Varauusaegne Euroopa: 15.–18. sajandi poliitika, majandus ja kultuur

Avasta varauusaegne Euroopa (15.–18. saj.): poliitika, majandus ja kultuur — reformatsioon, koloniseerimine, kapitalismi tõus ning sotsiaalsed muutused, mis kujundasid tänapäeva maailma.

Varauusaeg on termin, mida ajaloolased kasutavad Lääne-Euroopa ja selle esimeste kolooniate perioodi kohta, mis hõlmab kolme sajandit keskaja ja tööstusrevolutsiooni vahelisel ajal. See ajavahemik ei ole homogeenne: eri aladel ja eri sotsiaalsetes rühmades kulgesid muutused erineva kiirusega, kuid ühiseks jooneks oli kiire poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ümberkujundumine, mis sillutas tee modernsete riikide ja globaalsete süsteemide tekkeks.

Mis iseloomustab varauusaega?

Varauusaegset perioodi iseloomustab teaduse ja tehnika arengu, kodanikupoliitika ja rahvusriigi tähtsuse tõus. Kapitalismi tõus algas Põhja-Itaalia vabariikides, näiteks Genovas. Varase uusaja perioodil tõusis ja domineeris ka merkantilismi majandusteooria. Varauusaeg tähistab seega feodalismi, pärisorjuse ja katoliku kiriku võimu langust ja lõplikku kadumist suures osas Euroopas. Samal ajal tekkisid uued poliitilised institutsioonid (nt kesksema võimuga monarhiad), kasvatas tähtsust rahvuslik identiteet ning arenesid kaasaegse õigus- ja haldussüsteemi algvormid.

Ajastu peamised sündmused ja tehnoloogilised edusammud

See periood hõlmab protestantlikku reformatsiooni, kolmekümneaastast sõda, Euroopa koloniseerimist Ameerikas ja Euroopa nõiajahi kõrghetke. Nende sündmuste mõju oli kaugeleulatuv: nad muutsid usu- ja võimusuhted Euroopas, viisid veriste konfliktideni ning käivitasid pikaajalisi majanduslikke ja demograafilisi protsesse, sealhulgas inimeste sundliikumisi ja orjakaubandust.

Varase uusaja algus ei ole selgelt piiritletud, kuid üldiselt arvatakse, et see jääb 15. sajandi lõppu või 16. sajandi algusesse. Olulised kuupäevad selles etapis keskajast varauusaegse Euroopa jaoks on järgmised:

• 1447

Euroopa esimese liikuva trükipressi leiutamine Johannes Gutenbergi poolt, mis muutis põhjalikult teabe levitamist. Liikuva kirjatüübi, mis võimaldas üksikute tähtede paigutamist sõnade moodustamiseks ja mis on trükipressist eraldiseisev leiutis, oli leiutatud ka Hiinas, kuid väljaspool Hiinat ei olnud see tuntud. Tänu trükikunstile levisid ideed, teadmine ja ilukirjandus märksa kiiremini ning laiemalt kui varem: trükised aitasid kaasa reformatsiooni, humanismi ja teadusliku arutelu levikule.

• 1453

Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt tähendas Bütsantsi impeeriumi lõppu; Castilloni lahing tähendas saja-aastase sõja lõppu. Konstantinoopoli kukkumine mõjutas vahe- ja idakaubandust jaki sundis Euroopa mereriike otsima uusi kaubateid, mis omakorda kiirendas meresõitu ja maadeavastusi.

• 1485
• Inglismaa

Viimane Plantagenetide kuningas Richard III tapeti Bosworthis ja keskaegsed aristokraatlike fraktsioonide kodusõjad andsid teed varauusaegsele Tudori monarhiale Henry VII näol. Selle abil stabiliseerusid Inglismaa keskvalitsus ja rahvusriigi võim, mis mõjutas ka poliitilist kultuuri ning ulatuslikult ühiskondlikke suhteid.

• 1492
• Hispaania

Esimene dokumenteeritud Euroopa reis Ameerikasse, mida teeb itaalia maadeuurija Christoph Kolumbus; rekonkista lõpp, mille käigus maurid lõplikult Pürenee poolsaarelt välja aetakse; Hispaania valitsus ajab juudid välja. Kolumbuse avastused käivitasid Ameerika koloniseerimise ja andsid alguse pikaajaliselt muutunud ülemaailmsetele kaubandus- ja inimliikumistele, sealhulgas Atlandi orjakaubandusele.

• 1494
• Prantsusmaa
• Itaalia

Prantsuse kuningas Karl VIII tungis Itaaliasse, mistõttu ta algatas Itaalia renessanssile iseloomulikud sõjad. Need sõjad tõid kaasa ka arhitektuurilisi, kunstilisi ja tehnoloogilisi mõjutusi, sest sõjaväeline konkurents nõudis uusi relvi, kuurorte ja linnakaitsetehnikaid.

• 1513

Modernse poliitika esimene sõnastus Machiavelli "Vürsti" avaldamisega. Machiavelli analüüsid ja retoorika mõjutasid valitsejate ja teoreetikute arusaamu võimust, poliitilisest strateegiast ja riigirollist Euroopas.

• 1517

Reformatsioon algab sellega, et Martin Luther naelutab oma üheksakümne viie teesi Wittenbergi kiriku uksele. Reformatsioon lõi positiivse tee kirikureformile, aga ka sotsiaalsetele ja poliitilistele pingetele; see sõlmis uued liidud ja lõi jagunemise, mille tagajärjed jäid sajanditeks kestma.

