Delfi oraakel: Vana-Kreeka Pythia ja Apolloni ennustused
Delfi oraakel ja Pythia: sügav sukeldumine Vana-Kreeka müstikasse, Apolloni ennustustesse ja teaduslikesse seletustesse — avasta salapärased ennustused ja nende pärand.
Delfi oraakel oli Vana-Kreekas asuv tähtis usu- ja nõustamiskeskus, mis oli pühendatud jumal Apollonile. Delfis tegutses korraga ainult üks preestrinna, keda nimetati "Pythia". Kui naine valiti preestrinnaks, võeti temalt sageli tema tavapärane nimi ja ta astus ametisse kui Pythia — see oli pigem rituaalne ametinimetus kui isikliku nime jätk.
Asukoht ja tähtsus
Apollo tempel asus Delfis, Parnassose mäe nõlval. Delfi peeti antiikmaailmas maailma keskpunktiks ("omphalos" — naba) ja seal peeti oluliseks nii usulisi kui poliitilisi otsuseid. Legendi kohaselt rääkis jumal ise läbi oma preestrinna, mistõttu oraakel oli tuntud ja kõrges hinnas: linnriigid, kuningad ja koloniseerijad otsisid sealt nõu olulistes küsimustes.
Pythia ja rituaal
Pythia oli templis eriline isik: teda valiti tavaliselt kohalikest perekondadest ja ta teenis templis määratud perioodi. Külastajal tuli täita ette antud rituaalset protokolli — ohverdada, puhastuda ja esitada küsimus templipreestritele. Pythia asetses sageli adytoni (sisemise püha ruumi) kolmnurga-kujulisel tripodil, hingas sisse õhust või maaõõntest tulevaid gaase või lõhnu ning langes transsitaolisse seisundisse, kust ta andis vastuseid või lausus salapäraseid ütlusi. Preestrid ja templiga seotud mehed vormistasid ja tõlgendasid neid ütlusi küsijale arusaadavaks sõnumiks.
Ennustuste iseloom
Pythia ütlused olid sageli mitmetähenduslikud ja kujundlikud, mistõttu neid sai eri viisil tõlgendada. See ambivalentsus andis oraaklile nii saladuslikkuse kui praktilise eelise: vastused võisid kõlada tähtsusetult või pessimistlikult, sõltuvalt sellest, kuidas neid tõlgiti. Kuulsaks saanud näideteks on mitmed kuningate ja rahvaste otsused, mis põhinesid Delfi sõnumitel — näiteks lugudel, kus oraakli vastusele järgneb ootamatu tagajärg, kuna küsija tõlgendas sõnumit omal moel.
Poliitiline ja kultuuriline mõju
Delfi oraakel mängis suurt rolli Kreeka-poliitikas ja -kultuuris: linna- ja sõjalised liidud, koloniseerimisplaanid ning tähtsad poliitilised sammud said sageli oraakli hinnangu. Samuti olid Delfis kultusüritused ja olümpiaadidega sarnased Pythian mängud, mis tähistasid Apolloni ülistust ja tõid kokku kunstilisi ja spordivõistlusi.
Teaduslikud seletused ja uurimused
Antiikallikad mainivad, et Pythia suust tuli kummalisi ja mõistatuslikke ütlusi. Kaasaegsed teadlased on püüdnud leida füüsilisi selgitusi, miks preestrinnad sattusid transsi. Ühe hüpoteesi kohaselt võisid maa-alused gaasid — näiteks etüleen või teised eraldised vulkaanilisest jaotustikust — põhjustada meeleseisundi muutusi. Teised teadlased rõhutavad rituaalse ettevalmistuse, psühholoogilise rolli ja kultuurilise konteksti tähtsust nähtuse selgitamisel. On esitatud ka oletusi, näiteks et teatud taimed (mida mõnikord mainitakse rahvapärastes seletustes) võisid anda lisamõju, kuid üksmeelset teaduslikku tõestust üheainsa põhjuse kohta ei ole.
Oraakli langus ja pärand
Delfi tähendus hakkas vähenema hilisantiigis: kristluse levik, poliitilised muutused ja mitmed maavärinad ja hävitused muutsid templite olukorda. 4. sajandil pKr keelustati palju paganlikke tavasid ning oraakel kaotas oma varasema tähtsuse. Hoolimata sellest on Delfi ja Pythia jäänud kultuuriliselt ja ajalooliselt tähtsaks sümboliks, mida uuritakse nii klassikalises ajaloos, arheoloogias kui ka usuliste praktikate analüüsis.
Kuigi osa salapärast aura jääb Delfi oraakli ümber, aitab ühendus arheoloogiliste leidude, antiikallikate ja kaasaegsete teadusuuringute vahel meil paremini mõista, kuidas antiikmaailmas usk, poliitika ja loodusvõimud üksteist mõjutasid.
Kroesose Lüüdia
560. aastal eKr valis Lüüdia kuningas Kroseus nõu saamiseks Delfi oraakliumi ja Theobas asuva oraakliumi. Ta küsis, kas ta peaks pärslaste vastu sõda pidama. Mõlemad oraaklid andsid ühe ja sama vastuse, et kui Kröösus astub pärslaste vastu sõda, hävitab ta võimsa impeeriumi. Samuti soovitasid nad tal otsida üles kõige võimsamad kreeka rahvad ja sõlmida nendega liit.
Kroesos maksis delflastele kõrget tasu ja saatis siis oraaklile küsimuse: "Kas tema monarhia kestab kaua?". Pythia vastas:
"Kui muulane saab meedlaste valitsejaks, siis põgenege ja ärge mõelge, et te püsite, ega häbenege, et te olete kana."
Kroesos pidas võimatuks, et muulane võiks olla meedlaste kuningas, ja uskus seega, et tema ja tema järeltulija ei saa kunagi võimust ilma. Seega otsustas ta teha ühise asja teatavate Kreeka linnariikidega ja rünnata Pärsiat.
Kuid lüüa sai siiski tema, mitte pärslased. See täitis ettekuulutuse, kuid mitte tema tõlgenduse. Ilmselt unustas ta, et võitja Kyros oli pooleldi meedlane (ema poolt), pooleldi pärslane (isa poolt) ja seega võis teda pidada muulaseks.