Rändeperiood (Völkerwanderung): Euroopas toimunud rahvasteränded 300–700 pKr

Rändeperiood (Völkerwanderung) 300–700 pKr: põhjalik ülevaade Euroopas toimunud rahvasterännetest, gootide, hunnide, germaani ja slaavi rändeliikumistest ning nende tagajärgedest.

Rändeperiood ehk barbarite invasioonid ehk Völkerwanderung toimus Euroopas 300-700 pKr, antiikajaloo lõpus ja varakeskiajaloo ajal.

Ränded hõlmasid gootide, vandaalide, frankide ja teiste germaani, bulgaari ja slaavi hõimude rändeid. Neid võisid mõjutada hunnide rünnakud idas ja need võivad olla seotud ka türklaste rännetega Kesk-Aasias, ülerahvastumisega või kliimamuutustega. Rändeperioodil jõudsid Suurbritanniasse ka angliidid, saksid, friisid ja mõned juudid.

Ränded jätkusid ka pärast 1000. aastat pKr, mil slaavlaste, alaanide, avarite, bulgaarlaste, ungarlaste, petserite, kumaanide ja tatarlaste järjestikused lained muutsid Ida-Euroopa etnilist koosseisu. Lääne-Euroopa ajaloolased kipuvad aga rõhutama Lääne-Euroopa jaoks kõige olulisemat rännet.

Põhjused ja taust

Rändeperioodi põhjusteks oli mitu omavahel seotud tegurit. Olulisimad olid:

• Välissurve ja kettrünnakud: idapoolsed rünnakud, eelkõige hunnide liikumine, sunnisid paljusid rahvaid enda eest põgenema ja uusi elupaiku otsima.
• Majanduslikud ja demograafilised põhjused: ülerahvastumine teatud piirkondades, piiratud ressursid ja maavarade otsingud viisid hõime rändele.
• Rooma impeeriumi nõrgenemine: sõjaline, administratiivne ja majanduslik langus lõi tühimiku, kuhu sisserändajad said asuda ja uusi poliitilisi üksusi luua.
• Kliima- ja keskkonnamuutused: muutused põllumajandustingimustes võisid mõjutada rahvaste liikumisi.

Peamised rännetega seotud liikumised ja sündmused

Rändeperioodi jooksul toimusid mitmed suured liikumised ja pöördepunktid:

• Gootide rännakud: idagootide ja läängootide liikumised Balkani ja Itaalia suunas, sealhulgas läängooti sissetungid Rooma territooriumile.
• Vandaalide rännak ja Põhja-Aafrika kuningriik: vandaalid rändasid läbi Gallia ja Hispaania kuni Põhja-Aafrikani, kus nad rajasid oma kuningriigi ning kontrollisid Vahemerd.
• Angli-, saks- ja jms rännakud Briti saartel: sakside ja anglite saabumine muutis saarte etnilist ja keelelist koosseisu.
• Frankide tõus: frankide liikumine ja hilisem Merovingide ja Karolingide impeeriumi kujunemine aitasid luua aluse Lääne-Euroopa keskajale.
• Lõpp ja tulemus Rooma lääneosa jaoks: 476. aasta paiku toimunud sündmused (Viimse läänesise keisri tagandamine) sümboliseerivad Rooma impeeriumi lõppu Läänes ja barbarikuningriikide tekkimist.

Mõjud ja tagajärjed

Rändeperioodil oli sügav ja kauakestev mõju Euroopa ajaloole:

• Poliitiline fragmentatsioon: varajane keskaja Euroopas tekkis palju väiksemaid kuningriike ja võimustruktuure, mis asendasid Rooma tsentraliseeritud võimu.
• Kultuuriline ja keeleline muutus: germaani ja teiste hõimude sissetungid mõjutasid tänapäeva Euroopa keeli, õiguskorra ning kohalikke kombeid.
• Linnade ja majanduse muutused: paljud Lääne-Rooma linnad taandus või muutusid keskseteta maapiirkondadeks; kaubandus ja monetaarne süsteem osaliselt taandus.
• Uute poliitiliste üksuste teke: anglosaksi kuningriigid Suurbritannias, vandali kuningriik Põhja-Aafrikas, gootide kuningriigid Hispaanias ja Itaalias ning frangi kuningriikid Lääne-Euroopas olid otseseks tulemuseks.
• Religioon ja kirik: kristluse levik ja kiriku roll kasvasid – kirik pakkus jätkuvat administratiivset ja kultuurilist järjepidevust.

Ajalooline uurimine ja vaatenurgad

Ajaloolased on rändeperioodi käsitlenud erinevalt: traditsiooniliselt rõhutati suurt migratsiooni kui „invasiooni”, hilisem uurimistöö on rõhutanud ka segunemist, kohalike elanike assimileerumist ja kultuurilist transformatsiooni. Arheoloogilised leiud, keeleline analüüs ja kirjalikud allikad annavad koos tervikpildi, kus nähtus ei olnud üheselt lineaarne ega lihtsasti määratletav vaid koosnes mitmest paralleelsest protsessist.

Allikad ja tõendid

Rändeperioodi uurimine põhineb mitmesugustel allikatel: kaasaegsete kirjandusallikate kroonikad, arheoloogilised kultuurikihid ja matmised, dendrokronoloogia ja paleokliimauuringud. Sellest tulenevalt jääb paljude üksikasjade täpne tõlgendamine avatud küsimuseks ja aktuaalseks uurimisvaldkonnaks isegi tänapäeval.

Rändeperiood on seega keerukas, mitmetahuline ajastu, mis kujundas Euroopa keskaega ning mille pärand on tunda nii poliitilises kaartis, keeltes kui ka kultuurilistes struktuurides.

Küsimused ja vastused

K: Milline on migratsiooniperiood?

K: Kes olid mõned selle perioodi jooksul rännanud hõimud?

K: Millised tegurid võisid neid rändeid mõjutada?

K: Millised rühmad rändasid sel perioodil Suurbritanniasse?

K: Kas ränded jätkusid pärast 1000. aastat pKr?

K: Millistele rännetele kipuvad Lääne-Euroopa ajaloolased keskenduma?

K: Millal toimus rändeperiood?

Otsing