• 1545

Trenti kirikukogu tähistab keskaegse roomakatoliku kiriku lõppu. Kontrakoolid ja vastureformatsioon kujundasid kiriku institutsioone ning olid osa laiemast kultuurilisest ja poliitilisest reaktsioonist protestantliku liikumise vastu.

Varauusaegse perioodi lõpukuupäeva seostatakse tööstusrevolutsiooniga, mis algas Suurbritannias umbes 1750. aastal, või Prantsuse revolutsiooni algusega 1789. aastal, mis muutis järsult Euroopa poliitilist olukorda. Mõlemad protsessid tähistasid langemist traditsiooniliste suhete ja tõusmist kaasaegsete majanduslike ja poliitiliste süsteemide suunas.

Poliitika ja riik

Selle aja tähtsamate poliitiliste muutuste hulka kuuluvad pärisorjuse kaotamine ja kuningriikide muutmine rahvusriikideks. Reformatsioon tähendas, et kristlus ei olnud enam ühtne tervik. Paljud kuningad ja valitsejad kasutasid seda radikaalset muutust maailmakäsitluses selleks, et veelgi tugevdada oma suveräänsust oma territooriumide üle. Näiteks pöördusid paljud germaani piirkonnad ja ka Inglismaa protestantlusele, püüdes paavsti võimust lahti murda ja tugevdada kuningavõimu kontrolli kirikliku vara ja õiguste üle. Lisaks kujunesid välja staatuse ja privileegide uued süsteemid (sõjaväeline teenistus, bürokraatlik haldus), mis vormisid modernse riigi põhialuseid.

Majandus ja kaubandus

Majanduslikult tõi varauusaeg kaasa intensiivse linnastumise, kauplemise ja rahvusvaheliste kaubateede laienemise. Merkantilismi poliitikad soodustasid riikide püüdlust koguda rikastust läbi ekspordi, kautsjonide ja kolooniate ekspluateerimise. Põhjapoolsetes linnades kasvas kaupmeeste ja pankurite tähtsus, tekkisid rahvusvahelised laenuringid ning ilmusid uued finantstoodete ja kindlustuste vormid. Samuti muutus põllumajandus tootlikumaks teatud piirkondades, mis võimaldas elanikkonna kasvu ja tööjõu vabanemist tööstuse ning käsitöö jaoks.

Kolonialism, orjus ja kultuuriline mõju

Euroopa koloniseerimine Ameerikas, Aafrikas ja Aasias lõi globaalseid seoseid, mis muutsid kohalikke ühiskondi ja viisid sageli jõhkra ekspluatatsiooni ning tervete rahvaste hävitamiseni. Koloniseerimisega kaasnes ka Atlandi orjakaubandus, mis mõjutas miljoneid inimesi ja mille tagajärjed on tunda veel tänapäeval. Kultuuriliselt toimus vastastikune mõjutus: eurooplased eksportisid oma keeli, usu ja haldusvorme, samas importisid taimi, toiduaineid ja haigusi, mis muutis toitumisharjumusi ja demograafiat.

Teadus, tehnika ja kultuur

Ajastu intellektuaalsete arengute hulka kuulus merkantilismi majandusteooria loomine ning poliitiliste ja sotsiaalfilosoofiliste teoste, näiteks Machiavelli "Vürst" (1513) ja Thomas More'i "Utoopia" (1515) avaldamine. Renessansiajastu humanism ja hilisem teadusrevolutsioon (nt Koperniku, Galileo ja teiste töö) muutusid aluseks kaasaegsele teaduslikule meetodile. Kunstis ja arhitektuuris tõusid esile varased baroki ja renessanssistiilid, mis peegeldasid nii religioosseid kui ilmalikke väärtusi.

Sotsiaalne elu, religioon ja kultuuripõimumine

Igapäevaelu muutus: urbaniseerumine, kaubanduse kasv ja tööjaotuse keerukamaks muutumine tõid kaasa uusi elutingimusi. Haridus laienes, eriti linnades, ning ilmusid esimesed ülikoolid ja trükised, mis aitasid levitada uusi ideid. Samal ajal võis religioosne radicaliseerumine ja kiriklik kontroll tekitada pingeid ning viia konfliktideni (nt ususõjad). Naise ja mehe rollid, pärimissüsteemid ja klassistruktuurid muutsid jätkuvalt inimeste eluteid ja õigusi.

Järeldus ja üleminek modernsusele

Varauusaeg kujutas endast üleminekut keskaja suletud ja paiksetest struktuuridest maailma, kus võim, majandus ja teadmine muutusid palju kiiremini ning ulatuslikumalt. See periood lõi aluse tänapäevasele riiklusmudelile, rahvusriikide kujunemisele, kapitalistlikule majandusele ja maailmamajanduse algstruktuuridele. Kuigi muutused olid keerulised ning sageli vägivallaga seotud, olid nende mõjud püsivad ja mängivad olulist rolli Euroopa ja ülemaailmse ajaloo edasises arengus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on varauusaeg?

K: Millised olulised kuupäevad tähistavad seda perioodi?

K: Kuidas kasutasid kuningad ja valitsejad seda arusaamade muutust?

K: Millised on mõned intellektuaalsed arengud sel ajal?

K: Millal algas kapitalismi tõus?

K: Mis tähistas varase uusaja perioodi lõpukuupäeva?

Otsing