Meedid: iidsed Iraani rahvad ja Meedia impeeriumi ülevaade
Meedid olid iidne iraani rahvas, kes elas praeguse Iraani loodeosas. See piirkond oli kreeka keeles tuntud kui Meedia. Nad sisenesid sellesse piirkonda koos Iraani hõimude esimese lainega teise aastatuhande lõpus eKr (pronksiaja lõpus). Meedid kujunesid aegapisi mitme hõimu liiduks, kellel oli nii paigalike karjakasvatajate kui ka talu- ja linnakultuuri tunnuseid.
Asukoht, poliitika ja impeeriumi tekkimine
6. sajandiks eKr suutsid meedlased luua oma impeeriumi. See ulatus Musta mere lõunakaldalt ja Arani provintsist (tänapäeva Aserbaidžaanis) Põhja- ja Kesk-Aasiasse, Afganistani ja Pakistani. Meedidel oli palju alistajariike, sealhulgas pärslased, kes lõpuks võtsid Meedia impeeriumi üle Pärsia ahemeniidide impeeriumi osana.
Meedia keskmeks peeti traditsiooniliselt Ecbatana (tänapäeva Hamadan), mis oli oluline poliitiline ja kultuuriline keskus. Meedia riik ei olnud üksnes tsentraliseeritud monarhia, vaid sisaldas sageli liitlasi ja alamriike, kelle üle meedia kuningas pidas ühtset võimu.
Meedia roll Lähis‑Ida sündmustes
Meedid mängisid tähtsat rolli Assuuri impeeriumi langemises 7.–6. sajandil eKr. Meedia ja Babüloonia liit aitas murda Assuuri võimu, mis lõi tingimused regionaalse poliitilise ümberkujundamisele. Hiljem, 6. sajandi keskel eKr, tõusis Kyros Suur, kes rajas meedlaste ja pärslaste ühtse Iraani impeeriumi, mida sageli nimetatakse Ahemeniidide impeeriumiks. See tähendas, et meedid ja pärslased ühinesid uue suurema riigi alusel, kus paljud mediani juhtkonna elemendid ja halduspraktikad integreerusid pärslaste süsteemi.
Kultuur, keel ja ühiskond
Meedid rääkisid vanemat iraani keele haru, mida nimetatakse mediakeeleks (Median), mis on osa vanapersia ja muude ida‑iraani murrete rühmast. Kirjalikke allikaid mediani keelest on vähe, kuid see on tuntud peamiselt välisallikate kaudu (nt greegi ja assüüria kirjeldused) ning leide, mis näitavad keelelisi mõjusid hilisemale vanapersia keeletekstile.
Religioosselt oli meedide populaarsed uskumused seotud vanade iraani uskumuste ja usupraktikatega, milles on märgata ka tulepühade ning varajaste zoroastristlike mõjutuste elemente. Materiaalse kultuuri hulka kuulusid tekstiilid, metallkäsitöö ja ratsanikukultuur, mis peegeldasid nii paigalike kui ka stepi mõju.
Arheoloogia ja allikad
Meedide ajaloo uurimine toetub kombineeritult arheoloogiale (nt Ecbatana jääkidele ja teistele muististele), assüüria ja babüloonia kronikatele ning hilisemale kreeka kirjandusele. Arheoloogilised leiud, nagu hauapanused, arhitektuurijäänused ja käsitööesemed, aitavad rekonstrueerida meedia elulaadi ja majanduslikke suhteid naaberriikidega.
Pärand
Meedide pärand on mitmekihiline: nad aitasid kujundada Lähis‑Ida poliitilist kaarti, osalesid suurte impeeriumite vaheldumises ja nende administratiivsed ning sõjalised tavad mõjutasid hilisemaid pärsia riigikorraldusi. Kreeka ajaloolased jätsid maha märkimisväärse kirjelduse Meedia kohta, mistõttu nimi Meedia püsib ajalookirjanduses kui oluline regionaalne tähis.
Kuigi meedide riik ei säilinud pikaajaliselt eraldiseisva võimuna, on nende roll Iraani ja laiemalt Lähis‑Ida ajaloos oluline – nad olid sillaks varasemate iraani hõimude ning suuremate ahemeniidide riikide vahel ning nende kultuurilised ja poliitilised pärandid kandusid edasi järgmistele põlvkondadele.
Controversy
Kaasaegsed teadlased seavad kahtluse alla, kas Meedia impeerium üldse eksisteeris. Väidetakse, et isegi kui see oli olemas, siis pidi see olema vaid poliitiline liit assüürlaste mägilaste naabrite vahel. See liit võis hõlmata Armeeniat Kagu-Anatoolias, Sagartiat tänapäeva Põhja-Iraagis ja tegelikke meedlasi tänapäeva Hamadan-Kirmanshahi vahelisel alal Zagrose keskosas. Ei kiilkirjalisi allikaid, arheoloogilisi tõendeid ega piiblikirjeldusi, mis toetavad Herodotust, kes väitis, et Mediaani impeerium oli tõesti olemas.
Keskmine keel
Strabo mainib oma "Geograafias" meediakeele sugulust teiste iraani keeltega:
Ariana nimi laieneb edasi Pärsia ja Meedia osadele, nagu ka põhja pool asuvatele baktritele ja sogdidele, sest nad räägivad ligikaudu sama keelt, kuid väikeste erinevustega.
- Geograafia, 15.8
Tõenäoliselt meedialast päritolu sõnad esinevad ka erinevates teistes iraani murretes, sealhulgas vanapersi keeles. Näiteks mainib Herodotos sõna Spaka (koer), mida leidub veel mõnes iraani keeles.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid kurdi rahva esivanemad?
V: Medeedid olid üks kurdi rahva esivanematest.
K: Kus elasid meedlased?
V: Meedid elasid praeguse Iraani loodeosas.
K: Millal meedlased sisenesid sellesse piirkonda?
V: Meedid tulid piirkonda koos Iraani hõimude esimese lainega teise aastatuhande lõpus eKr (pronksiaja lõpus).
K: Mida tegid meedlased 6. sajandil eKr?
V: 6. sajandiks eKr olid meedlased võimelised looma oma impeeriumi.
K: Kui kaugele ulatus meedlaste impeerium?
V: Meedide impeerium ulatus Musta mere lõunakaldalt ja Arani provintsist (tänapäeva Aserbaidžaanis) Põhja- ja Kesk-Aasiasse, Afganistani ja Pakistani.
K: Mida on meedlastele omistatud?
V: Meedidele omistatakse esimese Iraani impeeriumi rajamine, mis oli oma aja suurim, kuni Kyros Suur rajas meedlaste ja pärslaste ühtse Iraani impeeriumi, mida sageli nimetatakse Ahemeniidide impeeriumiks.
K: Kes rajas meedlaste ja pärslaste ühtse Iraani impeeriumi?
V: Kyros Suur rajas Meedide ja Pärsia ühendatud Iraani impeeriumi.
