Vana Egiptuse kuningriik
Vana Kuningriik on Egiptuse nimetus 3. aastatuhandel eKr, kui Egiptuse tsivilisatsioon oli oma esimese kõrghetke. See oli esimene kolmest nn "kuningriigi" perioodist, mis tähistavad tsivilisatsiooni kõrghetki Niiluse orus (teised on Keskmine Kuningriik ja Uus Kuningriik).
Vana Kuningriik oli parim kolmandast dünastiast kuni kuuenda dünastiani (2686 eKr - 2134 eKr). Paljud egiptoloogid arvavad Vana Kuningriigi hulka ka Memphise seitsmenda ja kaheksanda dünastia kui Memphises tsentraliseeritud administratsiooni jätkumise. Vanale kuningriigile järgnes ebaühtluse ja suhtelise kultuurilise allakäigu periood, mida egiptoloogid nimetavad esimeseks vaheperioodiks.
Egiptuse kuninglikuks pealinnaks oli Vana Kuningriigi ajal Memphis. Vana Kuningriigi ajal ehitati suured püramiidid vaaraode matmispaikadeks. Kuna usuti, et vaaraodele on antud võimu taevast, soovisid nad pärast surma kõndida oma päikesejumal Ra juurde. Kuningas Zoseri nõunik Inhotep projekteeris püramiidi, lootes, et ta saab hõlpsasti Ra juurde. Hauakambrid ehitati Niiluse läänekaldale, kus päike näis loojuvat. Sel põhjusel nimetatakse Vana Kuningriiki mõnikord "püramiidide ajastuks".
Kheofu, keda kutsuti Cheopsiks, oli vaarao, kes ehitas Kairo lähedal Giza suurpüramiidi. Ta uskus, et tema hing ei surnud kunagi, nii et püramiidi ruumidesse hoiti toitu, riideid ja asju, mis talle kuulusid. Suur püramiid on üks maailma seitsmest imestusest: kõrge kui neljakümnekorruseline hoone, mille ehitamiseks kulus sada tuhat meest kakskümmend aastat. Ainult kaldteede ja füüsilise energia abil pidid nad liigutama ja tõstma paika 2 300 000 lubjakiviplokki, mis olid umbes kaks ja pool tonni kumbki. Suure püramiidi ehitamisel pidid töötama orjad, põllumehed ja inimhulgad, kellele maksti palka väärtuslikest asjadest, mitte müntidest (egiptlased ei omanud münte).
Püramiidide valvamiseks loodi
tohutu kivipats, mida kutsuti Suureks Sfinkiksiks ja mis paigutati selle lähedusse. Suurel sfinkstil on inimese pea ja lõvi keha, käpad on 15 meetri pikkused.
Lõpuks kukutasid preestrid vaaraod. Siis valitsesid aadlikud ja preestrid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vana kuningriik?
V: Vana Kuningriik on Egiptuse nimetus 3. aastatuhandel eKr, kui Egiptuse tsivilisatsioon oli oma esimesel kõrgajal. See oli esimene kolmest nn "kuningriigi" perioodist, mis tähistavad tsivilisatsiooni kõrghetki Niiluse alamjooksul.
K: Kui kaua see kestis?
V: Vana kuningriik kestis umbes 2686 eKr kuni 2134 eKr, ulatudes Kolmanda dünastia ja Kuuenda dünastia vahel.
K: Kus see asus?
V: Vana Kuningriik asus Egiptuses, mille kuninglikuks pealinnaks oli Memphis.
K: Millised on mõned selle perioodiga seotud tunnused?
V: Selle perioodi jooksul ehitati suured püramiidid vaaraode hauakambriteks ning loodi ja paigutati lähedale tohutu kivipatarei, mida kutsuti Suureks Sfinkiksiks.
K: Kes ehitas Giza suure püramiidi?
V: Kuningas Khufu (tuntud ka kui Cheops) ehitas Kairo lähedal Giza Suurt püramiidi.
K: Mitu plokki kasutati selle ehitamiseks?
V: Suure püramiidi ehitamiseks kasutati 2 300 000 lubjakiviplokki, mis kaalusid kaks ja pool tonni kumbki.
K: Kuidas maksti inimestele selle ehitamisel tehtud töö eest?
V: Inimestele, kes töötasid Suure Püramiidi ehitamisel, maksti müntide asemel väärtuslikke asju, sest egiptlastel polnud veel münte.
