Hyderabadi Nizam
Nizam oli Indias asuva Hyderabadi osariigi kohalike valitsejate tiitel alates 1719. aastast. Nad kuulusid Asaf Jahi dünastiasse. Dünastia asutas Mir Qamar-ud-Din Siddiqi, mogulite keisrite alluvuses aastatel 1713-1721 olnud Dekkani asekuningas Mir Qamar-ud-Din Siddiqi. Pärast Aurangzebi surma 1707. aastal lagunes Mogulite impeerium ja Hyderabadi asekuningas ütles, et ta on iseseisev. Alates 1798. aastast oli Hyderabad üks Briti India vürstiriikidest, kuid säilitas kohaliku kontrolli.
Seitse Nizami valitsesid Hyderabadit kaks sajandit kuni India iseseisvumiseni 1947. aastal. Asaf Jahi valitsejad kasutasid raha vaba hariduse, kirjanduse, arhitektuuri, kunsti, kultuuri ja köögi toetamiseks. Nizamid valitsesid riiki kuni 1948. aasta septembrini pärast iseseisvumist brittidest.
Asafia lipu Asaf Jahi dünastia
Origins
Hyderabadi nizamid olid türgi ja hadrami araabia päritolu. []Nad on islami esimese khalifa Abu Bakri järeltulijad.
Nizām-ul-mulk oli tiitel, mida kasutati esimest korda urdu keeles umbes 1600. aasta paiku. See tuleneb araabiakeelsest sõnast nizām (نظام), mis tähendab korda, korraldust. Nizami kutsuti ka Ala Hadrat, Ala Hazrat või Nizam Sarkar.
Qamaruddin Khan,Asaf Jah I
Nizamite tõus
Esimene Nizam valitses mogulite keisrite asemel. Pärast Aurangzebi surma kukkus Mugali impeerium kokku. Niisiis lõid nizamid iseseisva kuningriigi (Hyderabad). Kui britid said India üle võimu, jätkasid nizamid Hyderabadi kuningriigi valitsemist pärast seda, kui nad olid britidega kokkuleppele jõudnud. Nizamidel oli võim Hyderabadi osariigis kuni 17. septembrini 1948. Seejärel sai Hyderabadist uue India Liidu osa.
Asaf Jahi dünastial oli ainult seitse valitsejat. Kuid 13 aastat pärast esimese Nizami valitsemist valitsesid kolm tema poega (Nasir Jung, Muzafar Jung ja Salabath Jung). Neid ei tunnustatud ametlikult valitsejatena.
Esimese Nizami kohta käiva legendi kohaselt pakkus talle ühel tema jahiretkel üks püha mees kulchat (india leiba). Ta palus Nizamil süüa nii palju kui võimalik. Nizam sõi seitse kulchat ja püha mees ennustas, et tema perekonna seitse põlvkonda hakkavad riiki valitsema.
Traditsiooni kohaselt ei ole ükski Nizam kunagi Indiast lahkunud, isegi kui selleks oleks olnud hea põhjus.
Hyderabad ei osalenud esimeses India iseseisvussõjas 1857. aastal brittide vastu. Seetõttu oli kuninglikul perekonnal eriline, ametlik staatus kui Suurbritannia ustaval liitlasel. []
TIME'i 22. veebruari 1937. aasta kaanelugu nimetas viimast Nizami maailma rikkaimaks meheks.
Panus ühiskonda
Infrastruktuur
Nizamid tellisid selliseid inseneriprojekte nagu suured veehoidlad nagu Osman Sagar ja Himayat Sagar. Sel ajal algatati ka Nagarjuna Sagari tammi uuringutööd.
Muud vaatamisväärsused nagu Andhra Pradeshi kõrgema astme kohus, juubelihall, Asafia raamatukogu, Assamblee hoone, Osmania kunstikolledž ja Osmania meditsiinikolledž on mõned nende tähtsatest hoonetest.
Asaf Džahid ehitasid ka palju paleesid.
Nizamidele meeldis Euroopa arhitektuuristiil ja nad lõid Euroopa traditsioone kokku hinduistlike ja islami vormide ja kujunditega.
Viimane Nizam
Pärast seda, kui britid lahkusid Indiast 1947. aastal, ei liitunud Hyderabadi vürstiriik ei India ega Pakistani uue domineerimisega. Kuid hiljem otsustas ta ühineda Pakistaniga. Sardar Patel saatis Nizamile esindusi, et ta ühineks Indiaga, sest Hyderabadi enamus kodanikke soovis ühineda Indiaga, kuid Nizam keeldus. India armee tungis Hyderabadisse neljast küljest ja alistas Hyderabadi Nizami armee ja iseseisvad razakaarid. Nizami valitsemine lõppes 17. septembril 1948. aastal. Tema sõdurid alistusid India valitsusele.
Kõik Nizamid on maetud Hyderabadis Charminari lähedal asuvasse Makkah Masjidisse asuvasse kuninglikku hauda. Ainult viimane Nizam, Mir Osman Ali Khan, on maetud mujale. Tema mausoleum asub Judi mošees King Kothi palee vastas.
Osman Ali Khan, Asaf Jah VII
Hyderabadi osariik 1909. aastal
Seotud leheküljed
- Hyderabadi osariik
- Osman Ali Khan, Asaf Jah VII
Küsimused ja vastused
K: Kes olid Nizams?
V: Nizamid olid Indias asuva Hyderabadi osariigi põlisrahva valitsejate tiitel alates 1719. aastast. Nad kuulusid Asaf Jahi dünastiasse.
K: Kes asutas Asaf Jahi dünastia?
V: Asaf Jahi dünastia asutas Mir Qamar-ud-Din Siddiqi, mogulite keisrite alluvuses aastatel 1713-1721 asekuningas Dekkaanis.
K: Kuidas sai Hyderabadist üks Briti India vürstiriik?
V: Pärast Aurangzebi surma 1707. aastal lagunes mogulite impeerium ja Hyderabadi vikaar kuulutas iseseisvuse välja. Alates 1798. aastast sai Hyderabadist üks Briti India vürstiriikidest, kuid säilitas kohaliku kontrolli.
Küsimus: Mitu Nizami valitses Hyderabadi kuningriiki kaks sajandit kuni India iseseisvumiseni 1947. aastal?
V: Seitse Nizami valitses Hyderabadi kuningriiki kaks sajandit kuni India iseseisvumiseni 1947. aastal.
K: Mille toetamiseks kasutasid Asaf Jahi valitsejad raha?
V: Asaf Jahi valitsejad kasutasid raha vaba hariduse, kirjanduse, arhitektuuri, kunsti, kultuuri ja köögi toetamiseks.
K: Millal lõppes Nizami valitsemine pärast India iseseisvumist 1947. aastal?
V: Nizamite valitsemine lõppes 1948. aasta septembris pärast seda, kui India sai Suurbritanniast iseseisvuse.
