Postmodernism
Postmodernism on mõtteviis kultuurist, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest asjadest. Seda mõistet on eri aegadel kasutatud mitmel erineval viisil, kuid mõned asjad on ühised.
Postmodernism ütleb, et ei ole olemas tõelist tõde, mida inimesed saaksid teada. See ütleb, et teadmised on alati tehtud või leiutatud, mitte avastatud. Kuna teadmised on inimeste poolt loodud, ei saa inimene midagi kindlalt teada - kõik ideed ja faktid on "usutud", mitte "teada". Võib olla või mitte olla mingi lõplik tõde, kuid me ei saa seda teada. Inimesed usuvad sageli, et nad teavad tõde, kuid nende arvamus muutub hiljem. See erineb traditsioonilistest "objektiivsuse" seisukohtadest, mis ütlevad, et on olemas üks teadaolev tõde, mis ei sõltu kellegi tähelepanekutest või arvamusest.
Kuna postmodernism ütleb, et tõde ei ole tõeliselt teada, võivad erinevad inimesed uskuda erinevaid asju ja igaüks arvab, et nende oma on ainus tõde. Niipalju kui me teame, ei saa ükski inimene kindlalt öelda, et tema tõde on õige ja kõigi teiste vale. Kuna me ei saa tõde kindlalt teada, on kellegi veenmine, et ta nõustuks teie arusaamaga tõe kohta, nagu kaks inimest, kes vaidlevad millegi üle, mida kumbki neist ei näe tegelikult. Postmodernism ei ole siiski rangelt subjektiivne. Ta on pigem agnostiline selles osas, kas tõde on olemas, sest kellelgi ei ole alust kahtlemata väita, et objektiivset tõde ei ole olemas.
Inimesed võivad siiski jätkuvalt püüda rohkem teada saada. Õppimine ja uurimine ei ole tingimata ajaraiskamine. Me peaksime lihtsalt leppima sellega, et me ei saa kunagi öelda, et "sellega on asi lahendatud - keegi ei saa seda küsimust enam arutada". See vestluse avatuna hoidmine, vestluse mitte kunagi lõpetamine ja avatus sellele, mida te teistelt õppida võite, on põhjus, miks postmodernism ei ole nihilistlik. See ei ütle, et keegi ei tea ja igaüks võib vabalt välja mõelda, mida tahab, vaid et me oleme põimunud keerulistesse keelemängudesse, milles me pidevalt muudame oma arvamusi kõige kohta.
Tõde ei ole seega üks koht, mille kohta me võime kindlalt öelda, et me oleme kindlalt lähenemas. Pigem on tõde midagi, mida iga üksikisik konstrueerib oma kogukondade ja keelemängude raames. See on teravas vastuolus modernsusega, kus usutakse, et me liigume pidevalt ühele tõele lähemale ja lähemale.
Alates 18. sajandi valgustusajastust kuni 20. sajandi alguseni uskusid paljud inimesed, et teadus ja uued teadmised muudavad maailma paremaks. Nad uskusid, et iga kord, kui teadlased või filosoofid avastavad midagi uut, muudab see paratamatult ühiskonda veidi paremaks. See tundus ilmselge kogu uue tehnoloogia puhul, mis oli tekkinud tööstusrevolutsiooni käigus, võimaldades inimestel omada asju autodest kuni pesumasinateni. Paljud arvasid, et seda sotsiaalset arengut ei saa peatada. Need, kes seda uskusid, uskusid modernismi. Postmodernism väidab, et tõelist "sotsiaalset progressi" ei ole olemas, sest erinevatel inimestel on erinevad arusaamad sellest, mis on sotsiaalne progress. Tööstusrevolutsioon aitas paljusid, kuid kahjustas ka paljusid. Postmodernism väidab, et kuigi mõned asjad maailmas muutuvad, tahavad inimesed vaid uskuda, et maailm on parem kui varem. See muutub, kuid ei muutu paremaks, sest "paremat" ei ole olemas.
