Uusajalugu on maailma ajalugu, mis algab pärast keskaega ja hõlmab neid protsesse ja muutusi, mis viisid traditsioonilistelt feodaalsetelt ja monarhiliselt organiseeritud ühiskondadelt tänapäevani. Tavaliselt seostatakse uusaega valgustusajastu tõusuga 17.–18. sajandil ning tööstusrevolutsiooni algusega, mis muutis tootmise, ühiskonna ja majanduse aluseid.

Perioodid ja jagunemine

  1. Varane uusaeg – ligikaudu 15. sajandi lõpust kuni 18. sajandi kesk- või lõpuni (tavaliselt umbes 1450/92 kuni 1750/92). Selle perioodi võtmeelemendid on geograafilised avastused (Ameerika, Aasia ja Aafrika maismaadega ühenduse loomine), reformatsioon, riikide tugevnemine ja esimesed kapitalismi tekkimise tunnused.
  2. Uusaja (modernne ajalugu) – algab valgustusajast ja 18. sajandist ning jätkub kuni tänapäevani. Siia mahuvad sel perioodil alanud teaduslikud läbimurded, poliitilised revolutsioonid (nt Ameerika ja Prantsuse revolutsioon), rahvusriikide kujunemine ning ulatuslik industrialiseerumine.
  3. Modernismi ja industrialiseerumise mõju – modernistlikud teooriad ja liikumised uurivad ühiskonna kiireid muutusi, mis on tingitud industrialiseerimisest ja linnastumisest; need muutused puudutasid töösuhted, tehnoloogiat ning hariduse ja kultuuri struktuure.
  4. Postmodernism, postindustriaalajastu ja terminoloogia piirid – kultuuriliselt ja teoreetiliselt kasutatakse mõistet postmodernism nii kunstis kui ka sotsiaal- ja kultuuriajaloos; terminid nagu postindustriaalism viitavad 20. sajandi lõpu suundumusele, kus teenindussektori osakaal kasvas ning tööstus ei olnud enam majanduse ainuke juhtiv jõud. Eesliide "post-" tähistab sageli reaktsiooni modernsusele ning ei hõlma kogu kaasaegset ajalugu ega anna alati selget kronoloogilist lõikepunkti.

Põhijooned ja tähtsamad sündmused

  • Poliitiline ja riiklik ümberkorraldamine: autoriteetse monarhia ja feodalismi asemel tekkisid tugevamad keskvalitsused ja rahvusriigid; klassikalised võimukeskused muutusid.
  • Majanduslikud muutused: kapitalismi laienemine, rahvusvaheline kaubandus, tööstusrevolutsiooni tehnoloogilised uuendused, tööstustöö ja linnastumine muutsid tööjaotust ja elutingimusi.
  • Teadus ja ideede revolutsioon: teadusrevolutsioon, valgustus ja teaduslik lähenemine ühiskonnaheale muutsid mõtteviisi, haridust ja maailmavaadet.
  • Kolonialism ja üleilmastumine: Euroopa suurriigid laiendasid oma poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõju ülejäänud maailmale, mis tõi kaasa nii majanduslikku kasu kui ka kolonialistlikke ekspluateerimise ja kultuurikontakte; need protsessid on tihedalt seotud tänapäevase üleilmastumise arenguga.
  • Võitlused ja revolutsioonid: 18.–20. sajandi suured revolutsioonid (nt Ameerika, Prantsuse, 19. sajandi rahvuslikud liikumised) ning kaks maailmasõda 20. sajandil kujundasid poliitilist kaart ja rahvusvahelisi suhteid.
  • 20. sajandi teisenemised: dekoloniseerumine, külm sõda, Euroopa integratsioon, tehnoloogiline revolutsioon, infoajastu ja globaliseerumine muutsid maailma koostööd ja konkurentsi.

Historiograafilised mõisted ja teooriad

Uusajalugu käsitleb nii suuri struktuurimuutusi kui ka indiviidi ja kultuuri tasandi arenguid. Historiograafias eristatakse sageli:

  • Makroajaloolised selgitused (majanduslikud ja sotsiaalsed suundumused, nt industrialiseerimine, rahvuslus) ning
  • Mikrostsenaariumid (kohalikud muutused, kultuurilised praktikad, indiviidi kogemused).

Teoreetiliselt on olulised suunad nagu modernism (ühiskonna moderniseerumise seletus) ja postmodernism (postmodernism) ning majandusstruktuuri muutuseid kirjeldavad mõisted nagu postindustriaalne ühiskond ja teeninduse kasv (teenindussektori tõus). Samas tuleb tähele panna, et sellised kategooriad ei ole universaalsed ja ajaloouuringud käsitlevad sageli üleminekuid ja piirkondlikke erinevusi.

Uusajalugu on pidevas dialoogis tänapäevaga: mõistmine, kuidas kujunesid kaasaegsed riigid, majandus- ja ühiskonnasüsteemid ning globaalne koostöö, aitab tõlgendada praeguseid probleeme ja trende. Selle aja jooksul hakkasid Euroopa suurriigid laiendama oma poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõju ülejäänud maailmale ning need protsessid on jätnud sügava mõju tänapäeva globaalsetele suhetele ja majandusstruktuuridele.