Suur Sfinks (Giza, Egiptus) — Chephreni sfinks: ajalugu, mõõtmed ja tähendus

Suur Sfinks asub Kairo lähedal, Egiptuses Gizas. See paikneb vaarao Kafre (Chephren) püramiidist lõunas asuvas süvendis Niiluse jõe läänekaldal. Sfinks on kivist skulptuur, millel on inimese pea ja lõvi keha. Tegemist on antiikmaailma ühe kuulsama ja suurima monumentaalskulptuuriga.

Ajalugu ja autorlus

Sfinks on vanim teadaolev monumentaalskulptuur Egiptuses ning üldiselt peetakse selle ehitajaks Vana Kuningriigi perioodi vaaraod, eriti Kafret (umbes 2558–2532 eKr). Sfinksi kohta ei leidu otseseid Vana Kuningriigi ametlikke üleskirjutusi ega rajamisaktide kirjeldusi, mistõttu täpne autorlus ja ehituse täpne aeg tuginevad arheoloogilistele ja arhitektuurilistele tõenditele.

Uue Kuningriigi ajal kandis sfinks nime Hor-em-akhet (inglise keeles "Horus of the Horizon") ning vaarao Thutmose IV (valitses umbes 1401–1391 või 1397–1388 eKr) kirjeldab seda oma "unistuste stele'is", mis asub sfinksi käppade vahel. See stele annab ülevaate sellest, kuidas sfinks oli juba iidsel ajal aukohal ja kui oluline oli selle taastamise kultuslik tähendus.

Mõõtmed ja ehitus

• Pikkus (karvade ja saba vaheline osa): umbes 70–75 meetrit (varieeruvad mõõtmised sõltuvalt sellest, kuidas mõõdetakse)
• Kõrgus: ligikaudu 20 meetrit
• Näo laius: umbes 4 meetrit

Sfinks on raiutud ühest suuremast lubjakivimoodustisest Giza platoo pinnases ning selle pea ja keha kuuluvad samasse kivimassiivi. Pea kujutab inimnägu (tõenäoliselt vaaraot) ja keha lõvi oma; selline kombinatsioon sümboliseerib nii kuninglikku võimu kui ka jõudu ja kaitset.

Tähendus ja tõlgendused

Arheoloogide ja teadlaste seas puudub üheselt vastuvõetud selge selgitus sfinksi algse otstarbe kohta. Levinumad seletused on järgmised:

• Vaarao mälestusmärk või tema jumaliku staatuse sümbol, mis kaitseb püramiidikompleksi.
• Talismaniline või religioosne kujutis, mis esindab jumalust või kaitseva vaimu.
• Astronoomiline tähendus — mõned uurijad on oletanud, et sfinks oli seotud taeva- või päikesetsüklitega (näiteks kevadise pööripäeva seostamine Lõvi (Leo) tähtkujuga), kuigi sellised hüpoteesid on vastuolulised ja raskesti tõestatavad.

Kahjustused ja restaureerimine

Tänapäeval on kuju tugevalt erodeerunud tuule, liiva ja sademete mõjul ning kahju on põhjustanud ka pinnase- ja põhjavee muutused ning linna- ja tööstussudu Kairost. Sfinksi nina on puudu ja sellel on muid struktuurilisi kahjustusi, mis tekitasid muret juba sajandeid tagasi.

Restaureerimistöid on läbi ajaloo tehtud mitmel korral; mõnikord on varasemad tööd põhjustanud täiendavat kahju (näiteks sobimatute materjalide kasutamine). 20. sajandi alguses ja keskpaigas viidi läbi suuremaid puhastamis- ja tugevdamistöid ning ka hilisemad pingutused on olnud arheoloogide ja muinsuskaitse spetsialistide järelevalve all. Praegused säilitustööd keskenduvad pinnasevee ärajuhtimisele, liiva liigutamisele ja sobivate konserveerimismeetodite kasutamisele, et vältida edasist erosiooni.

Külastamine ja tähtsus

Suur Sfinks on osa Giza püramiidikompleksist ning on üks Egiptuse ja maailma kuulsamaid ikoonilisi vaatamisväärsusi. Külastajatele pakub see harjutamiseks nii ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti — sfinks ja selle ümbrus annavad ülevaate Vana Egiptuse religioonist, kuningavõimust ja kiviraidurite oskustest. Turistid ning teadlased jätkavad sfinksi uurimist, püüdes mõista selle ehitust, tähendust ja säilitamise parimaid praktikaid.

Lõpuks tuleb meeles pidada, et kuigi sfinksi pärandus on hästi uuritud ja tuntud, jääb osa selle saladustest avastamiseks — selle täpne algne otstarve ja paljude detailide tähendus on endiselt uuringute ja arutelu objektiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Suur Sfinks?

K: Kui suur on Suur Sfinks?

K: Kes ehitas Suure Sfinksi?

K: Mis eesmärki täidab Suur Sfinks?

K: Miks on kuju tänapäeval lagunemas?

K: Milliseid katseid tehakse selle taastamiseks?

K: Kas selle taastamine põhjustab rohkem kahju kui kasu?

Otsing