Vana Kuningriik (Vana-Egiptus): püramiidide ajastu 2686–2134 eKr

Avastage Vana Kuningriik (2686–2134 eKr): Vana‑Egiptuse püramiidide ajastu, Giza suurpüramiid, vaaraod, Suur Sfinks ja tsivilisatsiooni hiilgeaeg.

Vana Kuningriik on Egiptuse ajajärk 3. aastatuhandel eKr, mil Niiluse oru tsivilisatsioon jõudis oma esimese suure kõrgaega. See periood on esimene kolmest nii‑öelda "kuningriigist" — järgnesid Keskmine Kuningriik ja Uus Kuningriik — ning hõlmab enamasti kolmandast dünastiast kuni kuuenda dünastiani.

Ajastu ja kronoloogia

Vana Kuningriiku kronoloogia on teaduses mõnevõrra varieeruv; tavapäraselt dateeritakse see umbes aastateks 2686–2181 eKr. Mõnes allikas ja klasifikatsioonis (arvestades veresooni ja Memphise administratiivset rolli) on lõpuaastad veidi erinevad — mõnikord mainitakse näiteks 2134 eKr — kuid oluline on, et see periood hõlmab kolmandast kuni kuuenda dünastiani ning sellele järgnes kultuurilis‑poliitiline lõdvenemine, mida egiptoloogid nimetavad esimeseks vaheperioodiks.

Poliitika, haldus ja pealinn

Vana Kuningriigi ajal oli kuninglikuks pealinnaks Memphise. Tugev tsentraliseeritud monarhia ja hästi organiseeritud bürokraatia võimaldasid koguda ülejääke põllumajandusest, korraldada suuri ehitusprojekte ning viia läbi sõjalisi ja diplomaatilisi kontakte naaberaladega. Kuninga (vaarao) positsioon oli religioosselt tugevalt õigustatud — teda peeti jumaliku või jumaliku päritoluga valitsejana, kelle ülesanne oli tagada maatule ja kosmilisele korrale vastav tasakaal.

Püramiidid ja hauakultus

Vana Kuningriigi kõige tuntum saavutus on püramiidide ehitus. Kuningate matmiskompleksid ja hauad paiknesid sageli Niiluse läänekaldal, kus päike näis loojuvat — see sümboliseeris allilma ja suundumist surmajärgse ellu. Kuningas Zoseri (Džoser) nõunik Inhotep (tuntud ka kui Imhotep) kavandas Saqqaras esimese kivistastme‑püramiidi, mis kujutas ülemineku etappi traditsioonilisest mastabast püramiidi suunas.

Giza platool asuvate püramiidide hulgas on kõige kuulsam Kheofu (Khufu, Cheops) suurpüramiid. Algne kõrgus oli ligi 146,6 meetrit (tänapäeval väiksema välisilme tõttu umbes 138,8 m), mis teeb sellest ühe kõige suurimaid kiviehitusmälestisi maailmas. Suure püramiidi ehitamisel kasutati hinnanguliselt ~2 300 000 lubjakiviplokki, mille keskmine kaal võis olla umbes 2–2,5 tonni; ehitusaeg on traditsiooniliselt arvatud umbes 20 aastat — püramiidi ehitus toimus suuresti riiklikult organiseeritud tööjõuga.

Püramiidikomplekside lähistel paikneb ka suur kiviskulptuur, mida nimetatakse Suureks Sfinkiksiks. Sellel on lõvi keha ja inimpea (pead seostatakse tavaliselt vaarao Khafre’ga), ning skulptuuri mõõtmed on suured: pikkus umbes 73 meetrit ja kõrgus ligi 20 meetrit; esikäpad on ulatusega suurusjärgus 15 meetrit.

Ehitusmeetodid ja tööjõud

Varasemad arusaamad, mis kirjeldasid püramiidide ehitust peamiselt orjade tööna, on nüüdseks ümber hinnatud. Arheoloogilised leiud näitavad, et suure osa tööjõust moodustasid riiklikult organiseeritud töömehed ja hooajatöölised — näiteks põllumajandustöölised, kes töötasid Niiluse üleujutuse ajal ehitusplatsidel — ning neid toideti, majutati ja hüvitati loomulikult toidu ja esemete ehk naturaalarvelt. Raha (münte) Egiptuses laialdaselt ei kasutatud; tasustamine toimus peamiselt naturaalsel viisil.

Kultuur, religioon ja teadus

Vana Kuningriigi perioodil arenesid kunst, arhitektuur, halduslik kirjavahetus ja tehniline oskus. Hieroglüüfne kiri ja kirjalikud dokumendid võimaldasid tugevat bürokraatiat (maaandmete registrid, töökorraldus, matusekomplekside haldus). Religioon oli keskendunud kuningale ja päikesejumalusele — Ra kultus tugevnes ning vaaraod pidasid end Ra õukonda kuuluvaks, mistõttu hauakultus ja püramiidid olid otseselt seotud uskumusega kuninga surematusest ning tema teekonnast jumala juurde.

Langus ja järelmõjud

Vana Kuningriigi lõpp polnud järsk üheainsa sündmuse tulemus. Tekkisid mitmed probleemid: järelkasvu ja majandusliku surve tõttu tekkisid halduslikud raskused, kohalike mõisnike (nomarchide) võim kasvas ning perioodiliselt esines ka madalamaid Niiluse üleujutusi ja kliimamuutusi, mis mõjutasid põllumajandust. Need tegurid õõnestasid tsentraalse võimu autoriteeti ja viisid järk‑järgulise allakäiguni, mille järel algas esmane vaheperiood — poliitilise killustumise ja majandusliku ebakindluse aeg. Sel perioodil suurenes preestrite ja aadlike mõju, mis kujundas järgmisi arenguid Egiptuse ajaloos.

Olulised saavutused

• Monumentaalne kiviarhitektuur ja püramiidide ehitus; arhailise kiviarhitektuuri tippteosed.
• Tugev bürokraatia ja administratiivne süsteem, mis toetas pikaajalist riiklikku organiseeritust.
• Areng kunstis, skulptuuris ja kirjanduslikus väljenduses; selged kanonid kunsti ja haudekultuuri alal.
• Tehnilised oskused ehituses, kividetailide töötlemises ja transportimises.

Vana Kuningriik jätab endast sügava jälje Egiptuse ajalukku: püramiidid ja muud arhitektuursed ansamblid on nii ajaloolise kui ka kultuurilise tähtsusega mälestised, mis annavad käsitletavale ajastule erilise identiteedi — sageli nimetatakse seda ajastutki rahvakõnepruugis "püramiidide ajastuks".

Küsimused ja vastused

K: Mis on vana kuningriik?

K: Kui kaua see kestis?

K: Kus see asus?

K: Millised on mõned selle perioodiga seotud tunnused?

K: Kes ehitas Giza suure püramiidi?

K: Mitu plokki kasutati selle ehitamiseks?

K: Kuidas maksti inimestele selle ehitamisel tehtud töö eest?

Otsing