Postmodernism ütleb, et kuna inimeste arvamused muutuvad ja kuna ühe inimese arvamus ei saa olla õigem kui teise, siis ei tähenda midagi öelda, et (näiteks) üks kunstiteos on parem kui mõni teine, vaid et sa eelistad seda teatavatest põhimõtetest, standarditest või maitsest lähtudes. Postmodernism ütleb, et näiteks kunst, muusika ja kirjandus võivad olla õiged/vale või positiivsed/negatiivsed või tulevikku suunatud/nostalgilised. Kahel eriarvamusel oleval inimesel ei ole alust öelda, et kummagi arvamus on viimane sõna.
Autoril ei ole rohkem õigust otsustada, mida kunstiteos tähendab, kui kunstikriitikul; kõik, mida keegi saab öelda, on see, kas teos vastab või ei vasta teatud meelevaldsetele konventsioonidele. Mõned inimesed, kellel on postmodernistlikud vaated kunstis ja kirjanduses, räägivad tavaliselt ja teevad isegi nalja enda üle, kui ta näib võtvat oma arvamust liiga tõsiselt.
Postmodernism on mõjutanud paljusid kultuurivaldkondi, sealhulgas kirjanduskriitikat, filosoofiat, sotsioloogiat, keeleteadust, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja muusikat.
Terminit "postmodernism" kasutati esimest korda 1949. aastal, et rääkida moodsast arhitektuurist. Paljudele inimestele ei meeldinud moodne arhitektuur, sest selles oli liiga palju kastitaolisi kujundeid ja inimesed ei pidanud seda ilusaks. Mõned neist algatasid postmodernistliku arhitektuuriliikumise. Postmodernne arhitektuur kasutab pinnaornamentikat, mis põhineb sageli ajaloolistel stiilidel, ja vähem kastitaolisi kujundeid.
Postmodernistlikke ideid võib näha filosoofias, kultuuri ja ühiskonna uurimises, kirjanduses, arhitektuuris, disainis, aga ka ajaloos ja õiguses. Postmodernism pani inimesi mõtlema teisiti ka armastusest, abielust, popkultuurist ja suure osa läänemaailma üleminekust tööstusmajandusest teenusmajandusele.
Mõiste "postmodernsus" tähendab tavaliselt ajavahemikku, mil postmodernsed ideed muutusid tavaliseks (20. sajandi teine pool). Mõned eksperdid arvavad, et postmodernism on nüüdseks möödas, eriti kirjanduses. Postmodernismil on palju erinevaid tähendusi ja kontekste, mis enamasti viitavad mõnele dramaatilisele muutusele võrreldes modernsusega - sellega, kuidas asjad varem olid. Postmodernism ise eitaks, et on olemas üks õige definitsioon. See viitab sellele, et kui me tahame postmodernismi kohta rohkem teada saada, siis on palju õppida erinevaid definitsioone uurides ja võrreldes neid.
Portlandi hoone (Portland, Oregon)
Erinevad määratlused
Mõistet "postmodernism" kasutatakse sageli erinevate, mõnikord vastuoluliste (nad ei saa mõlemad olla õiged) kontseptsioonide tähistamiseks. Levinud määratlused on järgmised:
- Kompaktne Oxfordi inglise keele sõnaraamat: "stiil ja kontseptsioon kunstis, mida iseloomustab usaldamatus teooriate ja ideoloogiate vastu ning tähelepanu juhtimine konventsioonidele".
- Merriam-Webster: või "mis tahes modernismile reageerivatest erinevatest liikumistest, mida iseloomustab tavaliselt tagasipöördumine traditsiooniliste materjalide ja vormide juurde (nagu arhitektuuris) või irooniline eneseviitamine ja absurdsus (nagu kirjanduses)", või lõpuks "teooriast, mis hõlmab kultuuri, identiteedi, ajaloo või keele kohta käivate kaasaegsete eelduste radikaalset ümberhindamist".
- American Heritage Dictionary: "Of or relating to art, architecture, or literature that reacts against earlier modernist principles, as by reintroducing traditional or classic elements of style or by carrying modernist styles or practices to extreme: "It [a roadhouse] is so architecturally interesting ... with its postmodern wooden booths and sculptural clock."".
