolised mõjutajad: Tang’i periood ja hilisemad dünastiad, rahvusvaheline kaubandus ning misjonitöö.