Origami — Jaapani paberi voltimise kunst, ajalugu ja tehnikad

Origami on traditsiooniline Jaapani paberi voltimise kunst. Selles kasutatakse mitmeid voltimistehnikaid, millega saab luua nii lihtsaid kui ka väga keerukaid esemeid — loomi, lilli, geomeetrilisi kujusid ja abstraktseid skulptuure. Mudelid valmivad tavaliselt ühest või mitmest paberitükist, mis on spetsiaalselt valitud voltimise ja kuju hoidmise omaduste järgi (origamipaber, washi, fooliumiga kaetud paber jms). Paljud sõnastikud ja telesaated jätavad mulje, et origami on ainult paberkraanad, veepommid ja paberlennukid, kuid tänapäeval on voltimistehnikad arenenud ja tänu neile on loodud väga palju uusi mudeleid ja olendeid.

Algupäraselt voltisid jaapanlased sageli ühelt tükilt ja nii on palju klassikalisi volditusi üles ehitatud. Teistsugune haru, mida nimetatakse modulaarseks origamiks, kasutab palju korduva kujuga väikseid tükke, mis liidetakse kokku üheks suureks ja stabiilseks mudeliks. Lisaks kunstilisele poolele kasutatakse origamit ka matemaatiliste kujundite ja struktuuride uurimiseks ning uuenduslikes inseneri- ja arhitektuurilahendustes.

Algtehnikad ja põhivoldid

• Orgu- ja mäekokkupandmine (valley ja mountain fold) — kõige levinumad alused, millega luuakse eeldused edasiseks voltimiseks.
• Tagasivolt (reverse fold) — lihtne viis nurkade ja kooirdete muutmiseks.
• Surumine (squash fold) — kasutusel tihti lille- ja loommudelite puhul.
• Sissevõtmine (sink fold) — võimaldab peita paberiserva ja saada sujuvamaid servi.
• Moodustõmme (pleat ja crimp) — kasulik detailide, näiteks tiibade või jalgade, loomiseks.

Paberi valik ja omadused

Origami jaoks sobib erinev paber sõltuvalt eesmärgist:

• Kami — tavaline origamipaber, õhuke ja kergesti volditav, sobib algajatele.
• Washi — traditsiooniline jaapani paber, tugevama kiuga, sobib keerukamatele mudelitele ja esteetilistele töödele.
• Foil-backed — paber, millel üks pool on fooliumiga; hoiab kuju väga hästi ja sobib keerukate staatiliste vormide jaoks.

Arenenud tehnikad

Lisaks traditsioonilistele voldile on areng võtnud suunda mitmete tehnikate poole:

• Modulaarne origami — mitu identset moodulit kokku liidetuna moodustavad suure terviku.
• Märg-voltimine (wet-folding) — paber niisutatakse kergelt, et saavutada pehmemad, skulptuursed jooned ja sujuvam vorm; seda kasutavad sageli Juan S. Gallego ja teised kunstnikud keerukate loomakujude loomiseks.
• Tessellatsioonid — korduvad mustrid ja geomeetrilised voldid, mis loovad dekoratiivseid pindasid.
• Kirigami — paberilõikus lisaks voltimisele; formaalselt eristatakse tavaliselt origamist, kuid mõnikord kombineeritakse mõlemat tehnikat.

Ajalooline ja kultuuriline tähendus

Origami ajalugu ulatub sadade aastate taha. Traditsiooniliselt kasutati voltimist pühalikes rituaalides, kingituste kaunistamisel (noshi) ja muudes kultuurilistes kontekstides. Üks tuntumaid sümboleid on papirist kraana, mis Jaapanis seostub rahu ja pikkuse sooviga — tuntud on ka tuhandete kraanade voltimise traditsioon, mis on seotud sooviga rahu ja tervist toetada.

Origami rakendused tänapäeval

Origami pole ainult hobi — selle põhimõtteid rakendatakse inseneritöös, meditsiinis (kokkupandavad implantaadid ja stendid), arhitektuuris, ruumikonstruktsioonides (kokkupandavad päikesepaneelid ja antennid) ning matemaatikas ja arvutiteaduses (algoritmid, topoloogia). Samuti on origami populaarne hariduses loogika ja ruumilise mõtlemise arendamiseks ning teraapias keskendumise ja peenmotoorika parandamiseks.

