Hyderabad (Sindh, Pakistan) - ajalugu, asukoht ja kultuur

Hyderabad (Sindhi ja Urdu: حيدرآباد Ḥaidarābād) asub Pakistani Sindhi provintsis. Linna asutas 1768. aastal Mian Ghulam Shah Kalhoro Induse jõe kaldal asunud Maurya kaluriküla varemetele, mida tunti Neroon Kot (Sindhi: نيرُون ڪوٽ).

Hyderabad oli varem Sindhi pealinn. Nüüd on see Hyderabadi ringkonna pealinn. Enne Pakistani tekkimist tunti seda kui India Pariisi, sest selle teid pesti iga päev parfümeeritud roosiveega ja õhus hõljus sandlipuu lõhnaõli.

Ajalugu

Hyderabadi asutamine 1768. aastal tähistas olulist punkti Sindhi ajalookäigus. Linn ehitati Mian Ghulam Shah Kalhoro juhatusel ning kasvas kiiresti oluliseks poliitiliseks ja kaubanduslikuks keskuseks. 19. sajandi keskpaigas, pärast Briti invaasiot Sindhi aladele (1843), kaotas Hyderabad osa oma administratiivsest tähtsusest, kui osa võimu koondati Karachi suunas, kuid linn jäi piirkonna kultuuri- ja kaubanduskeskuseks.

Asukoht ja kliima

Hyderabad asub Induse (Indus) jõe tasandikul, mis mõjutab linna pinnast ja põllumajandust. Kliima on põhiliselt kuum ja kuiv (subtropiline kõrbeline), suved on väga kuumad ning talved pehmemad. Piirkond on sobilik põllumajanduseks, eriti riisi, puuvilla ja suhkruroo kasvatamiseks Induse veerel asuvate niisutussüsteemide abil.

Kultuur ja ühiskond

Hyderabad on tugevasti seotud sindhi kultuuri ja traditsioonidega. Linnas kohtab mitmekesist rahvastikku: peamiselt sindhi keelt rääkivaid elanikke, aga ka uurdu-, pandžabi-, pashtuni- ja teisi kogukondi. Kultuuris on olulisel kohal:

• ajrak ja kujundusrikas tekstiil (traditsiooniline sindhi rätik),
• värvikad käsitöötooted nagu klaasist käevõrud (churi) ja tikand,
• muu hulgas ka muusika ja sufi-traditsioonid — Sufi-õhtud, palvemajad ja pühamud kuuluvad linna vaimulikku maastikku.

Pidustused hõlmavad nii islami tähtpäevi (nt Eid) kui ka kohalikke kultuuriüritusi, kus eksponeeritakse heas klassis käsitööd, muusikat ja piirkondlikku kööki.

Majandus ja käsitöö

Hyderabad on traditsiooniliselt olnud kauplemise ja käsitöö keskus. Linnas toimuvad turud ja basaarid, kus müüakse:

• värvilisi käsitööesemeid ja tekstiile (sh ajrak ja tikandid),
• klaasist käevõrusid (churi) — eriti tähtis naiste tarbeese,
• kohalikku toorainet ja põllumajandussaadusi, mis liiguvad edasi töötlemiseks lähedalasuvaile tööstustele.

Tööstuslikult on piirkonnas väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid tekstiili, toiduainete töötlemise ja muude tarbeesemete tootmiseks.

Olulisemad vaatamisväärsused

• Pacco Qillo (Pakka Qila) – ajalooline kindlus ja üks linna tuntumaid maamärke.
• Rani Bagh – vana botaanikaaed ja puhkeala, kus asuvad ka muuseumi- ja vaba aja rajatised.
• elavad ja värvikad turud, kus müüakse käsitööd, vürtse ja tekstiile — need annavad hea ülevaate kohalikust elust.

Haridus, tervishoid ja transport

Hyderabadis on mitmeid avalikke ja erasektori haridusasutusi, koole ning kolledžeid, mis teenindavad linna- ja piirkonnakogukondi. Samuti on linnas haiglad ja tervishoiuüksused, mis pakuvad esmatasandi kui ka kõrgemat taset meditsiiniteenuseid.

Transpordi osas on Hyderabad ühendatud teiste Pakistani linnadega teedevõrgu ja raudteega; lähimad suuremad sõlmpunktid (nt Karachi) on hästi ligipääsetavad nii maanteel kui rongiga.

Praktiline teave

• Keel: peamine keel on sindhi; laialt levinud on ka urdu keel ja regionaalsed keeled.
• Kliima: väga kuumad suved, leebemad talved — reisides arvestada kuumaperioodidega.
• Kohalik toit: leida võib nii traditsioonilist sindhi kööki kui ka püsivat tänavailma toitu; populaarsed on vürtsikamad road, leivad ja magustoidud.

Hyderabad on tänapäeval elav linn, mis ühendab ajaloolist pärandit ja kaasaegse elu rütmi — see on oluline keskus Sindhi keele, kunsti ja käsitöö säilitamisel ning piirkondliku majanduse võtmeosa.

Otsing