Moslemite vallutused
Esimesed araabia moslemite vallutused (632-732), (araabia keeles: فتح, Fatah, sõna otseses mõttes avanemine), mida nimetatakse ka islami vallutusteks või araabia vallutusteks, algasid pärast islami prohvet Muhamedi surma. Ta rajas Araabia poolsaarel uue ühtse poliitilise riigikorra, mis järgnevate Rashidunite ja Umayyade kalifaadi ajal laienes sajandiks araabia võimu kiiresti Araabia poolsaarest kaugemale, moodustades tohutu islami Araabia impeeriumi, mille mõjupiirkond ulatus Loode-Indias, Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Lõuna-Itaalias ja Püreneede poolsaarel kuni Püreneedeni.
Araabia vallutused tõid kaasa Sassaniidide impeeriumi kokkuvarisemise ja Bütsantsiimpeeriumi suure territoriaalse kaotuse. Kuigi araablaste edu oli suurejooneline, ei ole seda tagantjärele raske mõista. Sassaniidide Pärsia ja Bütsantsi impeeriumid olid aastakümneid kestnud vastastikusest võitlusest sõjaliselt kurnatud. See takistas neil tõhusalt toime tulla liikuvate araabia rüüstajatega, kes tegutsesid kõrbes. Pealegi olid paljud nende impeeriumide valitsemise all elanud rahvad, näiteks juudid ja kristlased Pärsias ja monofüsiidid Süürias, ebalojaalsed ja mõnikord isegi tervitasid araabia sissetungijaid, peamiselt mõlema impeeriumi usuliste konfliktide tõttu.
Ajalugu
Mõned üksikud vallutused on mainitud siin:
Bütsantsi-Araabia sõjad: 634-750
Bütsantsi-Araabia sõjad toimusid Bütsantsiimpeeriumi ja kõigepealt Rashidunite ja seejärel Umayyadide kalifaadi vahel.
Rashidunite ajal vallutati Süüria (637), Armeenia (639), Egiptus (639) ja Põhja-Aafrika (652). Umajaadide ajal jätkus Põhja-Aafrika vallutamine (665), Konstantinoopoli teine araablaste piiramine (717-718) ja Tbilisi vallutamine (736). Aastal 827 järgnes Lõuna-Itaalia vallutamine (827).
Vallutused Aasias: 633 - 712
Sassaniidide impeeriumi viimane valitseja Pärsias sai 633. ja 636. aastal rashidunidelt lüüa, kuid lõplik sõjaline võit tuli alles 642. aastal, kui Pärsia armee hävitati.
Seitsmendal sajandil võitlesid Umayyaadid edukalt varajaste Rajputite vastu Põhja-Indias ja Kesk-Aasias.
711. aastal alistas moslemite ekspeditsioon Raja Dahiri praeguse Hyderabadi juures Sindhis ja kehtestas 712. aastaks Umajaadide võimu. Umayyaadid võtsid kontrolli alla kogu tänapäeva Pakistani territooriumi Karachist kuni Kashmirini ja jõudsid kolme aasta jooksul Kashmiri piirini. Kuid üsna varsti pärast seda kujunesid välja pooliseseisvad araablaste valitsetud riigid.
Hispania vallutamine: 711-718
Pürenee poolsaare vallutamine algas, kui maurid (peamiselt berberid ja mõned araablased) tungisid 711. aastal läänegootide kristlikule Pürenee poolsaarele (tänapäeva Hispaania, Portugal, Gibraltar, Andorra). Nad maabusid 30. aprillil Gibraltaril ja liikusid edasi põhja poole. Sellest territooriumist, mis kandis araabia nime Al-Andalus, sai pärast Damaskuses asuva dünastia kukutamist Abbasiidide poolt esmalt emiraat ja seejärel iseseisev Umayyaadide kalifaat. Aastal 1031 alustasid kristlikud kuningriigid tagasitulekut kuni 1492. aastani, mil Granada, viimane Al-Andaluse kuningriik, langes Hispaania kuningate võimu alla.
Edasised vallutused: 1200-1800
Sahara-taguses Aafrikas laiendas Saheli kuningriik moslemite territooriume kaugele rannikust. Moslemi kaupmehed levitasid islami.
Nüüdisaegne ajastu nägi kolme võimsa moslemi impeeriumi tõusu: Ottomani impeerium Lähis-Idas ja Euroopas, Safavide impeerium Pärsias ja Kesk-Aasias ning Mughali impeerium Indias; koos nende vaidlustamise ja langemisega Euroopa koloniaalvõimude tõusu suhtes.
Langus ja kokkuvarisemine: 1800-1924
Pärast Aurangzebi surma 1707. aastal lagunes mogulite impeerium ja pärast 1857. aasta India mässu likvideerisid britid selle ametlikult.
Kalifide ajastu Laienemine Muhamedi ajal, 622-632/A.H. 1-11 Laienemine Rashiduni kalifaadi ajal, 632-661/A.H. 11-40 Laienemine Umayyaadide kalifaadi ajal, 661-750/A.H. 40-129.
Moslemite (roheline ala) domineerimine Vahemere piirkonnas 800. aastal pKr.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse vallutusi, mis algasid pärast Muhamedi surma?
V: Esimesed moslemite vallutused (632-732), mida nimetatakse ka islami vallutusteks või araabia vallutusteks.
K: Mida tegi Muhammad, kui ta rajas Araabia poolsaarel uue ühtse poliitilise riigikorra?
V: Ta nägi sajandit araabia võimu kiiret laienemist Araabia poolsaarest kaugemale, moodustades tohutu islami Araabia impeeriumi, mille mõjupiirkond ulatus Loode-Indias, Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Lõuna-Itaalias ja Pürenee poolsaarel kuni Püreneedeni.
K: Mis juhtus nende vallutuste tulemusena?
V: Araabia vallutused tõid kaasa Sassaniidide impeeriumi kokkuvarisemise ja Bütsantsi impeeriumi suure territoriaalse kaotuse.
K: Miks ei suutnud need impeeriumid end liikuvate araabia rüüstajate vastu kaitsta?
V: Nad olid aastakümneid kestnud omavahelistest võitlustest sõjaliselt kurnatud, mis ei võimaldanud neil tõhusalt toime tulla liikuvate araabia rüüstajatega, kes tegutsesid kõrbepiirkondadest.
K: Kuidas reageerisid mõned nende impeeriumide all elavad inimesed araabia sissetungijatele?
V: Paljud tervitasid neid mõlema impeeriumi religioosse konflikti tõttu.
K: Kes oli vastutav selle kiire võimu laienemise eest Araabiast väljapoole?
V: Muhammad oli selle kiire laienemise eest vastutav, sest ta rajas Araabiasse uue ühtse poliitilise riigikorra.