Nõuanded algajale

• Alusta lihtsatest mudelitest ja õpi põhivoldid selgeks — see teeb keerukamate tehnika õppimise lihtsamaks.
• Kasutage spetsiaalset origamipaberit või õhemat paberit, mis ei rebi kergesti.
• Traeervoltid tehke hoolikalt — täpsus on origamis oluline.
• Ärge kartke eksperimenteerida märg-voltimise, erinevate paberite ja modulaarsete konstruktsioonidega.
• Õppematerjalina sobivad juhendid, raamatuskeemid ja videod — harjutamine muudab osavaks.

Origami on läbipõimunud traditsioonist ja uuenduslikust loovusest: lihtsast voldist võib kasvada keerukas skulptuur, ja samad põhimõtted, mis kehtivad paberil, leiavad rakendust ka teaduses ja tehnikas. Proovi, õpi ja loo — origami pakub lõputult võimalusi.

Ajalugu

Origami algus ei ole selge. Paberi voltimine algas Hiinas 1. või 2. sajandil. Jaapanisse jõudis see lõpuks 6. sajandil. Selle asemel, et teha täpselt asjadele sarnaseid mudeleid, nägid esimesed origamimudelid välja ainult asjadele sarnased. Inimesed voltisid sageli mudeleid ja kinkisid neid teistele inimestele õnne saamiseks. Näiteks tähistasid šintoistlikud aadlikud pulmasid origami liblikatega kaunistatud klaasides oleva sake'ga, mis tõi pruutpaarile õnne.

Ka teistes riikides, näiteks Saksamaal ja Hispaanias, olid iseseisvad paberivoldimise traditsioonid. Varaseimad tõendid paberivoldimise kohta Euroopas on 1490. aasta paadipilt. Samuti oli 1440. aastast pärit paberist karp. Lõpuks kirjutati 1845. aastal Kan no mado, mis oli esimene origamimudelite raamat.

Viimasel ajal on inimesed hakanud origami vastu rohkem huvi tundma. 1954. aastal lõi Jaapani paberi voltöör Akira Yoshizawa reeglid, et selgitada, kuidas origamimudeleid voltida. Tema paberivoldimise juhiseid kasutatakse nüüd kõikides riikides.

Paber

Peter Engel, kes on tuntud paberiformaator, ütleb, et "parim paber [origami jaoks] on õhuke ja krõbe ning absoluutselt ruudukujuline. " Eelnevalt lõigatud origamipaberit müüakse paljudes värvides, suurustes ja mustrites. Duo paber ehk paber, mille mõlemal küljel on eri värvi, on paberivoldijate kasutuses, sest see teeb valmis mudelile eri värvi alasid. On olemas ka eripaberid, näiteks tekstuurne, metallist ja mustriline.

Paljudele inimestele meeldib ise paberit teha. Engel kirjeldab Robert Langi poolt talle näidatud protsessi, mis on "alumiiniumfooliumist ja kahest pehmepaberist valmistatud võileib". Selle meetodi puhul kleebitakse kaks paberitükki alumiiniumfooliumi kummalegi küljele. Paljudele inimestele meeldib origami, sest seal on peaaegu alati paber. Huvitavate ja ainulaadsete mudelite tegemiseks saab kasutada koopiapaberit, salvrätikuid, tapeeti, registrikaarte ja isegi paberraha.

Tööriistad

Paljud paberivolditajad eelistavad mudelite voltimiseks kasutada tasast pinda, kuid teised, nagu jaapanlased, voltivad mudelid õhus. Traditsioonilised paberivoldijad usuvad, et voltimisel tuleks kasutada ainult käsi, kuid paljud kaasaegsed voldijad kasutavad voltimisel muid vahendeid. Väga väikeste voltide tegemiseks võib kasutada pintsette ja kirjaklambreid. Mõned volditajad kasutavad joonlaudu või muid lamedaid vahendeid, et teha mudelitesse teravamad kortsud.

Origami jaoks saab kasutada palju erinevaid pabereid.

Tüübid

On tehtud uusi origamitüüpe, sest üha rohkem inimesi teeb origamimudeleid.

Modulaarne

Pureland

Pureland origami on origami, millel on üks reegel: korraga võib teha ainult ühe voldi. Briti paberivoldija John Smith alustas pureland origamit kogemusteta paberivoldijate või kehva motoorikaga inimeste jaoks.^[] Pureland-origami puhul ei tohi teha raskeid voldimisi, nagu näiteks sisemine tagasivoldimine.

Modulaarne täht.

Küsimused ja vastused

K: Mis on origami?

K: Millest on origamipaber tehtud?

K: Mida saab origami tehnikat kasutades luua?

K: Kas origami abil saab luua uusi mudeleid ja olendeid?

K: Kuidas jaapanlased esimest korda origamit voltisid?

K: Mis on modulaarne origami?

K: Mida saab veel origami abil teha?

Otsing