Uusajalugu: määratlus, perioodid ja ülevaade
Uusajalugu: määratlus, perioodid ja ülevaade — alates varauusajast ja valgustusajast kuni tööstusrevolutsiooni, modernismi ja globaliseerumiseni.
Uusajalugu on maailma ajalugu, mis algab pärast keskaega ja hõlmab neid protsesse ja muutusi, mis viisid traditsioonilistelt feodaalsetelt ja monarhiliselt organiseeritud ühiskondadelt tänapäevani. Tavaliselt seostatakse uusaega valgustusajastu tõusuga 17.–18. sajandil ning tööstusrevolutsiooni algusega, mis muutis tootmise, ühiskonna ja majanduse aluseid.
Perioodid ja jagunemine
- Varane uusaeg – ligikaudu 15. sajandi lõpust kuni 18. sajandi kesk- või lõpuni (tavaliselt umbes 1450/92 kuni 1750/92). Selle perioodi võtmeelemendid on geograafilised avastused (Ameerika, Aasia ja Aafrika maismaadega ühenduse loomine), reformatsioon, riikide tugevnemine ja esimesed kapitalismi tekkimise tunnused.
- Uusaja (modernne ajalugu) – algab valgustusajast ja 18. sajandist ning jätkub kuni tänapäevani. Siia mahuvad sel perioodil alanud teaduslikud läbimurded, poliitilised revolutsioonid (nt Ameerika ja Prantsuse revolutsioon), rahvusriikide kujunemine ning ulatuslik industrialiseerumine.
- Modernismi ja industrialiseerumise mõju – modernistlikud teooriad ja liikumised uurivad ühiskonna kiireid muutusi, mis on tingitud industrialiseerimisest ja linnastumisest; need muutused puudutasid töösuhted, tehnoloogiat ning hariduse ja kultuuri struktuure.
- Postmodernism, postindustriaalajastu ja terminoloogia piirid – kultuuriliselt ja teoreetiliselt kasutatakse mõistet postmodernism nii kunstis kui ka sotsiaal- ja kultuuriajaloos; terminid nagu postindustriaalism viitavad 20. sajandi lõpu suundumusele, kus teenindussektori osakaal kasvas ning tööstus ei olnud enam majanduse ainuke juhtiv jõud. Eesliide "post-" tähistab sageli reaktsiooni modernsusele ning ei hõlma kogu kaasaegset ajalugu ega anna alati selget kronoloogilist lõikepunkti.
Põhijooned ja tähtsamad sündmused
- Poliitiline ja riiklik ümberkorraldamine: autoriteetse monarhia ja feodalismi asemel tekkisid tugevamad keskvalitsused ja rahvusriigid; klassikalised võimukeskused muutusid.
- Majanduslikud muutused: kapitalismi laienemine, rahvusvaheline kaubandus, tööstusrevolutsiooni tehnoloogilised uuendused, tööstustöö ja linnastumine muutsid tööjaotust ja elutingimusi.
- Teadus ja ideede revolutsioon: teadusrevolutsioon, valgustus ja teaduslik lähenemine ühiskonnaheale muutsid mõtteviisi, haridust ja maailmavaadet.
- Kolonialism ja üleilmastumine: Euroopa suurriigid laiendasid oma poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõju ülejäänud maailmale, mis tõi kaasa nii majanduslikku kasu kui ka kolonialistlikke ekspluateerimise ja kultuurikontakte; need protsessid on tihedalt seotud tänapäevase üleilmastumise arenguga.
- Võitlused ja revolutsioonid: 18.–20. sajandi suured revolutsioonid (nt Ameerika, Prantsuse, 19. sajandi rahvuslikud liikumised) ning kaks maailmasõda 20. sajandil kujundasid poliitilist kaart ja rahvusvahelisi suhteid.
- 20. sajandi teisenemised: dekoloniseerumine, külm sõda, Euroopa integratsioon, tehnoloogiline revolutsioon, infoajastu ja globaliseerumine muutsid maailma koostööd ja konkurentsi.
Historiograafilised mõisted ja teooriad
Uusajalugu käsitleb nii suuri struktuurimuutusi kui ka indiviidi ja kultuuri tasandi arenguid. Historiograafias eristatakse sageli:
- Makroajaloolised selgitused (majanduslikud ja sotsiaalsed suundumused, nt industrialiseerimine, rahvuslus) ning
- Mikrostsenaariumid (kohalikud muutused, kultuurilised praktikad, indiviidi kogemused).
Teoreetiliselt on olulised suunad nagu modernism (ühiskonna moderniseerumise seletus) ja postmodernism (postmodernism) ning majandusstruktuuri muutuseid kirjeldavad mõisted nagu postindustriaalne ühiskond ja teeninduse kasv (teenindussektori tõus). Samas tuleb tähele panna, et sellised kategooriad ei ole universaalsed ja ajaloouuringud käsitlevad sageli üleminekuid ja piirkondlikke erinevusi.
Uusajalugu on pidevas dialoogis tänapäevaga: mõistmine, kuidas kujunesid kaasaegsed riigid, majandus- ja ühiskonnasüsteemid ning globaalne koostöö, aitab tõlgendada praeguseid probleeme ja trende. Selle aja jooksul hakkasid Euroopa suurriigid laiendama oma poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõju ülejäänud maailmale ning need protsessid on jätnud sügava mõju tänapäeva globaalsetele suhetele ja majandusstruktuuridele.
