Martin Lutheri 95 teesi (1517): kiriku andestuse kriitika ja reformatsioon

Martin Lutheri 95 teesi (1517): kiriku andestuse terav kriitika, naelutamine ja protestantliku reformatsiooni algus — lugu, mis muutis Euroopa usuajaloo.

Autor: Leandro Alegsa

Üheksaksmkümend viis teesi patukahetsuse võimu kohta, mida üldiselt tuntakse üheksakümne viie teesina, kirjutas Martin Luther.

Luther väitis, et kirik ei tohiks müüa andestusi. Kuna paljud inimesed olid sellega nõus, sai Luther väga populaarseks, sillutades teed protestantlikule reformatsioonile.

31. oktoobril 1517 pöördus Luther kirikuvõimude poole oma tungiva reformikutsega. Sel päeval esitas ta neile oma teesid. Kui piiskopid ei vastanud, levitas Luther oma teese eraviisiliselt. Teesid levisid kiiresti ja neid trükiti Nürnbergis, Leipzigis ja Baselis.

Hiljuti, 2007. aasta veebruaris teatas meedia, et Jena ülikooli raamatukogust leitud Lutheri sekretäri Georg Röreri käsitsi kirjutatud märkus näib kinnitavat traditsioonilist kirjeldust Lutheri teeside naelutamisest ukse külge. 2007. aasta veebruari seisuga ei ole teadlased seda uut leidu veel hinnanud.

Taust ja põhjused

16. sajandi alguses oli katoliku kirikus levinud praktika müüa andestusi (indulgentse), mille abil väidetavalt sai lühendada või eemaldada pattude eest määratud karistust. Müük oli sageli seotud suuremate rahaliste projektidega, näiteks Rooma katoliku kiriku katsed koguda vahendeid Püha Peetruse basiilika ehitamiseks. Saksimaal oli üks kuulsamaid indulgentside propageerijaid preester Johann Tetzel, kelle tegevus tekitas palju pahameelt. Indulgentside süsteem ja nende turundusmeetodid olid otse sellega seotud rahaliste, moraalsete ja teoloogiliste probleemidega, mida Luther oma teesides kritiseeris.

Teeside sisu ja teoloogiline tähendus

Teesid kirjutati ladina keeles ja mõeldud algselt akadeemilise vaidlusena. Peamised teoloogilised punktid olid:

  • Armulaua ja pattude küsimus: Luther rõhutas, et tõeline pattukahetsus (meeleparandus) on sisemine muutus ja ei tohiks olla asendatav raha maksmisega.
  • Väide lunastuse ja õigustumise kohta: ta hakkas rõhutama, et inimene saab õigeks Jumala ees üksnes usu kaudu (sõna "sola fide" pole veel täiel määral sõnastatud, kuid suundumus on olemas).
  • Kiriku ja paavsti autoriteedi küsimus: Luther pidas kahtlaseks ideed, et paavstil on piiramatu võim anda või tühistada pattude tagajärgi sõltumata inimese meeleparandusest ja Jumala andestusest.
  • Raskused „teenete aarded“ kontseptsiooniga: ta kritiseeris õpetust kirkole kogunenud „teenete aardest“, mis pidanuks lubama taevaseid soodustusi anda.

Leviku mehhanism ja trükipressi roll

Erinevus varasemate kriitiliste tekstidega oli see, et 16. sajandi alguses eksisteerisid trükipressid, mis võimaldasid mõtteid väga kiiresti paljundada ja levitada. Lutheri teesid trükiti paljudele eksemplaridele, tõlgiti rahvakeeltesse ja levisid kiiresti üle Saksa maade ja Euroopa. See massiline levik muutis akadeemilise vaidluse laiemaks avalikuks aruteluks.

