Kristlus (kristlik maailm): ajalugu, tähendus ja mõisted

Kristlus: ajalugu, tähendus ja võtmemõisted — ülevaade kristlikust maailmast, selle kultuurilisest mõjust ja usulistest arusaamadest läbi aegade.

Kristlus või kristlik maailm tähendab kõige laiemas mõttes kristlust kui territoriaalset nähtust. See tähendab: need riigid, kus enamik inimesi on kristlased ja seetõttu on nad osa kristlusest.

Inimesed on kasutanud terminit kristlus, mis tähistab keskaegset ja renessansiaegset arusaama kristlikust maailmast kui ühestainsast Kristuse ihust, mille pea on Kristus. Modernsuse ja reformatsiooni tõusuga 16. sajandi alguses muutus arusaam kaasaegseks ideeks sallivast ja mitmekesisest ühiskonnast, mis koosneb paljudest erinevatest kogukondadest.

Ajalooline taust

Kristlik maailm kujunes välja järk-järgult alates esimestest sajanditest pärast Kristuse sündi. Algusaegadel levis kristlus peamiselt Rooma impeeriumi aladel, hiljem kristianiseerusid mitmed Euroopa rahvad. Keskaegne Euroopa oli suures osas korraldatud kiriku ja kirikuvõimu ümber: vaimulikud institutsioonid määrasid sageli nii usu- kui ka igapäevaelu norme.

Mõisted ja tähendused

• Kristlus viitab usuõpetusele, jumalateenistustele, kiriklikele traditsioonidele ja moraaliõpetusele, mis põhineb Jeesuse Kristuse elul ja õpetustel.
• Kristlik maailm / kristlus kui territoriaalne nähtus viitab maadele ja kultuuridele, kus kristlased moodustavad suure osa elanikkonnast või kus kristlik kultuuriline pärand on tugev.
• Kristuse ihu on teoloogiline metafoor, millega mõistetakse kogu usklike kogukonda ühtse kehana, mille pea on Kristus.

Kristlik maailmaosa keskajal ja varauusajal

Keskajal tähendas "kristlik maailm" sageli Euroopat, kus kirik oli nii moraalse kui poliitilise autoriteedi allikas. Kristlikud institutsioonid (katedraalid, kloostrid, piiskopkonnad) mõjutasid haridust, õigust ja kunsti. Reformatsioon 16. sajandil lõhestas Lääne-Euroopa kirikliku ühtsuse ja tõi kaasa uusi konfessioone — katoliikluse, luterluse, kalvinismi ja teised — mis muutsid poliitilisi suhteid ja identiteete.

Denominatsioonid ja piirkondlikud erinevused

Kristlus ei ole ühtne nähtus; peamised harud on:

• Rooma-katoliiklik kirik — traditsiooniliselt tugev Lõuna- ja Lääne-Euroopas, Ladina-Ameerikas, Filipiinidel ja katoliiklikult mõjutatud piirkondades.
• Ida-ortodoksne kirik — domineerib paljudes Ida-Euroopa ja Balkani riikides ning Venemaal.
• Protestantism — hõlmab mitmeid suundi, tugev Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja osades Aafrikas.

Kristluse mõju kultuurile ja poliitikale

Kristlik maailm on mõjutanud seadusandlust, ühiskondlikke norme, kunsti, haridust ja pühade kalendreid. Kirik on ajalooliselt olnud nii ühiskonna norma kehtestaja kui ka heakskiitja vaenulikkuse ja kriitika objekt. Koloniaalajal kandis kristlus endaga kaasa missioonitöö, mis mõjutas sügavalt kohalikku kultuuri ja usupraktikaid mitmes maailmaosas.

Reformatsioon, modernsus ja sekulariseerumine

Reformatsioon lõi aluse religioosse mitmekesisuse mõistele ning aitas kujundada ideid usuvabadusest ja laiemast poliitilisest pluralismist. Kaasaegses maailmas on mitmes riigis toimunud sekulariseerumine — religioon on muutunud rohkem eraeluliseks ning avalikus elus on suurenenud eristumine kiriku ja riigi vahel. Samas on kristlus paljudes kohtades endiselt tugev kultuuriline ja poliitiline jõud.

Kaasaegsed suundumused

• Demograafilised muutused: kristlaste kontsentratsioon on muutumas — kasv Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas; langus traditsioonilistes kristlikes keskustes mõnes Euroopas.
• Evangelikaalsete ja vundamentalistlike liikumiste mõju mõnel pool maailmas.
• Ökumenism ja interkonfessionaalne dialoog — eri kirikute püüdlused koostööks ja üksteisemõistmiseks.
• Ilmalik poliitika ja religioonivabadus — debatt kristluse rollist avalikus ruumis, hariduses ja seadusloomes.

Olulised mõisted lühidalt

• Kristlus — usk Jeesusesse Kristusesse ja temalt pärinev religioosne traditsioon.
• Kristlik maailm / Kristlus territoriaalselt — riigid ja ühiskonnad, kus kristlus on domineeriv või kultuuriliselt määrav jõud.
• Kristuse ihu — metafoor usklike ühtsusest Kristuse juhtimisel.
• Reformatsioon — 16. sajandi religioosne ja ühiskondlik liikumine, mis lõhestas katoliku kiriku ühtsuse ja tõi kaasa uued konfessioonid.

Lõpetuseks

"Kristlik maailm" on nii ajalooline kui kaasaegne mõiste, mis hõlmab usulist, kultuurilist ja poliitilist mõõdet. Selle tähendus sõltub kontekstist: mõnikord viitab see religioossele ühtsusele või kultuurilisele pärandile, teinekord sotsiaalsele ja poliitilisele reaalsusele, kus kristlased moodustavad suure osa elanikkonnast. Tänapäeval peegeldab terminitel tihti ka debatte pluralismi, sekulariseerumise ja usuvabaduse üle.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab Christchurch?

K: Kuidas on arusaam kristentomiast aja jooksul muutunud?

K: Mida tähendab see, et Kristus on Kristuse ihu pea?

K: Millal hakkas arusaam kristlusest muutuma?

K: Kuidas on kristlus kristlusega seotud?

K: Kas väljaspool kristendomaadi asuvatel riikidel võib olla märkimisväärne kristlik elanikkond?

K: Kuidas on tänapäeva arusaam kristlusest mõjutanud ühiskonda?

Otsing