Hadž (Hajj): islami kohustuslik palverännak Mekasse
Hadž: islami kohustuslik palverännak Mekasse — rituaalid, ajalugu, tähendus ja praktiline juhend palverändurile. Kõik, mida teada üks kord elus sooritamiseks.
Hadž (/hædʒ/; araabia keeles: حج Ḥaǧǧ "palverännak") on iga-aastane islami palverännak Mekasse, moslemite kõige pühamasse linna, ning fard ehk kohustuslik usuline kohustus moslemitele, mida peavad vähemalt korra elus sooritama kõik täiskasvanud moslemid, kes on füüsiliselt ja rahaliselt võimelised reisi ette võtma ning saavad oma pere äraoleku ajal toetada. See on üks islami viiest sambast, koos šahada, salati, sakat ja sawmiga. Hadž on suurim iga-aastane inimeste kogunemine maailmas. Füüsiliselt ja rahaliselt võimeline seisundit, mis võimaldab hajži sooritada, nimetatakse istita'ah'iks ning moslemit, kes selle tingimuse täidab, nimetatakse mustatiks. Hadž on moslemirahva solidaarsuse ja Jumala (Allahi) alistumise demonstratsioon. Sõna "hadž" tähendab "reisi kavatsust", mis hõlmab nii välise teo kui ka sisemist kavatsust ja eesmärki.
Ajastus ja väline vorm
Palverännak toimub islami kalendri viimase kuu, Dhu al-Hijjah, 8.–12. (mõnel juhul 13.) kuupäeval. Kuna islami kalender on kuukalender ja islami aasta on umbes üksteist päeva lühem kui gregooriuse aasta, liigub hadži aeg gregooriuse kalendris iga-aasta võrra. Enne rituaalide alustamist astuvad palverändurid erilisse vaimsele ja rituaalsele režiimile nimetatud seisundisse, mida kutsutakse ihramiks — meeste riietuseks on kaks valget õmblusteta kangast; naised kannavad tagasihoidlikku rõivastust, mis katab keha vastavalt kohalikule tava- ja religioonipidamisele. Ihramiga kaasnevad ranged keelud ja enesekontrolli reeglid.
Ihram — reeglid ja keelud
- Riietus: mehed kannavad kahte valget riidelappi; naised kannavad tagasihoidlikku riietust.
- Keelud: kehtib lõhnaainete kasutamise keeld, juuste lõikamise või küünte lõikamise keeld, järelhüüdmine, suhted abikaasaga, jahipidamine ja teatud muu käitumise piirangud.
- Kavatsus (niyyah): ihram algab niyyah’iga — teadliku kavatsuse väljendamisega sooritada hadž või umra.
Rituaalid samm-sammult
Hadži rituaalid toimuvad kindlas järjekorras ja neil on sümboolne tähendus. Põhilised etapid on:
- Tawaf: palverändurid kõnnivad seitse korda vastupäeva ümber Ka'aba (kuubikujuline hoone ja moslemite palvesuund)), puudutades või suudeldes, kui võimalik, Ka'aba Musta kivi (al-Hajar al-Aswad).
- Sa'i: liikumine seitse korda Al-Safa ja Al-Marwahi küngaste vahel, et meenutada Hagar (Hajari) otsingut vett oma pojale Isma'ilile.
- Zamzam: palverändurid joovad vett Zamzami kaevust, mis legendi järgi ilmus Hagarile ja Isma'ilile.
- Wuquf Arafat'il (Arafati mäe tasandikul seismine): 9. Dhu al-Hijjah on hadži keskne hetk — palverändurid veedavad päeva palves, palvetes ja meeleparanduses Arafati tasandikul (Arafati mäe). See on rituaalne „seisma Jumala ees“ ja andestuse palumine.
- Muzdalifa: pärast Arafatit lähevad palverändurid ööseks Muzdalifa tasandikule, korjavad kive ja teevad öiseid palveid.
- Rami al-Jamarat: sümboolne kuradi kividega loopimine — palverändurid viskavad kolmel sambal (jamarat) kindla arvu väikseid kive, mis sümboliseerib kuradi tagasilükkamist.
- Qurbani ja juukselõikus: palverändurid viivad läbi loomaohvri rituaali (qurbani või udhiya) või selle rahalise ekvivalendi ja mehed kas habet ajavad maha või lõikavad osa juustest (halq või taqsir); see tähistab uuendatud puhastust ja humiilsust.
- Eid al-Adha: pärast ohverdamist algab kolmepäevane ülemaailmne püha Eid al-Adha, mis on seotud muuttunud ohvriperemehega ja jagamisega perede ja abi vajajatega.
Hadži tüübid
On kolm peamist viisi hadži sooritamiseks, mis erinevad rituaalide kombinatsiooni ning ajastuse poolest:
- Ifrad: palverändur sooritab ainult hadži (ilma umra tegemata sama reisi ajal).
- Qiran: palverändur teeb ihrami nii hadži kui ka umra jaoks korraga ja sooritab mõlemad rituaalid samal reisil.