Reaktsioonid ja tagajärjed

Teesid tekitasid kiirelt vastureaktsioone. Kohalikud vaimulikkonna esindajad ja indulgentside müügidest kasusaajad püüdsid neid ümber lükata, kuid Lutheri seisukohad leidsid laialdast toetust nii üliõpilaste, linnakodanike kui ka mõnede valitsejate seas. Mõned olulisemad sündmused pärast 1517. aastat:

  • 1519–1520: teoloogilised vaidlused, näiteks Leipzigis, kus Lutheri vastaseks oli Johannes Eck — need debatid laienesid õpetuslike probleemide sirgjooneliseks kohtumiseks Rooma autoriteediga.
  • 1520: Luther avaldas mitmeid suuremaid töid, mis teravdasid temas ja kirikulõhesid.
  • 6. jaanuaril 1521: paavst Leo X kuulutas Lutheri ekskommunikeerituks paavstliku bulaga (Decet Romanum Pontificem).
  • 1521: Wormsi riigipäev (Diet of Worms) — Luther kutsuti kohale, keeldus tagasi võtmast oma kirjutisi ja kuulutati õigusvastaseks ning riigist väljasõitjaks (Edict of Worms).
  • Pärast Diet of Worms peitis valitseja Friedrich III (kunagine Vend) Lutheri Wartburgi lossis, kus Luther tõlkis Uue Testamendi saksa keelde (ilmselt 1521–1522), mis edendas reformide levikut veelgi.

Ajalooline ja kultuuriline tähendus

Üheksakümmend viis teesi ei olnud pelgalt üks dokument — neid peetakse sageli reformatsiooni katalüsaatoriks. Need kiskusid lahti kaugelearenenud küsimuse kiriku moraalist, autoriteedist ja isiklikust usupraktikast. Reformatsioon tõi kaasa kirikukorralduse, liturgia ja usuõpetuse olulise ümbermõtestamise, mis mõjutas Euroopa poliitikat, ühiskonda ja kultuuri sajanditeks.

Röreri märkus ja naelutamise küsimus

Traditsiooniline pilt Lutherist, kes naelutas 31. oktoobril 1517 oma teesid Wittenbergi kõikide pühakute (All Saints') kiriku uksele, on olnud reformatsiooni populaarne sümbol. Kuid ajaloolased on arutanud, kas see oli tõepoolest nii — mõned väidavad, et teesid saadeti ametlikule adressaadile (nt munkadele või piiskopile) või et tegevus oli rohkem akadeemiline kui protestiaktsioon. 2007. aastal leitud Georg Röreri käsikirjaline märkus Jena ülikooli raamatukogust näib toetavat traditsioonilist versiooni, kuid selle leidu toona veel täielikult ei hinnatud ja ajalooline diskussioon jätkub. On oluline eristada dokumentide sisu (teesid ise) nende levikut ja publitseerimise asjaoludest — levik sai suuresti trükipressi ja avaliku huviga hoogu.

Kokkuvõte

Martin Lutheri 95 teesi avaldamine oli pöördepunkt, mis tõstis esile teoloogilised ja moraalsed probleemid, mis olid sajandeid kujundanud Lääne-kristluse praktikat. Kuigi mõningad detailid (näiteks otsene naelutamiseakt) on uurimisobjektiks ja ümberjutustamise kauniks osaks saanud, jääb teoste suur mõju selgeks: need tekitasid avaliku arutelu, mis viiski laiemate reformide ja usu uuenemiseni Euroopas.

95 teesiZoom
95 teesi

Küsimused ja vastused

K: Kes kirjutas "Üheksakümne viie teesi"?


V: Martin Luther kirjutas "Üheksakümmend viis teesi".

K: Mis oli Lutheri peamine argument teesides "Üheksakümne viis teesi"?


V: Luther väitis, et kirik ei tohiks müüa andamusi.

K: Millist mõju avaldas Lutheri liikumine kirikule?


V: Lutheri liikumine, mis lõpuks sai tuntuks protestantliku reformatsiooni nime all, tõi kaasa olulisi muutusi kirikus.

K: Millal esitas Luther oma teesid kirikuvõimudele?


V: Luther esitas oma teesid kirikuvõimudele 31. oktoobril 1517. aastal.

Küsimus: Mis juhtus, kui piiskopid ei reageerinud Lutheri üleskutsele reformida?


V: Kui piiskopid ei vastanud, levitas Luther oma teese eraviisiliselt.

K: Kus trükiti üheksakümne viis teesi?


V: Üheksakümmend viis teesi trükiti Nürnbergis, Leipzigis ja Baselis.

K: Milline uus teave Lutheri tegevuse kohta on viimastel aastatel avastatud?


V: 2007. aasta veebruaris leiti Jena ülikooli raamatukogust Lutheri sekretäri Georg Röreri käsitsi kirjutatud märkus. See märkus näis kinnitavat traditsioonilist kirjeldust, et Luther naelutas teesid ukse külge, kuid teadlased ei ole seda väidet veel hinnanud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3