Machiavelli Valitseja (Il Principe) – poliitika, võim ja eetika 1513

Vürst on Niccolò Machiavelli kirjutatud raamat, mille ta kirjutas olles seotud Itaalia ja eriti Firenze poliitikaga. Teos valmis 1513. aastal, kuid avaldati laiemalt alles pärast autori surma. Machiavelli oli diplomaat ja ametnik, kes tundis hästi oma aja poliitilisi võitlusi ning kasutas neid näidetena raamatus.

Raamat keskendub poliitikale ja valitsusele. Machiavelli vaatleb, millised on erinevat tüüpi vürstiriigid (nt pärilikud ja vallaselised vürstiriigid), kuidas neid saavutatakse ning kuidas säilitada võimu. Oma elu jooksul nägi ta palju muutusi Firenze valitsuses ja kirjeldab, mida riigipea ehk kuningas või vürst peaks tegema, et luua ja hoida tugevat valitsust. Raamatus rõhutab ta, et valitseja peab saama ja hoidma palju võimu, kuid samaaegselt olema praktiline ja otsusekindel.

Peamised teemad ja ideed

Vürst sisaldab mitmeid konkreetseid nõuandeid ja analüüse. Machiavelli käsitleb näiteks sõjaväge — ta hoiatab mercenaries ehk palgasõdurite vastu ja pooldab kodumaist ja lojaalset sõjaväge. Ta räägib ka sellest, kuidas kasutada jõudu ja hirmu: kuigi juht peaks püüdlema austuse ja armastuse poole, on parem olla kardetud kui armastatud, kui kumbki ei saa olla täies ulatuses. Samuti arutleb ta vägivalla ja haldamise üle — vahel tuleb olla julm, kuid targalt ja kokkuvõtlikult, et säilitada kord (nt halduslikud karistused, mis on efektiivsed ja ei tekita pöördumatut vihkamist).

Mõned teised olulised mõisted raamatus:

• virtù ja fortuna — Machiavelli kasutab sõna virtù tähendamaks juhtmeoskust, julgust ja leidlikkust ning fortuna juhuste ja õnne rolli poliitikas;
• petlikkus ja riistad — ta räägib, et valitseja ei saa alati käituda vastavalt tavapärasele moraalile: mõnikord on vaja pettust ja mehhanisme, mis aitavad võimu säilitada;
• kuulsus ja kuvand — valitseja maine, avalik kuvand ja oskus manipuleerida muljetega on strateegiliselt olulised.

Eetika ja poliitika

Üks asi, mida Machiavelli ütles ja mis inimesi murelikuks tegi, oli see, et eetika ja poliitika ei pruugi olla samad. Inimene võib võimu saamiseks teha asju, mis on valesti. Tema seisukoht ei tähenda automaatselt vägivalla või alatu käitumise õigustamist kõigi jaoks, vaid pigem pragmaatilist vaadet: valitseja kohustus on riigi säilitamine ja see võib nõuda raskeid otsuseid. See mõte muutis tema teosed skandaalseks ja tekitas laialdast arutelu moraali ja poliitika suhte üle.

Tõlgendused ja mõju

Mõned inimesed arvavad, et Machiavelli oli oma nõuannetega aus ja kirjeldas lihtsalt, mida juhtide praktikas tehakse — nad näevad temas pragmaatilist ja realistlikku poliititeoreetikut. Teised arvavad, et Machiavelli kasutas irooni või liialdust, et kritiseerida vürste, kes tahtsid liiga palju võimu ja ei hoolinud sellest, mis on õige. Sellest tekkiski ka termin „machiavellism”, mida tihti kasutatakse negatiivselt manipuleerimise ja moraliseerimata võimukäitumise kirjeldamiseks.

Vürst on jätkuvalt mõjukas teos poliitikateoorias, ajaloos ja kirjanduses. Seda loetakse nii praktilise poliitikaõpiku kui ka sümboolse peegelraamatuna võimu olemusest. Raamat on paljudele kaasaegsetele mõtlejatele olnud lähtematerjaliks ning tema ideed — virtù, fortuna, pragmatism — on säilitanud oma tähtsuse poliitilise mõtlemise ajaloos.

Kui soovite teemat sügavamalt uurida, tasub lugeda ka Machiavelli teisi töid ning uurida selle raamatu ajaloolist konteksti — Itaalia linnriikide killustatust ja 16. sajandi poliitilisi pingeid —, mis aitasid kujundada autori vaateid ja nõuandeid.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Niccolò Machiavelli?

K: Millal avaldati tema raamat "Vürst"?

K: Millest räägib "Vürst"?

K: Mida Machiavelli arvates peaks valitseja tegema, et luua tugev valitsus?

K: Mis pani inimesi Machiavelli teoste pärast muretsema?

K: Millised on kaks erinevat arvamust Machiavelli nõuannete kohta "Vürstis"?

K: Miks olid Machiavelli teosed skandaalne?

Otsing