Kuna mõistet postmodernism võib kasutada nii paljude erinevate asjade kohta ja see võib tähendada väga erinevaid asju, ütlevad mõned inimesed, et see on vaid moesõna, mis ei tähenda midagi. Dick Hebdige kirjutab oma raamatus "Hiding in the Light":
"Kui inimestel muutub võimalikuks kirjeldada "postmodernsena" ruumi sisustust, hoone disaini, filmi diegeseid, plaadi konstruktsiooni või "scratch"-videot, telereklaami või kunstidokumentaalfilmi, või nende vahelisi "intertekstuaalseid" suhteid, moeajakirja või kriitilise ajakirja lehekülje kujundust, epistemoloogias esinevat antiteoloogilist suundumust, rünnakut "kohaloleku metafüüsika" vastu, üldine tunnete nõrgenemine, sõjajärgse beebibuumi põlvkonna kollektiivne ahastus ja haiglaslikud projektsioonid, mis seisavad silmitsi pettunud keskeas, refleksiivsuse "kitsikus", retooriliste troopiate rühm, pindade paljusus, kaubafetišismi uus faas, vaimustus kujutiste, koodide ja stiilide vastu, kultuurilise, poliitilise või eksistentsiaalse killustumise ja/või kriisi protsess, subjekti "de-keskendumine", "uskmatus metanarratiivide suhtes", ühtsete võimuteljete asendumine võimu/diskursuse moodustiste paljususega, "tähenduse implosioon", kultuuriliste hierarhiate kokkuvarisemine, tuuma enesehävitusohust tekitatud hirm, ülikooli allakäik, uute miniatuursete tehnoloogiate toimimine ja mõju, laialdased ühiskondlikud ja majanduslikud nihked "meediaks", "tarbija" või "multinatsionaalse" faasi, (olenevalt sellest, keda loed) "kohatuse" või kohatusest loobumise ("kriitiline regionalism") või (isegi) ajaliste koordinaatide üldistatud asendamine ruumiliste koordinaatidega - kui kõiki neid asju on võimalik kirjeldada kui "postmodernseid" (või lihtsamalt kasutades praegust lühendit nagu "post" või "very post"), siis on selge, et oleme buzzwordiga".
Briti ajaloolane Perry Anderson ütleb, et postmodernism on oluline mõiste ja oluline kaasaegse (praeguse) kultuuri uurimisel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on postmodernism?
V: Postmodernism on mõtteviis kultuurist, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest asjadest. See ütleb, et tõelist tõde ei ole olemas ja teadmised on alati pigem tehtud või leiutatud kui avastatud. Inimesed võivad uskuda erinevaid asju ja arvata, et see on tõde ja kõigil on õigus.
K: Kuidas erineb postmodernism objektiivsusest?
V: Objektiivsus ütleb, et tõde on alati olemas ja inimesed peavad selle avastama, samas kui postmodernism ütleb, et tõde on lihtsalt asi, mida inimesed leiutavad.
K: Millesse uskusid modernistid?
V: Modernistid uskusid, et teadus ja uued teadmised muudavad maailma paremaks, nii et kui teadlased või filosoofid avastavad midagi uut, muudab see alati ühiskonda natuke paremaks. Nad arvasid, et sotsiaalset arengut ei saa peatada.
K: Mida ütleb postmodernism sotsiaalse progressi kohta?
V: Postmodernism ütleb, et tegelikku sotsiaalset progressi ei ole - kuigi mõned asjad maailmas muutuvad, tahavad inimesed vaid uskuda, et maailm on parem kui varem. See muutub, kuid ei muutu paremaks, sest "paremat" ei ole olemas.
K: Milliseid valdkondi on postmodernism mõjutanud?
V: Postmodernism on mõjutanud paljusid kultuurivaldkondi, sealhulgas kirjanduskriitikat, filosoofiat, sotsioloogiat, keeleteadust, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja muusikat.
K: Millal said postmodernistlikud ideed üldlevinud?
V: Mõiste "postmodernism" tähendab tavaliselt ajavahemikku, mil postmodernistlikud ideed muutusid tavaliseks (20. sajandi teine pool).
K: Kas postmodernism on tänapäeval veel aktuaalne?
V: Mõned eksperdid arvavad, et postmodernism võib kirjanduses olla möödas, kuid selle mõju on endiselt märgatav filosoofias, kultuuri- ja ühiskonnaõpetuses ning ajaloo- ja õigusteaduses.
