Nizamid Hyderabadis — Asaf Jahi dünastia ja valitsejad (1719–1948)

Sügav ülevaade Nizamitest Hyderabadis: Asaf Jahi dünastia ajalugu, valitsejad ja pärand (1719–1948) — poliitika, kultuur, arhitektuur ning Hyderabadi eripära.

Nizam oli Indias asuva Hyderabadi osariigi kohalike valitsejate tiitel alates 1719. aastast. Nad kuulusid Asaf Jahi dünastiasse. Dünastia asutas Mir Qamar-ud-Din Siddiqi, mogulite keisrite alluvuses aastatel 1713-1721 olnud Dekkani asekuningas Mir Qamar-ud-Din Siddiqi. Pärast Aurangzebi surma 1707. aastal lagunes Mogulite impeerium ja Hyderabadi asekuningas ütles, et ta on iseseisev. Alates 1798. aastast oli Hyderabad üks Briti India vürstiriikidest, kuid säilitas kohaliku kontrolli.

Seitse Nizami valitsesid Hyderabadit kaks sajandit kuni India iseseisvumiseni 1947. aastal. Asaf Jahi valitsejad kasutasid raha vaba hariduse, kirjanduse, arhitektuuri, kunsti, kultuuri ja köögi toetamiseks. Nizamid valitsesid riiki kuni 1948. aasta septembrini pärast iseseisvumist brittidest.

Asutamine ja valitsemise põhijooned

Asaf Jahi dünastia tekkis 18. sajandi alguses, kui Hyderabadi valitsejad kasutasid Mogulite impeeriumi nõrgenemist ning lõid praktiliselt iseseisva valitsuse. Nizami pealkiri tähendas nii sõjalist kui ka administratiivset autoriteeti Deccani piirkonnas. Valitsus toimis keskse palee- ja bürokraatia ringis: Nizam nimetas kõrgeid ametnikke, haldas makse ja õigussüsteemi ning hoidis suveräänseid sümboleid nagu oma mündisüsteem ja lipud.

Nizamide loend ja lühikokkuvõte

• Asaf Jah I — Nizam-ul-Mulk Mir Qamar-ud-Din Siddiqi (dünastia asutaja)
• Asaf Jah II — Nizam Ali Khan
• Asaf Jah III — Sikandar Jah
• Asaf Jah IV — Nasir-ud-Daulah
• Asaf Jah V — Afzal-ud-Daulah
• Asaf Jah VI — Mahbub Ali Pasha
• Asaf Jah VII — Mir Osman Ali Khan (viimane Nizam)

Iga Nizam lisas oma panuse administratsiooni, sõjaväe või kultuuriprojektide kaudu. Viimane Nizam, Mir Osman Ali Khan, oli tuntud nii oma varanduse kui ka moderniseerivate algatuste — näiteks ülikoolide, haiglate ja infrastruktuuri toetamise — poolest.

Suhe Briti impeeriumiga

18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses sõlmisid Hyderabad ja Briti Ida-India ettevõte ning hiljem Briti valitsus lepinguid, mis muutsid Hyderabadi protektoraadiks. Sellised kokkulepped andsid Britile välispoliitilise kontrolli ja kaitse eest saadava toe, samal ajal kui Nizam säilitas suurt osa sisemisest juhtimisest. See suhe võimaldas Hyderabadi valitsusel säilitada oma kultuurilist isikupära ja õigussüsteemi kuni 20. sajandini.

Lõpp‑periood ja liitumine Indiast

Pärast Briti vägede lahkumist 1947. aastal sattus Hyderabad valitsus keerulisse olukorda: Nizam soovis säilitada iseseisvust või vähemalt suurt autonoomiat, kuid India valitsus pidas seda poliitiliselt ebapraktiliseks. Poliitilised pinged ja relvastatud rühmituste tegevus viisid 1948. aasta septembris India tegevuseni Hyderabadi vastu (tuntud kui "politseioperatsioon" või Operation Polo). Operatsiooni järel lakkas Hyderabadi kui iseseisva riigi eksisteerimine ja selle territoorium liideti ametlikult India Rahvavabariiki. Pärast seda sai viimane Nizam esialgu ceremoniaalset rolli (nt Rajpramukh) kuni osariikide reorganiseerimiseni 1950.–1956. aastatel.

Kultuuriline ja sotsiaalne pärand

Nizamid olid märkimisväärsed patroonid: nad toetasid vaba hariduse, ajakirjandust, kirjanduse ja arhitektuuri arengut ning aitasid kujundada piirkonna rikkalikku kultuuri ja kuulsa köögi traditsioone. Hyderabadist sai kultuuriline keskus, kus kohtusid pärsia‑urdu vaimukus ja kohalikud telugu‑ ning marathi mõjutused. Nizamide ajal rajati koole, haiglaid ja ülikoole (näiteks Osmania ülikool sai alguse 20. sajandi alguses) ning linna arhitektuur ja paleed (nt Chowmahalla, Falaknuma jt) jäid piirkonna tunnusmärkideks.

