Religioonid Hiinas: ülevaade budismist, taoismist, konfutsianismist ja islamist
Religioonid Hiinas: põhjalik ülevaade budismist, taoismist, konfutsianismist ja islamist — ajalugu, kogukonnad (hui, uiguurid, juudid) ja kaasaegsed väljakutsed.
Hiina usundiline maastik on mitmekesine: peamised traditsioonilised ja maailmareligioonid on budism, taoism ja konfutsianism, lisaks laialt levinud rahvustraditsioonid ning islami ja kristluse erinevad koolkonnad. Paljud hiinlased kombineerivad erinevaid praktikaid ning igapäevases usutegevuses on tunda tugevat sünkreetiat – eri õpetused sulavad kokku perekonna- ja kogukonnapallu.
Budism
Budism jõudis Hiinasse Rooma-kaudsetel aegadel ja alates varajasest keskaegsetest dünastiatest (eriti Tang) kujunes sellest üks mõjukamaid usulisi traditsioone. Hiina budismis on arenenud oma koolkonnad (näiteks mahajana ja later diferentsed koolid) ning seda on mõjutanud kohalikud uskumused ja filosoofiad.
Taoism
Taoism on Hiina päritolu õpetus, mis ühendab filosoofilisi tekste (näiteks Laozi ja Zhuangzi kirjutised) rituaalsete praktikate ja rahvatraditsioonidega. Taoism on mõjutanud meditsiini, alkeemiat, usulist kunsti ja pühapaiga tavakorda (templid, mungad, rituaalid).
Konfutsianism
Konfutsianism on eelkõige moraalne ja ühiskondlik õpetus, mis rõhutab perekonna- ja sotsiaalseid kohustusi, hariduse tähtsust ning riigi- ja ühiskonnakorraldust. Kuigi mõnikord käsitletakse seda pigem filosoofiana kui religioonina, on konfutsianism kujundanud Hiina kultuuri, seadusandlust ja ametkondlikke kombeid sajandeid.
Islam Hiinas
Hiinas elab kümneid miljoneid moslemeid, kellest olulise osa moodustavad Hui rahvas ja uiguuri rahvas. Islam jõudis Hiinasse ajalooliste kaubateede ja diplomaatiliste kontaktide kaudu ning muutus aluseks mitmete etniliste kogukondade kultuurile ja identiteedile. Ajalooliselt levis islam laialdaselt ka aladel nagu Xinjiang, Ningxia, Gansu ja Qinghai.
Abrahamlikud ja teised religioonid
Hiinas harrastatakse ka abrahamlikke religioone – kristluse eri vormid (õigeusu, katoliku ja protestantlikud kogukonnad) on esinenud juba sajandeid ning tänapäeval on kristlik kogukond olulise suurusega. Ajalooliselt on Kaifengi linnas eksisteerinud ka jüdi kogukond (Kaifengi juudid).
Rahvatraditsioonid ja sünkreism
Lisaks suurtele süsteemidele on Hiinas tugev rahvatraditsioonide praktika: esivanemate kummardamine, kodu- ja külatemplid, maagilised kombed ja pühade tähistamine. Paljud inimesed kombineerivad näiteks budistlikke, taoistlikke ja konfutsianlikke elemente oma igapäevases usuelus.
Riiklikud raamid ja tänapäev
Hiina Rahvavabariigis on religioonid reguleeritud riikliku poliitikaga: ametlikult on riik sekulaarne ning usulised organisatsioonid peavad olema registreeritud ja tegutsema vastavalt seadustele. Samal ajal tekitavad mitmed poliitilised ja julgeolekuprobleemid pingeid—näiteks on teatud piirkondades elavate usuliste ja etniliste rühmade olukord saanud rahvusvahelist tähelepanu. Üldiselt on Hiina usuelu iseloomulik mitmekesisus, ajalooline kontinuitaet ning kohalikule kultuurile kohanduv praktika.
- Peamised jooned: sünkreism, tähtis perekondlik ja kogukondlik roll, tugev ajalooline side filosoofia ja rituaalidega.
- Levinumad usulised rühmad: budistid, taoistid, konfutsialistid, moslemid (sh Hui rahvas, uiguuri rahvas), kristlased ja väiksemad jüdi ning teised kogukonnad.
- Ajaloolised mõjutajad: Tang’i periood ja hilisemad dünastiad, rahvusvaheline kaubandus ning misjonitöö.
Budism
On kolm peamist olemasolevat budismi haru: Han-budism, Tiibeti budism ja theravada. Kaks esimest on Hiinas. Nad pärinevad Mahayana. nad praktiseerivad ka teisi religioone ja kuuluvad ka hinduistliku religiooni alla.
Folk Religioon
Hiina rahvausund on religioon, mida on Hiinas harrastatud tuhandeid aastaid. Maailmas on vähemalt 800 000 000 Hiina rahvausundi järgijat (hinnanguliselt). Enamik, kui mitte kõik neist järgijatest on ka budismi, konfutsianismi ja taoismi järgijad, sest need kolm filosoofilist usundit on Hiina rahvausundi peamised mõjutajad. Nende kolme filosoofiareligiooni mõju ulatub nii kaugele, et mõned rahvakultuuri müütilised tegelased on sulandunud nendesse filosoofiareligioonidesse ja vastupidi.
Hiina rahvausund koosneb mitmest usundilisest praktikast, sealhulgas konfutsianismist, esivanemate austamisest, budismist ja taoismist. Rahvausundis on säilinud ka mõned esivanemate neoliitiliste uskumussüsteemide jäljed, mille hulka kuuluvad päikese, kuu, maa, taeva ja erinevate tähtede austamine ning suhtlemine loomadega. Seda on harrastatud koos budismi, konfutsianismi ja taoismiga hiinlaste poolt kogu maailmas juba tuhandeid aastaid.
Taoism Hiinas
Daoism ehk taoism on filosoofia-religioon, mis on vähemalt 2500 aastat vana. See pärineb Hiinast ja on nüüd Koreas laialt levinud.
道 Dao, ka Tao, on "jõud", mis taoistide arvates loob kõik maailmas. See on väga salapärane ja selle asemel, et kulutada palju aega sellele, et selgitada, mis on Tao, keskenduvad taoistid lihtsale ja tasakaalustatud elule, mis on kooskõlas loodusega. See on üks taoismi tähtsamaid põhimõtteid. Taoistid usuvad ka, et konfliktid ei ole hea ja et kui sul on millegagi probleem, siis on parem leida viis, kuidas seda vältida.
Mõned olulised taoistid on:
- 老子 Lao Zi. Mõned ütlevad, et ta kirjutas Dào Dé Jīng.
- 庄子 Zhuangzi. Ta kirjutas raamatu lugudega, mis räägivad taoismist.
- 黄帝 Huang Di, kollane keiser. Inimesed ütlevad, et ta oli üks esimesi taoiste, kuid on vaieldav, kas ta üldse eksisteeris või mitte.
Otsige