Chephreni sfinks
Suur Sfinks asub Kairo lähedal Kairos, Egiptuses Gizas. See asub vaarao Kafre (Chephren) püramiidist lõunas asuvas süvendis Niiluse jõe läänekaldal. Sfinks on kivist skulptuur, millel on inimese pea ja lõvi keha. See on suurim monumentaalskulptuur antiikmaailmas, selle keha on 60 meetri pikkune ja 20 meetri kõrgune. Selle nägu on 4 meetri laiune.
See on vanim teadaolev monumentaalskulptuur Egiptuses. Arvatakse, et selle ehitasid Vana Kuningriigi Egiptuse elanikud vaarao Kafre (umbes 2558-2532 eKr.) ajal.
Suur sfinkss ei esine ühelgi teadaoleval Vana Kuningriigi üleskirjutusel. Kuskil ei ole ühtegi kiri, mis kirjeldaks selle ehitust või algset otstarvet. Uue Kuningriigi ajal nimetati sfinksi Hor-em-akhetiks (inglise keeles Horus of the Horizon) ja vaarao Thutmose IV (1401-1391 või 1397-1388 eKr) viitas sellele oma "unistuste stele'is".
Sfinksi eesmärk ei ole teada. Mõned arheoloogid oletavad, et see oli vaarao mälestusmärk või et see toimis mingi talismani või kaitsejumalana. Teised teadlased usuvad, et sfinks oli astronoomiline vaatlusseade, mis tähistas kevadise pööripäeva päeval tõusva päikese asukohta Lõvi Leo ajal.
Tänapäeval on kuju tuule ja niiskuse ning Kairost lähtuva sudu tõttu erodeeritud. Püüdlused selle taastamiseks on sageli tekitanud rohkem kahju kui kasu. Praegused restaureerimiskatsed on muinsuskaitseameti arheoloogide kontrolli all. Nad töötavad maa-aluse vee ärajuhtimiseks.
Suur Sfinks
Sfinks Safre püramiidi vastu, 2005
Küsimused ja vastused
K: Mis on Suur Sfinks?
V: Suur Sfinks on inimpea ja lõvi kehaga olendi kiviskulptuur, mis asub Egiptuses Kairo lähedal Giza linnas. See on vanim teadaolev monumentaalskulptuur Egiptuses.
K: Kui suur on Suur Sfinks?
V: Suure sfinksi keha on 60 meetri pikkune ja 20 meetri kõrgune, samas kui selle näo laius on 4 meetrit.
K: Kes ehitas Suure Sfinksi?
V: Arvatakse, et selle ehitasid Vana Kuningriigi Egiptuse elanikud vaarao Kafre (umbes 2558-2532 eKr.) ajal.
K: Mis eesmärki täidab Suur Sfinks?
V: Suure sfinksi eesmärk ei ole kindlalt teada, kuid mõned arheoloogid oletavad, et see oli vaarao mälestusmärk või et see toimis mingi talismani või kaitsejumalana, samas kui teised teadlased usuvad, et see võis olla astronoomiline vaatlusseade, mis tähistas tõusva päikese asukohta teatud päevadel.
K: Miks on kuju tänapäeval lagunemas?
V: Tänapäeval erodeerib kuju tuule, niiskuse ja Kairost lähtuva sudu tõttu.
K: Milliseid katseid tehakse selle taastamiseks?
V: Praegused restaureerimiskatsed on muinsuskaitseameti arheoloogide kontrolli all, kes tegelevad maa-aluse vee ärajuhtimisega.
K: Kas selle taastamine põhjustab rohkem kahju kui kasu?
V: Restaureerimiskatsed on sageli põhjustanud rohkem kahju kui kasu, mistõttu praeguseid katseid jälgivad eksperdid hoolikalt, et vältida edasist kahju.
