Hiroshima rahumälestusmärk, mida nimetatakse ka aatompommikupliks või A-pommikupliks (原爆ドーム, Genbaku Dōmu), asub Jaapanis Hiroshima kesklinnas. See on osa Hiroshima rahu mälestuspargist. UNESCO nimetas kupli 1996. aastal maailmapärandi nimistusse. Kuppel on Hiroshima prefektuuri toodete näitusepaviljoni varemed. Seda hoitakse mälestusmärgina 6. augustil 1945 Hiroshima aatompommiplahvatuses hukkunute mälestuseks. Pommitamise tagajärjel hukkus koheselt 70 000 inimest ja veel 70 000 inimest suri hiljem kiirguse tagajärjel.
Ajalooline taust
Algselt ehitati hoone (tuntud ka ingliskeelse nimega Hiroshima Prefectural Industrial Promotion Hall) 1915. aastal ja selle kavandas Tšehhi päritolu arhitekt Jan Letzel. Hoone oli tollal modernne avalik näitusepaviljon, mille eriline kuppel ning teras- ja betoonkonstruktsioonid andsid sellele iseloomuliku silueti. 6. augustil 1945 plahvatas aatomipomm linnas umbes kella 8:15 ajal ning kupli varemed jäid pommi allmaaks väga lähedale—see paiknes praktiliselt hävituskeskme lähedal. Varemed jäid pärast sõda mälestuseks hävitusest ja kannatustest ning ajapikku on neist saanud rahu ja tuumarelva vastuseisu sümbol.
Arhitektuur ja konstruktsioon
Kupli varemed näitavad hoone algset konstruktsiooni: raudkarkassiga kuppel, tellismüürid ja raamidega katus. Plahvatuse hävitustöö tulemusena lendasid mööda seinad ja katus osaliselt ära, kuid teras- ja betoonkarkass püsis paigas, mistõttu varemeil on väga eriline, paljastatud terasstruktuuri välimus. Tänu sellele visuaalselt kõnekale kujule on Genbaku Dōmu tuntud kogu maailmas ja seda kasutatakse sageli Hiroshima ainsana säilinud varemeikoonina.
Säilitamine ja taastamine
Pärast sõda käis pikk arutelu, kas varemed jätta alles või lammutada. Lõpuks otsustati allesjäänud kuppel säilitada kui mälestusmärk. Alates 1960. aastatest on viiud läbi mitmed stabiliseerimis- ja taastamistööd, et hoida konstruktsioon ohutuna ja vältida edasist lagunemist. Säilitustööd hõlmavad metallkonstruktsioonide roostekaitset, betooni tugevdust ning vundamendi ja ümbritseva ala hooldust. Genbaku Dōmu on nüüd kaitstud ja hooldatud nii, et külastajad saavad varemeid väljast vaadelda ning samal ajal säilitada objekti ajalooline autentsus.
UNESCO maailmapärandi tähendus
UNESCO lisas Genbaku Dōmu 1996. aastal maailmapärandi nimistusse, tunnustades seda kui rahu sümbolit ja olulist mälestist tuumarelvade katastroofilistest tagajärgedest. Maailmapärandi staatus rõhutab objekti universaalset tähendust inimkonna ajaloos ja vajadust edendada rahu ning tuumarelvarahu ideid. Kuigi nimetamine oli laialdaselt tähendusrikas, tekitas see ka arutelusid ja erinevaid seisukohti — nii Jaapanis kui rahvusvaheliselt — seoses mälestuse tõlgenduse ja pärandi esitamisega, kuid üldiselt on Genbaku Dōmu võetud kui avalik kantsel rahujõupüüetes.
Mälestamine ja tähistamine
Genbaku Dōmu asub Hiroshima rahu mälestuspargis, kus paiknevad ka mitmed teised mälestusmärgid, muuseum ja mälestusmärk langenutele. Igal aastal 6. augustil korraldatakse Hiroshimas rahumälestustseremoonia, mille käigus peetakse vaikusehetk pommi plahvatuse aja, umbes kella 8:15 paiku. Paljud külastajad ja tuhanded inimesed kogu maailmast tulevad sinna avaldama austust hukkunutele ning toetama tuumarelvadevastast sõnumit.
Külastusinfo
Genbaku Dōmu on avalikult nähtav Hiroshima rahupargist ja seda on võimalik külastada igal ajal päevasel ajal (sõltuvalt pargi külastusreeglitest). Enamik külastajaid vaatab varemeid väljast, fotografeerib ja loeb mälestustahvleid ning külastab lähedal asuvat Hiroshima Peace Memorial Museum’i ja muid mälestuspaiku. Sissepääs parki on tasuta; täpsem info ürituste ja hooldustööde kohta on saadaval linnapargi ametlikelt allikatelt.
Oluline meeldetuletus
Genbaku Dōmu ei ole lihtsalt arhitektuuriline huviväärsus — see on inimohvrite ja tuumarelvade hävitava jõu meeldetuletus. Objekti külastades soovitatakse käituda lugupidavalt, austada mälestuspaika ja osaleda mälestamise tegevustes rahu propageerimiseks. Varemete tähendus ulatub kohalikust mälust ülemaailmse homo sapiensi ühiseks õppetunniks: tuumarelvi ei tohi kunagi unustada ega normaliseerida.
