Aasta 1000: 10. sajandi lõpp, kalender ja ajaloolised faktid

1000 (M) oli Gregoriuse kalendri järgi 10. sajandi viimane aasta ja kristliku ajastu 1. aastatuhat, mis lõppes 31. detsembril. Tollal kasutusel olnud Juliuse kalendri järgi oli 1000 pKr hüppeaasta, mis algas esmaspäeval. Gregoriuse kalendri järgi (mida sel ajal ei olnud veel leiutatud) oleks see aasta olnud tavaline aasta, mis algas kolmapäeval. Tuleb märkida, et Gregoriuse kalender viidi kasutusele alles 1582. aastal, et parandada Juliuse kalendri kalduvust astronoomiliselt ajast nihkuda: Gregoriuse reform jättis välja mõned Juliuse hüppeaasta reeglid, mistõttu erineda võivad nii selle aasta hüppe- või tavalisus kui ka nädalapäeva algus sõltuvalt kasutatust kalendrist.

See on üks ainult seitsmest aastast, kus kasutatakse ainult ühte Rooma numbrit. Need seitse on 1 AD (I), 5 AD (V), 10 AD (X), 50 AD (L), 100 AD (C), 500 AD (D) ja 1000 AD (M).

Kalendri ja ajaarvamise olukord

Aastal 1000 kasutati Euroopas valdavalt Juliuse kalendrit, mis oli kehtestatud 46 eKr ja mille lihtne reegel "iga 4. aasta hüppeaasta" tekitas aja jooksul väikese nihke püha-aegade ja astronoomilise aastaaegade vahel. Gregoriuse kalender, mis korrekteeris seda nihket, oli veel tulemata kuni 16. sajandini. Seetõttu võivad ajaloolised dokumendid ja hilisemad arvutused anda eri kalendreid arvestades natuke erinevaid nädalapäevi või kuupäevi; seda tuleb tähele panna, kui võrrelda sündmuste kuupäevi eri ajalooallikates.

Ajaloolised sündmused ja globaalsed suundumused aastal 1000

Aasta 1000 ei olnud ülemaailmselt üheainsa suure sündmuse aasta, kuid see periood oli märkimisväärne mitmes regioonis toimunud poliitiliste, religioossete ja avastustega seotud arengute poolest. Oluline on rõhutada, et paljud täpsed kuupäevad on kroonika- ja allikateebestiku nappuse tõttu umbkaudsed.

• Euroopa kesk- ja kirikuajalooline taust: aastal 1000 toimus Kesk-Euroopas tähtis kohtumine, mida tuntakse kui Gniezno kongressi (umbes aastal 1000) — keiser Otto III kohtus Poola hertsogi Bolesław I-ga ja tunnustas Poola olulisust, mille tulemusena anti Gnieznole peapiiskopkond. See sündmus oli oluline Poola kiriku ja poliitilise autonoomia kujunemisel.
• Skandinaavia ja Põhjameri: Põhjamaades jätkus kristianiseerumine, mis kulmineerus eri piirkondades eri aastatel; paljud lähteallikad märgivad, et 10.–11. sajandil toimusid mitmed ristiusustamise ja kuningavõimu konsolideerimise protsessid. Ka viikingiaegsed ränded olid selle perioodi tunnuseks.
• Põhja-Ameerika avastamine: Põhjapoolsete viikingite reisimised Lääne-Atlandi rannikule ja lehmakülad nagu L'Anse aux Meadows (Newfoundland) seostatakse tavaliselt ümber aasta 1000 — sellel alal leitud arheoloogilised jäljed toetavad põhjamaade meresõitjate kohalolu Põhja-Ameerikas enne Kolumbust.
• Englise saared: Inglismaal valitses sel perioodil kuningas Æthelred (nn "the Unready") ning saartel jätkusid viikingirünnakud ja poliitilised pinged. Täpsed sündmused varieeruvad vastavalt kohtudele ja kroonikaallikatele.
• Ida ja Lähis-Ida: islami maailmas jätkusid regionaalsed võimuvõitlused: Fatimiidid, Büüidid ja teised dünastiad mõjutasid vahekordi Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Samal ajal säilisid kultuurilised ja teaduslikud edusammud islami õukondades.
• Hiina: Songi dünastia (Sel ajal keiser Zhenzong) valitsusajal jätkus majanduslik ja kultuuriline areng, tehnoloogiad nagu trükikunst ja paberrahad olid kasutusel ning oli suhteliselt stabiilne periood Ida-Aasias.

Kas aastal 1000 oodati maailmanälga või apokalüpsist?

Populaarne kujutlus, et aastatuhande vahetusel valitses laialdane paanika ja apokalüptilised ootused, on suuresti hilisem romantiseerimine. Mõned keskaegsed kirikuallikad peegeldasid küll religioosseid profeetsusi ja muret, kuid ajaloolased rõhutavad, et varakeskaegne inimeste enamus ei reageerinud massiliselt aastaarvu muutusele nii nagu tänapäevane meelelahutuskultuur seda kujutab. Millenaarsete hirmude olemasolu oli piiratud ja sageli lokaliseeritud, mitte universaalne ülemaailmne nähtus.

Muud huvitavad faktid

• Rooma numbrite eripära: nagu eelpool mainitud, on 1000 esindatud ühe tähega M — see teeb sellest ühe haruldasematest aastaarvudest, mis kujutatakse ainult ühe Rooma numbri abil.
• Arvutused ja kronoloogiad: ajaloolised aastaarvud võivad eri allikates erineda sõltuvalt sellest, kas kasutati lokaalseid kalendreid, kiriklike aastaarvustusi või hilisemaid ühtlustusi.

Kui teil on huvi mõne konkreetse regiooni (näiteks Skandinaavia, Poola, inglise saared või Ameerika viikingikolinad) sündmuste vastu aastal 1000, võin lisada üksikasjalikuma kronoloogia ja allikaorienteeruva ülevaate.

Küsimused ja vastused

K: Milline aasta oli 1000 (M) gregooriuse kalendris?

K: Kas 1000 m.a.j. oli Juliuse kalendri järgi hüppeaasta?

K: Mis päeval algas 1000 pKr?

K: Millise kalendri järgi oleks 1000 pKr olnud tavaline aasta?

K: Mitu Rooma numbrit kasutati 1000 (M) tähistamiseks?

K: Mis on unikaalne nende aastate puhul, kus kasutatakse ainult ühte Rooma numbrit?

Otsing