Kolmas erakond — määratlus, roll ja näited kaheparteisüsteemis

Kolmas erakond: määratlus, roll ja näited kaheparteisüsteemis — miks tekivad kolmandad erakonnad, kuidas nad mõjutavad valimisi ja poliitikat.

Mis tahes kahe erakonna poliitikasüsteemis on kolmas erakond teine erakond peale kahe peamise erakonna. Kuigi seda mõistet tuleks kasutada ainult siis, kui räägitakse suuruselt kolmandast erakonnast, kasutatakse seda sageli mis tahes väiksema erakonna kohta. Näiteks Ühendkuningriigis on kolmas erakond riiklik erakond, mis ei kuulu konservatiivide ja leiboristide parteisse, kuid on esindatud alamkojas. Ameerika Ühendriikides on kolmas partei muu poliitiline partei kui Demokraatlik Partei või Vabariiklik Partei, millel on riiklik mõju.

Mõistet "kolmandad erakonnad" kasutatakse riikides, kus on first past the post valimissüsteemid, kuna need süsteemid kalduvad looma kahe erakonna süsteemi, sest edukad väiksemad erakonnad on haruldased.

Proportsionaalset esindusõigust kasutavates riikides on vähem kalduvus luua kahe erakonna süsteem, sest edukad väiksemad erakonnad on tavalised. Tegelikult on väiksemate erakondade koalitsioonid sellises riigis tavalised. Üldiselt peab erakond olema teatud määral edukas, et teda saaks nimetada kolmandaks erakonnaks. Väiksemaid erakondi, mis saavad vaid väikese protsendi häältest ja ei saa ühtegi kohta seadusandlikus kogus, nimetatakse sageli väikeparteideks või äärepoolseteks erakondadeks.

Kolmandad erakonnad ei võida tavaliselt presidendivalimisi. Sellele vaatamata on kolmandatel erakondadel palju põhjusi kandideerida. Valimistel kuulavad kaks peamist erakonda kolmandate erakondade arvamusi. Suuremad erakonnad peavad nendele arvamustele vastama ja mõnikord kopeerivad suuremad erakonnad kolmandate erakondade ideid. Mõned kolmandad erakonnad loodavad ka, et nad saavad aeglaselt oma toetust suurendada ja lõpuks saada üheks valitsevaks erakonnaks, nagu seda tegi Leiboristide partei Suurbritannias.

Mõiste selgitus ja kriteeriumid

Kolmas erakond tähendab tavaliselt suuruselt kolmandat parteid riigi poliitilises maastikus — s.o erakonda, mis on suuremate kandidaatidena peamistele jõududele järel. Selleks, et nimetada erakonda kolmandaks, oodatakse tavaliselt, et tal oleks teatav häältesaak, kohalik või riiklik esindatus või muu nähtav mõju poliitikale. Erinevates maades võib „kolmanda erakonna” staatus sõltuda nii häälte protsendist kui ka saadud kohtade arvust seadusandlikus kogus.

Miks kolmandad erakonnad tekivad?

• Poliitilised ja ideoloogilised erinevused — inimene või rühm ei leia oma seisukohti peamistes erakondades.
• Kohalikud või regionaalsed huvid — piirkondlikud probleemid võivad sünnitada erakondi, mis on tugevad ainult teatud territooriumil.
• Reaktsioon peamistele erakondadele — pettumus vana parteipoliitika vastu võib viia uute parteideni.
• Spetsiifilised teemad — nt keskkond, immigratsioon või maksupoliitika võivad olla kolmanda erakonna fookuseks.

Roll valimistes ja poliitikas

Kolmandatel erakondadel on mitmeid rolle:

• Uute ideede esindamine: nad toovad valimiskampaaniatesse alternatiivseid poliitikaettepanekuid, mis võivad sundida suuri parteisid reageerima.
• Surve suurtele parteidele: kaotades hääli peamistele parteidele, võivad nad mõjutada tulemusi ja poliitilist agenda-d.
• Koalitsioonipartnerid: proportsionaalses süsteemis muutuvad kolmandad erakonnad sageli vajalikeks koalitsioonipartneriteks.
• Spoiler-efekt: winner-take-all süsteemis võivad nad häältesegmendi jagamise tõttu põhjustada, et ühe suurema partei kandidaat kaotab (näiteks häälte jagunemine samalaadsete valijate vahel).

Tõkised ja piirangud

Kolmandate erakondade edu piiravad mitmed tegurid:

• Valimissüsteem: ühemandaadilised ringkonnad ja "first past the post" soodustavad kaheparteisüsteemi ja raskendavad väikeste parteide esindatust.
• Valimisbarjäärid ja reeglid: nimekirjade registreerimine, allkirjade kogumine ja muud nõuded võivad olla kallid ja aeganõudvad.
• Rahastus ja meediakatvus: suurte parteide eelis võrgustikes, annetustes ja meedias vähendab kolmandate erakondade nähtavust.
• Strateegiline hääletamine: valijad kardavad sageli „prügi” häält anda ja hääletavad pigem ühe suurema partei poolt, et vältida soovimatut tulemust.

Kuidas kolmas erakond võib kasvada

• Alustada kohalike valimistega ja tugevdada kohalikke struktuure.
• Selge ja eristuv programm, mis kõnetab konkreetseid gruppe.
• Koalitsioonide ja liitude loomine teiste väiksemate jõududega.
• Mõnikord kasu ühinemisest või sulandumisest: ajaloost on näiteid, kus üks kolmas erakond on aja jooksul asunud peamiseks alternatiiviks (nt Leiboristide-tekkelised protsessid Suurbritannias).
• Pidev meediatöö ja professionaalne kampaania, et ületada nähtavuse puudujääke.

Näited ja variatsioonid

Sarnaselt mainitud Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide juhtumitega esineb kolmandate erakondade roll erinevates vormides: mõnes riigis on nad mõõdukas, kohaliku mõjuga jõud; teises aga olulised koalitsioonipartnerid riiklikul tasandil. Proportsionaalses süsteemis võivad mitmed väikesed erakonnad jagada võimu, samas kui winner-take-all süsteemis on kolmanda partei teekond raskem, kuid mitte võimatu.

Kokkuvõte

Kolmas erakond ei ole lihtsalt „väike erakond” — see on osa poliitilisest maastikust, mille mõju sõltub tugevalt valimissüsteemist, rahastusest, meediast ja strateegiast. Kuigi nad harva saavad kohe suuri võite, mõjutavad kolmandad erakonnad sageli poliitilist keskust, suunavad avalikku arutelu ja võivad pikaajaliselt muuta parteisüsteemi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kolmas isik?

K: Kuidas mõjutab valimissüsteem kolmandate parteide olemasolu?

K: Kuidas te nimetate väiksemaid parteisid, mis ei saa palju hääli või kohti seadusandlikus kogus?

K: Kas kolmandad erakonnad võidavad tõenäoliselt presidendivalimisi?

K: Miks mõned kolmandad erakonnad kandideerivad valimistel, kuigi nende võitmine on ebatõenäoline?

Otsing