Varase uusaja Euroopa
Varauusaeg on termin, mida ajaloolased kasutavad Lääne-Euroopa ja selle esimeste kolooniate perioodi kohta, mis hõlmab kolme sajandit keskaja ja tööstusrevolutsiooni vahelisel ajal.
Varauusaegset perioodi iseloomustab teaduse ja tehnika arengu, kodanikupoliitika ja rahvusriigi tähtsuse tõus. Kapitalismi tõus algas Põhja-Itaalia vabariikides, näiteks Genovas. Varase uusaja perioodil tõusis ja domineeris ka merkantilismi majandusteooria. Varauusaeg tähistab seega feodalismi, pärisorjuse ja katoliku kiriku võimu langust ja lõplikku kadumist suures osas Euroopas.
See periood hõlmab protestantlikku reformatsiooni, kolmekümneaastast sõda, Euroopa koloniseerimist Ameerikas ja Euroopa nõiajahi kõrghetke.
Varase uusaja algus ei ole selgelt piiritletud, kuid üldiselt arvatakse, et see jääb 15. sajandi lõppu või 16. sajandi algusesse. Olulised kuupäevad selles etapis keskajast varauusaegse Euroopa jaoks on järgmised:
- 1447
Euroopa esimese liikuva trükipressi leiutamine Johannes Gutenbergi poolt, mis muutis põhjalikult teabe levitamist. Liikuva kirjatüübi, mis võimaldas üksikute tähtede paigutamist sõnade moodustamiseks ja mis on trükipressist eraldiseisev leiutis, oli leiutatud ka Hiinas, kuid väljaspool Hiinat ei olnud see tuntud.
- 1453
Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt tähendas Bütsantsi impeeriumi lõppu; Castilloni lahing tähendas saja-aastase sõja lõppu.
- 1485
Viimane Plantagenetide kuningas Richard III tapeti Bosworthis ja keskaegsed aristokraatlike fraktsioonide kodusõjad andsid teed varauusaegsele Tudori monarhiale Henry VII näol.
- 1492
Esimene dokumenteeritud Euroopa reis Ameerikasse, mida teeb itaalia maadeuurija Christoph Kolumbus; rekonkista lõpp, mille käigus maurid lõplikult Pürenee poolsaarelt välja aetakse; Hispaania valitsus ajab juudid välja.
- 1494
Prantsuse kuningas Karl VIII tungis Itaaliasse, mistõttu ta algatas Itaalia renessanssile iseloomulikud sõjad.
- 1513
Modernse poliitika esimene sõnastus Machiavelli "Vürsti" avaldamisega.
- 1517
Reformatsioon algab sellega, et Martin Luther naelutab oma üheksakümne viie teesi Wittenbergi kiriku uksele.
- 1545
Trenti kirikukogu tähistab keskaegse roomakatoliku kiriku lõppu.
Varauusaegse perioodi lõpukuupäeva seostatakse tööstusrevolutsiooniga, mis algas Suurbritannias umbes 1750. aastal, või Prantsuse revolutsiooni algusega 1789. aastal, mis muutis järsult Euroopa poliitilist olukorda.
Selle aja tähtsamate poliitiliste muutuste hulka kuuluvad pärisorjuse kaotamine ja kuningriikide muutmine rahvusriikideks. Siis reformatsioon, mis tähendas, et kristlus ei olnud enam ühtne tervik. Paljud kuningad ja valitsejad kasutasid seda radikaalset muutust maailmakäsitluses selleks, et veelgi tugevdada oma suveräänsust oma territooriumide üle. Näiteks pöördusid paljud germaani riigid (nagu ka inglise reformatsioon) protestantlusele, püüdes paavsti võimust välja lipsata.
Ajastu intellektuaalsete arengute hulka kuulus merkantilismi majandusteooria loomine ning poliitiliste ja sotsiaalfilosoofiliste teoste, näiteks Machiavelli "Vürst" (1513) ja Thomas More'i "Utoopia" (1515) avaldamine.
Erinevus "varauusaegse" ja renessansiaja vahel
Mõnikord kasutatakse väljendit "varauusaegne moodne", mis asendab vääralt mõistet "renessanss". Kuid "renessanss" on õigesti kasutatud seoses mitmekesise kultuurilise arenguga, mis toimus mitmesaja aasta jooksul paljudes Euroopa eri piirkondades - eriti Kesk- ja Põhja-Itaalias - ja hõlmab üleminekut hiliskeskaegsest tsivilisatsioonist ja varauusaegse perioodi algust.
Enamasti kasutatakse mõistet varauusaegne aeg Euroopa ja selle ülemeremaade kohta. Jaapanis nimetatakse siiski mõnikord ka Edo perioodi 1590-1868 varauusaegseks moodsaks perioodiks.
Poliitilised volitused
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on varauusaeg?
V: Varase uusaja periood on ajaloolaste kasutatav termin, millega kirjeldatakse kolme sajandit keskaja ja tööstusrevolutsiooni vahel Lääne-Euroopas ja selle esimestes kolooniates. Seda iseloomustab teaduse, tehnoloogilise arengu, kodanikupoliitika, rahvusriikide, kapitalismi ja merkantilismi teke.
K: Millised olulised kuupäevad tähistavad seda perioodi?
A: Keskaja Euroopast varauusaegsesse Euroopasse ulatuva etapi olulised kuupäevad on 1447. aasta, mil Johannes Gutenberg leiutas liikuva trükipressi; 1453. aasta, mil Konstantinoopoli vallutasid osmanid; 1485. aasta, mil Inglismaa viimane Plantageneti kuningas tapeti Bosworthis; 1492, kui Christoph Kolumbus sõitis Ameerikasse; 1494, kui Prantsusmaa tungis Itaaliasse; 1513, kui avaldati Machiavelli "Vürst"; 1517, kui Martin Luther naelutas oma 95 teesi Wittenbergis kiriku uksele; ja 1545, kui Trienti kirikukogu tegi lõpu keskaegsele roomakatoliku kirikule.
K: Kuidas kasutasid kuningad ja valitsejad seda arusaamade muutust?
V: Paljud kuningad ja valitsejad kasutasid seda radikaalset muutust maailma mõistmises selleks, et veelgi tugevdada oma suveräänsust oma territooriumide üle. Näiteks pöördusid paljud germaani riigid (nagu ka inglise reformatsioon) protestantlusele, püüdes paavsti kontrolli alt välja lipsata.
K: Millised on mõned intellektuaalsed arengud sel ajal?
V: Intellektuaalsed arengud sel ajal hõlmasid merkantilismi majandusteooria loomist, samuti selliste teoste avaldamist nagu Machiavelli "Vürst" (1513) ja Thomas More'i "Utoopia" (1515).
K: Millal algas kapitalismi tõus?
V: Kapitalismi tõus algas Põhja-Itaalia vabariikides, näiteks Genovas, varauusaegsel perioodil.
K: Mis tähistas varase uusaja perioodi lõpukuupäeva?
V: Varase uusaja perioodi lõppkuupäeva seostatakse tööstusrevolutsiooniga, mis algas umbes 1750. aastal, või Prantsuse revolutsiooniga, mis algas umbes 1789. aastal ja mis muutis Euroopa poliitikat põhjalikult, sealhulgas kaotas pärisorjuse ja muutis kuningriigid rahvusriikideks.