- Tamattu': palverändur sooritab umra enne hadži ja lõpetab ihrami vahepeal (mõnikord enimlevinud rahvusvaheliste reiside kuju).
Ajalooline taust
Hadž on seotud islami prohvet Muhamedi eluga alates 7. sajandist, kes viis läbi ja selgitas palverännaku rituaale moslemite kogukonnale. Samas moslemid seovad rituaale kaugemategi traditsioonidega — palverännakute rituaale peetakse pärinevat Ibrahimi (Abrahami) ja tema poja Isma'ili ajast, kui nad ehitasid ja õnnistasid Ka'aba. Selle kaudu nähakse hadž'i nii ajaloolise pühendumuse kui ka perekondliku ja prohvetliku pärandi väljendusena.
Tänapäevane korraldus, turvalisus ja tervis
Sajandite jooksul on hadž kasvanud miljonite inimeste suuruseks ürituseks ning tänapäeval tegeleb Saudi Araabia valitsus ja rahvusvahelised organisatsioonid massikorralduse, tervishoiu, transpordi ja julgeoleku ettevalmistamisega. Iga riik tavaliselt määrab igal aastal oma quota ehk piirarvu palveränduritele. Palverändurid vajavad sageli erilisi hadži-viisasid, tervisetõendeid (nt vaktsineerimised meningokoki ja teiste haiguste vastu) ning organiseeritud giidide ja teenusepakkujate abi.
Suurtel rahvahulkadel võivad tekkida ohud nagu ülekoormus, surmaähvardused ja soojuse või dehüdratsiooni halvenemised. Ajal, kui COVID-19 pandeemia mõjutas reisimist, kehtestati piiranguid ja koroonapõhiseid tervisereegleid. Seetõttu on soovitatav enne reisi tutvuda ametlike juhistega, konsulteerida tervishoiuasutustega ning võtta vastuolulistel aegadel arvesse Saudi ametlike otsuseid.
Umra — "väiksem palverännak"
Palverändurid võivad külastada Mekkat ja sooritada rituaale ka muul ajal aastas; seda nimetatakse sageli "väiksemaks palverännakuks" ehk Umra. Umra sisaldab tavaliselt tahle (ihram), tawaf ja sa'i, kuid see ei asenda hadži kohustust. Kui moslem on võimeline, peab ta vähemalt korra elus sooritama täismõõdus hadži.
Tähendus ja moraalsed eesmärgid
Hadž rõhutab võrdsust (palverändurid kannavad lihtsat riietust, sõltumata varanduslikust staatusest), ühiskondlikku solidaarsust ning vaimset puhastust. Rituaalid suunavad mõtlemist enesealanduse, andestuse, heade tegude ning Jumala (Allahi) ettekuulutuse ja alamuse juurde. Palverännaku kogemus on paljude jaoks elumuutev — see tugevdab usku, kogukonnatunnet ja sotsiaalset kohustust aidata teisi.
Hadži täpsema teabe saamiseks, sealhulgas riiklike nõuete, vaktsiinisoovituste ja reisikorralduse kohta, tuleks pöörduda oma riigi usuliste asutuste või ametlike saatkondade poole.
Kaaba Mekas on moslemite palvesuund ja palverännaku sihtkoht kogu maailmas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hajj?
V: Hajj on iga-aastane islami palverännak Mekasse, moslemite kõige pühamasse linna. See on moslemite fard ehk kohustuslik religioosne kohustus, mida peavad vähemalt korra elus sooritama kõik täiskasvanud moslemid, kes on füüsiliselt ja rahaliselt võimelised seda teekonda ette võtma.
K: Millised on islami viis sammast?
V: Islami viis sammast on šahada, salat, sakat, sawm ja hadž.
K: Mida tähendab olla mustati?
V: Mustati olla tähendab olla füüsiliselt ja rahaliselt võimeline sooritama hadžit.
K: Millal toimub palverännak?
V: Palverännak toimub 8.-12. (või mõnel juhul 13.) Dhu al-Hijjahi, mis on islami kalendri viimane kuu.
K: Kuidas näitavad palverändurid Hajj'i ajal solidaarsust?
V: Palverändurid demonstreerivad oma solidaarsust Hajj'i ajal, liitudes rongkäikudega, mille käigus sajad tuhanded inimesed kogunevad üheaegselt Mekasse nädalase ürituse ajaks. Nad sooritavad ka mitmeid rituaale, nagu seitsmel korral vastupäeva ümber Ka'aba käimine, Al-Safa ja Al-Marwahi mägedes edasi-tagasi jooksmine, Zamzami kaevust joomine, Arafati mäe tasandikul valvsalt seismine, ööbimine Muzdalifa tasandikul ja kivide viskamine kolmele sambale, mis sümboliseerivad kuradi kividega kividega surnuks viskamist.
K: Kas Umrah on Hajj'i asendus?
V: Ei, Umrah ei asenda Hajj'i; isegi kui nad otsustavad teha Umrah'i, on nad ikkagi kohustatud tegema Hajj'i mingil muul ajal oma elu jooksul, kui neil on selleks vahendid.
Otsige