Giza — Egiptuse linn ja Giza platoo: püramiidid ja Suur Sfinks

Giza — Egiptuse ajalugu elab Giza platool: Suur Sfinks, hiigelpüramiidid, templid ja Kairo lähimad vaatamisväärsused. Ajalooline ülevaade ja külastusnõuanded.

Giza ehk Gizah (araabia keeles الجيزة, translitereeritud al-Gīzah; hääldatakse Egiptuse araabia keele Kairo murdes eg-Gīza; inglise keeles mõnikord ka Gizeh, Ghizeh või Geezeh) on linn Egiptuses. See asub Niiluse jõe läänekaldal. See asub Kairo kesklinnast umbes 20 km edelas. Tänapäeval on see osa suuremast Kairo suurlinnast. See on Al Jizahi kubermangu pealinn ja asub selle kubermangu kirdeosa piiri lähedal koordinaatidega 29°59′00″N, 31°08′00″E. See asub otse Niiluse jõe kaldal. 1998. aastal elas seal 4 779 000 inimest.

Giza on tuntud selle poolest, et seal asub Giza platoo. Sellel platool asuvad mõned maailma kõige muljetavaldavamad iidsed mälestusmärgid. Seal on kompleks vanade Egiptuse kuninglike surnuaedade ja sakraalehitiste ehitisi. Nende hulka kuuluvad Suur Sfinks, Giza suur püramiid ja mitmed teised suured püramiidid ja templid.

Giza suurt püramiidi soovitati kunagi (1884) peamise meridiaani asukohana, mis on võrdluspunkt, mida kasutatakse põhipikkuse määramiseks.

Asukoht ja haldus

Giza on tihedalt seotud Kairoga — moodustab koos sellega ühe suurlinnalise ala. Linn on Al Jizahi (Giza) kubermangu halduskeskus. Kuigi esmase rahvaloenduse andmed, näiteks 1998. aasta andmed, annavad suure linnarahvaarvu, on viimased kümnendid toonud piirkonda täiendava linnastumise ning täpsemad ja värskemad hinnangud näitavad veel suuremaid elanikunumbreid kasvu ja pendelrände tõttu Kairo ümbrusesse.

Ajalugu ja Giza platoo

Giza platoo on üks Maailma ajaloo kuulsamaid arheoloogilisi alasid. Plaatool paiknevad peamised kolmest suurest kuninglikust püramiidikompleksist, mis pärinevad Vana-Kuningriigi perioodist (umbes 26. sajand eKr). Need mälestusmärgid ehitati vaaraode ja nende kõrgete ametnike hauakomplekside osana ning on tähtsad nii arhitektuuri kui ka religioosse ja sotsiaalse ajaloo uurimiseks.

Põhilised püramiidid Giza platool:

• Giza suur püramiid (tuntud ka kui Khufu või Cheopsi püramiid) — ehitatud faarao Khufu hauaks; algne kõrgus oli umbes 146,6 m (täna umbes 138,8 m, kuna välimised kivid on osaliselt eemaldunud). See on ainus säilinud Vanaaja maailma seitsmest ihuvõimetest.
• Khafre (Chefreni) püramiid — plateau kõrgemal kohal, mistõttu see võib paista kõrgemana; selle püramiidi juurde seostatakse tihti ka Suurt Sfinksit.
• Menkaure püramiid — suhteliselt väiksem kolmest peamisest püramiidist, aga arhitektuurselt ja kunstiliselt oluline.

Suur Sfinks

Suur Sfinks on massiivne kivist kuju, millel on loom keha ja inimpea; see on nikerdatud platoo kaljust. Traditsiooniliselt seostatakse Sfinksit faarao Khafrega, kuid täpne ehitusaeg ja motiivid on olnud teaduslikus arutelus. Sfinksi pinnakate on aastasadade jooksul kulunud, ning seda on mitmeid kordi taastatud ja uuritud.

Arheoloogia ja teadusuuringud

Giza platoo on olnud uurijate tähelepanu keskpunktiks alates 19. sajandist kuni tänapäevani. Seal on läbi viidud nii pinnase- kui ka struktuurianalüüse, skaneerimisi ja kaevamisi, mis on andnud teavet ehitusmeetodite, hauakambrite, hauaruumi sisustuse ja ajalooliste matusekomplekside kohta. Kaasaegsed tehnoloogiad — nagu laserskaneerimine ja georadar — on aidanud kaevamisi ja säilitustöid täiendada.

Kultuur, turism ja ligipääs

Giza on üks Egiptuse peamisi turismisihtkohti: püramiidid ja Sfinks tõmbavad ligi miljoneid külastajaid aastas. Platoole pääseb Kairo linnast mitmete transpordivõimalustega — autoga, bussi, taksoga või korraldatud tuuriga. Kairo ühistranspordist on ligipääs Giza piirkonda ka metroo kaudu (Giza jaama ümbrus) ning sealt edasi kohalik transport platoole.

Lisaks püramiididele on lähedal teisi olulisi muistismälestisi, nagu Saqqara ja Dahshur, mis koos Giza platooga moodustavad suurema püramiidi- ja hauakomplekside ala.

Säilitamine ja ohud

Giza mälestusmärgid seisavad silmitsi mitme säilitamis- ja kaitseprobleemiga: õhusaaste ja tolm, maapinna niiskustaseme muutused, põhjavee tõus, turistide kulumine ning linnastumise survetav areng. Rahvusvahelised ja kohalike organisatsioonide algatused tegelevad restaureerimise, konserveerimise ja alade haldamisega, et kaitsta seda väärtuslikku pärandit tulevastele põlvedele. Giza platoo on osa UNESCO maailmapärandi alast "Memphis and its Necropolis — the Pyramid Fields from Giza to Dahshur".

Majandus ja elukeskkond

Lisaks turismile toetub Giza majandus ka kaubandusele, teenustele ja tööstusele, mis teenindavad Kairo metropoliitset regiooni. Linna elukeskkonda mõjutavad tihedas asustuses tekkivad probleemid nagu liiklus, õhusaaste ja teenuste nõudlus, mille lahendamisel osalevad nii kohaliku kui riigi tasandi ametiasutused.

Praktiline teave külastajale

Giza platoo külastamiseks soovitatakse planeerida aegu varahommikuks või hiliseks pärastlõunaks, et vältida päikesetipust ja suurt rahvakoormust. Plaanides külastust, tasub uurida ligipääsu- ja piletitingimusi, samuti juhiseid, mis puudutavad ala kaitset ja külastajate käitumist ajaloolistel aladel.

Kokkuvõtlikult on Giza nii kaasaegne linn kui ka iidse tsivilisatsiooni tähtis mälestusmärkide paik: siinne kooslus püramiididest, Sfinksist ja muudest muististest muudab linna rahvusvaheliselt tuntuks ning olulise uurimis- ja turismikeskuseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Giza?

K: Kus asub Giza?

K: Kui palju inimesi elab Gizas?

K: Mis teeb Giza kuulsaks?

K: Mida soovitati kunagi baaspikkuse määramise võrdluspunktina?

Otsing