Suur Zimbabwe — hävinud raudajastu linn ja Zimbabwe kuningriigi keskus

Avasta Suur Zimbabwe — hämmastav hävinud raudajastu linn ja Zimbabwe kuningriigi keskus: hiigelmüürid, iidne kaubandus ja salapärane hülgamine. Loe ajalugu ja arheoloogiat.

Suur Zimbabwe on Zimbabwe kagukülje küngastes asuv suur ja ajalooliselt tähtis hävinud linn. See paik ei ole kaugel riigi piirist Mosambiigiga, mis asub Aafrika mandri kaguosas. Suur Zimbabwe on üks olulisemaid arhitektuurilisi mälestisi Musta Aafrika keskajal ja sellest pärineb riigi tänane nimi.

Ajalooline taust ja tähtsus

Suur-Zimbabwe oli Zimbabwe kuningriigi pealinn riigi hilisemal rauaajal. Esimest korda hakati monumenti ehitama 11. sajandil ning ehitustööd ja laienemine jätkusid kuni 14. sajandini. Kompleks hõlmas umbes 722 hektarit ning selle elanikearv on hinnanguliselt võinud ulatuda kuni 18 000 inimeseni. See oli poliitiline ja usuline keskus ning tõenäoliselt kuningalinn, kus paiknes monarhi residents ning toimusid olulised kaubandus- ja pidustuste rituaalid.

Arhitektuur ja planeering

Suur-Zimbabwe suurimaks tunnuseks on kuivadest kivimüüridest koosnevad ehitised: mõnede müüride kõrgus ulatus üle viie meetri ja kogu ehitus toimus ilma mördita, ehk kivisid asetati üksteise otsa nii, et konstruktsioon püsis oma raskuse ja täpsuse tõttu. Kompleks jaguneb tavaliselt mitmeks osaks, millest tuntumad on Hill Complex (künkakompleks), Valley Complex (orgu jääv asulaosa) ja Great Enclosure (Suur piirdeaed) koos kuju ja funktsiooniga eristuva tornilaadse ehitisega. Piirdeaiad ja seinad olid osaliselt nii dekoratiivsed kui ka sümboolsed, rõhutades võimu ning eraldades ilmselt valitseja ruume rahvahoonekorrast.

Kultuur, majandus ja kaubandus

Suur-Zimbabwe elanikud olid peamiselt karjakasvatajad, põlluharijad ja kaupmehed. Nad kontrollisid olulisi kaubateid rannikualade ja sisemaa vahel ning vahendasid eelkõige hõbeda- ja kuldikaubandust, elevandiluit ja muid väärtuskaubad. Kaubavahetuse kaudu jõudsid piirkonda ka kauged esemed: arheoloogid on leidnud nii klaasi- ja portselanikilde kui ka teisi esemeid, mis viitavad kontaktidele Idaga — näiteks Hiinast pärit kaupadeni — ja samuti islami- ja pärsia-aegsetele ühendustele Swahili rannikuga. See näitab laiaulatuslikke kauplemisahelaid, mis ühendasid Lääne- ja Kesk-Aafrika sisemaa rannikuga.

Langenud hiilgus — hävingu põhjused

Linna mahajätmise täpset põhjust ei teata kindlalt. Üheks võimalikuks seletuseks peetakse muutusi kaubateedes pärast Portugali saabumist Lõuna-Aafrika rannikule umbes 500 aastat tagasi, mis võisid suunata kaubavood ja sissetulekud mujale. Teised hüpoteesid hõlmavad ülekarjatamist ja keskkonnamõjusid (mulda ammendamine, erosioon), poliitilisi muutusi või sisevõitlusi ning pikaajalisi kliimamuutusi ja põuda. Varased Euroopast pärit vaatlused ja teooriad eitasid aga sageli kohaliku päritolu — osade arvates olevat linn rajatud „võõraste“ poolt —, kuid tänapäevased arheoloogilised uurimused kinnitavad, et ehitajad olid kohalikud rahvad.

Arheoloogia ja uurimistöö ajalugu

Arheoloogid on uurinud Suur-Zimbabwet alates 19. sajandi lõpust. Varaseim kirjalik mainimine varemete kohta pärineb 1531. aastast, mil Sofala portugali garnisoni kapten Vicente Pegado kirjutas paigast nime all Symbaoe. Esimesed tuntud eurooplaste külastused toimusid 19. sajandi lõpul; kohalike kirjelduste ja euroopalike legendide vahendusel tekkisid palju spekulatsioone. Teaduslikud kaevamised algasid 20. sajandi alguses (näiteks David Randall-MacIver tegi oluline töö 1905. aastal) ja said hiljem tugevama metoodilise aluse: 1929.–1931. aastatel läbi viidud uuringud tõid esile kindlad tõendid, et Suur-Zimbabwe on kohalikku päritolu ning tutvustasid täpsemaid kronoloogilisi ja kultuurilisi seletusi. Hilisemad kaevamised ja analüüsid on selgitanud tarbeesemeid, metallurgia, eluviisi ja laiemat piirkondlikku konteksti.

Tuntud leiud ja kultuuriline pärand

Suurest kompleksist on leitud mitmesuguseid esemeid: klaashelmeid, portselani, metalltooteid, kivivorme ja kuulsad soapstone'ist nikerdatud kujukesed — nn Zimbabwe linnud —, mis on saanud piirkonna kultuurilise sümbolina tuntuks ja mida kasutatakse ka Zimbabwe riiklikus sümboolikas. Need leiud aitavad mõista nii materiaalse kultuuri taset kui ka laiemat ühendust Lõuna-Aafrika sisemaa ja ranniku ning kaugemate piirkondade vahel.

Kaasaegne tähtsus ja kaitse

Tänapäeval on Suur-Zimbabwe üks tähtsamaid arheoloogilisi ja turismiobjekte Zimbabwe lõunaosas (lähedal Masvingo linnale). Paik kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (alates 1986. aastast) ning seda kaitstakse kui rahvuslikku monumenti. Alal tegutseb muuseum ja külastuskeskus, kus eksponeeritakse leide ning antakse teavet paiga ajaloo ja konserveerimise kohta. Arheoloogilised uuringud jätkuvad ning kohalik ja rahvusvaheline teaduskogukond püüab paremini mõista Suure-Zimbabwe rolli regiooni ajaloos.

Suur-Zimbabwe on oluline mitte ainult ajaloolise mälestusena, vaid ka sümbolina pärandist, mis ühendab tänapäeva kohalikke kogukondi nende esivanemate saavutustega ning annab väärtuslikku teavet Aafrika kesk- ja Lõunaosa varasemate ühiskondade kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Suur Zimbabwe?

K: Millal algas Great Zimbabwe ehitamine?

K: Millised olid Great Zimbabwe mõned omadused?

K: Kui palju inimesi võis Suur-Zimbabwel elada?

K: Kus asus Suur-Zimbabwe geograafiliselt?

K: Kes kirjutas esimesena Suurest Zimbawest?

K: Millal külastasid eurooplased esimest korda Great Zimbawe'd?

Otsing