15. sajandi lõpust kuni 18. sajandi alguseni
Seda perioodi nimetatakse ka varauusaegseks perioodiks. See oli aeg, mil eurooplased leidsid Uue Maailma ja hakkasid seda koloniseerima. Samuti toimus sel ajal kaubandus Hiina ja teiste Ida-Aasia kultuuridega.
- Ameerika avastamine (1492): Avastamise ajastu.
- Gutenbergi liikuva trükipressi (1450. aastad): infoajastu ja ajalehed.
Algusaegsel perioodil kujundasid mõned sündmused maailma tohutult:
- Martin Luther esitab 31. oktoobril 1517 kirikule väljakutse 95 teesiga: Reformatsioon.
- Hispaania armada langemine 8. augustil 1588 võimaldas Briti impeeriumi tõusu
- Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Kesk-Euroopas vähendas rahvaarvu kuni 20% võrra.
- 1648. aastal sõlmitakse Vestfaali rahulepingud, mis lõpetasid mitmed sõjad Euroopas ja panid aluse suveräänsetele riikidele.
- Utrechti leping tähistas üleminekut Hispaania ülemvõimult Briti mereväele.
- Louis XIV, "roi soleil".
Tööstusrevolutsioon
Sel perioodil toimus tööstustehnoloogia areng. Tööstused hakkasid valmistama riideid, relvastust ja muid kasulikke tööriistu, mida inimesed vajavad. See tööstusrevolutsioon pani aluse kaasaegsele maailmale, nagu me seda teame.
- Aurumootori (1764) ja ketrusmasina (1769) leiutamine, mis on üks romantismi mõjutavaid tippsündmusi.
- Monarhia ja absolutismi tagasilükkamine: Briti kolooniate iseseisvusdeklaratsioon Ameerikas, seejärel USA, 1776, mis mõjutas 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni.
Napoleoni ajastu
Napoleoni ajastu on periood Prantsusmaa ja Euroopa ajaloos. Seda tuntakse ka kui Prantsuse revolutsiooni neljandat etappi, millest esimene oli Rahvusassamblee, teine seadusandlik assamblee ja kolmas kataloog. Napoleoni ajastu algab umbes Napoleoni riigipöördega, millega kukutati Direktoorium. See lõpeb Saja päevaga ja tema lüüasaamisega mitme riigi liidule Waterloo lahingus 1815. aastal.
19. sajand
19. sajand on aeg ajaloos aastatel 1815-1914.
Selle sajandi jooksul hakkavad Hispaania, Portugali ja Ottomani Püha Rooma ja Mogulite impeeriumid hääbuma.
Pärast Napoleoni sõdu sai Briti impeeriumist maailma juhtiv jõud, mis kontrollis veerandit maailma rahvastikust ja kolmandikku maismaast. See aitas kaasa kaubandusele ja võitles piraatluse vastu. Sel ajal leiutati ka esimene elektripirn, autod, raudteed, lennukid, trükipress ja muud leiutised.
20. sajand
20. sajand oli aeg, mil tehnoloogia ja meditsiini areng muutis inimeste eluviisi. Mõned edusammud hõlmasid kosmoseuuringuid, tuumatehnoloogiat, geneetikat ja infoajastu algust.
See oli ka kahe maailmasõja (Esimene ja Teine maailmasõda), Hispaania gripi puhkemise, külma sõja ja paljude maailmaosade dekoloniseerimise aeg.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on uusaegne ajalugu?
V: Kaasaegne ajalugu on maailma ajalugu, mis algab pärast keskaega ja viitab üldiselt ajavahemikule alates mõistuse ajastu ja valgustusajastu saabumisest 17. ja 18. sajandil ning tööstusrevolutsiooni algusest.
K: Millal toimus varane uusaeg?
V: Varane uusaeg toimus 15. sajandi lõpust kuni tööstusrevolutsioonini 18. sajandi lõpus, umbes 1450/92 kuni 1750/92.
K: Millest lähtub uusaeg?
V: Modernism põhineb modernismil, mis uurib industrialiseerimisest tingitud muutusi ühiskonnas.
K: Kuidas on postmodernsus seotud modernsusega?
V: Postmodernism ja postindustrialism on teooriad, mis rakendavad kunstiliikumise terminit postmodernism sotsiaal- ja kultuuriajaloole või viitavad teenindussektori tõusule 20. sajandi lõpus, kui tööstus ei olnud enam valdav; eesliide "post-" tähendab reaktsiooni modernsusele.
K: Millised edusammud on selle aja jooksul tehtud?
V: Selle ajavahemiku jooksul on toimunud palju edusamme teaduses, poliitikas, sõjanduses, tehnoloogias ja globaliseerumises.
K: Kuidas laiendasid Euroopa suurriigid oma mõjuvõimu selle ajajärgu jooksul? V: Selle ajavahemiku jooksul hakkasid Euroopa suurriigid laiendama oma poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõju ülejäänud maailmale.
Otsige