Pärand tänapäeval

Asaf Jahi dünastia mõju on Hyderabadis ja laiemalt Lõuna‑Aasias endiselt tuntav: materiaalne pärand (paleed, muuseumid, arhiivid), keeleline ja kulinaarne pärand ning haridusasutused mäletavad aega, mil Nizamid olid piirkonna peamised patroonid. Samal ajal on nende valitsemise ajal tekkinud sotsiaal‑ ja poliitilised küsimused, mis mõjutasid üleminekuid demokraatlikesse ja föderaalsesse India institutsioonidesse.

Kokkuvõtlikult kujundasid Nizamid Hyderabadit üle kahe sajandi jooksul nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt — nad olid olulised nii regionaalse võimuhoidjatena kui ka ligimeste patrone, kelle pärand on mitmekihiline ja jätkuvalt uurimisobjekt.

Origins

Hyderabadi nizamid olid türgi ja hadrami araabia päritolu. ^[]Nad on islami esimese khalifa Abu Bakri järeltulijad.

Nizām-ul-mulk oli tiitel, mida kasutati esimest korda urdu keeles umbes 1600. aasta paiku. See tuleneb araabiakeelsest sõnast nizām (نظام), mis tähendab korda, korraldust. Nizami kutsuti ka Ala Hadrat, Ala Hazrat või Nizam Sarkar.

Qamaruddin Khan,Asaf Jah I

Nizamite tõus

Esimene Nizam valitses mogulite keisrite asemel. Pärast Aurangzebi surma kukkus Mugali impeerium kokku. Niisiis lõid nizamid iseseisva kuningriigi (Hyderabad). Kui britid said India üle võimu, jätkasid nizamid Hyderabadi kuningriigi valitsemist pärast seda, kui nad olid britidega kokkuleppele jõudnud. Nizamidel oli võim Hyderabadi osariigis kuni 17. septembrini 1948. Seejärel sai Hyderabadist uue India Liidu osa.

Asaf Jahi dünastial oli ainult seitse valitsejat. Kuid 13 aastat pärast esimese Nizami valitsemist valitsesid kolm tema poega (Nasir Jung, Muzafar Jung ja Salabath Jung). Neid ei tunnustatud ametlikult valitsejatena.

Esimese Nizami kohta käiva legendi kohaselt pakkus talle ühel tema jahiretkel üks püha mees kulchat (india leiba). Ta palus Nizamil süüa nii palju kui võimalik. Nizam sõi seitse kulchat ja püha mees ennustas, et tema perekonna seitse põlvkonda hakkavad riiki valitsema.

Traditsiooni kohaselt ei ole ükski Nizam kunagi Indiast lahkunud, isegi kui selleks oleks olnud hea põhjus.

Hyderabad ei osalenud esimeses India iseseisvussõjas 1857. aastal brittide vastu. Seetõttu oli kuninglikul perekonnal eriline, ametlik staatus kui Suurbritannia ustaval liitlasel. ^[]

TIME'i 22. veebruari 1937. aasta kaanelugu nimetas viimast Nizami maailma rikkaimaks meheks.

Viimane Nizam

Pärast seda, kui britid lahkusid Indiast 1947. aastal, ei liitunud Hyderabadi vürstiriik ei India ega Pakistani uue domineerimisega. Kuid hiljem otsustas ta ühineda Pakistaniga. Sardar Patel saatis Nizamile esindusi, et ta ühineks Indiaga, sest Hyderabadi enamus kodanikke soovis ühineda Indiaga, kuid Nizam keeldus. India armee tungis Hyderabadisse neljast küljest ja alistas Hyderabadi Nizami armee ja iseseisvad razakaarid. Nizami valitsemine lõppes 17. septembril 1948. aastal. Tema sõdurid alistusid India valitsusele.

Kõik Nizamid on maetud Hyderabadis Charminari lähedal asuvasse Makkah Masjidisse asuvasse kuninglikku hauda. Ainult viimane Nizam, Mir Osman Ali Khan, on maetud mujale. Tema mausoleum asub Judi mošees King Kothi palee vastas.

Osman Ali Khan, Asaf Jah VII


Hyderabadi osariik 1909. aastal

Küsimused ja vastused

K: Kes olid Nizams?

K: Kes asutas Asaf Jahi dünastia?

K: Kuidas sai Hyderabadist üks Briti India vürstiriik?

Küsimus: Mitu Nizami valitses Hyderabadi kuningriiki kaks sajandit kuni India iseseisvumiseni 1947. aastal?

K: Mille toetamiseks kasutasid Asaf Jahi valitsejad raha?

K: Millal lõppes Nizami valitsemine pärast India iseseisvumist 1947. aastal?

Otsing