Inimränne: määratlus, tüübid, põhjused ja mõjud

Liikide liikumise üldmõiste kohta vt ränne. Andmete liikuvate inimeste kohta vt andmemigratsioon.

Inimränne on inimeste liikumine ühest kohast teise, et jääda sinna elama. See toimub sageli suurel hulgal. Ränne võib toimuda nii riikide sees kui ka riikide vahel. On teada, et inimesed on läbi ajaloo ja eelajaloo palju rännanud.

Mõnikord on liikumine vabatahtlik, kuid mõnikord on inimesed sunnitud liikuma. Nad võivad kannatada sõdade, usulise ja poliitilise tagakiusamise, nälja ja muude loodusõnnetuste tõttu. Kui inimesed on sunnitud kolima, on nad pagulased. Paljud pagulased on ebaseaduslikud sisserändajad ja üle poole neist on lapsed ja naised. Nad võivad elada äärmises vaesuses, neil võib puududa toit, peavari, riided, haridus ja arstiabi.

Mõisted ja selgitused

Inimränne hõlmab kõiki inimeste liikumisi, mille eesmärk on elukoha muutmine: ajutine või püsiv, sise- või rahvusvaheline. Mõned olulised mõisted:

Sisseränne – inimeste saabumine riiki või piirkonda elama ja töötama.
Väljaränne – koht, kust inimesed lahkuvad.
Sisemine ränne – kolimine sama riigi piires (nt maalinnastumine).
Pagulane – inimene, kes põgeneb vägivalla, tagakiusamise või sõja eest ja vajab rahvusvahelist kaitset.
Varjupaigataotleja – inimene, kes taotleb rahvusvahelist kaitset, kuid kelle staatus pole veel lõplikult otsustatud.
Sisepõgenik – inimene, kes on sunnitud lahkuma kodust, kuid jääb oma riigi piiride sisse.

Tüübid

Vabatahtlik ränne – inimesed kolivad töö, hariduse, pere või paremate elutingimuste otsimiseks.
Sunnitud ränne – pagulased ja sisepõgenikud, kelle liikumine on tingitud ohuolukorrast.
Ajutine ja pikaajaline ränne – näiteks hooajatöölised vs püsiva asustuse otsijad.
Seaduslik ja ebaseaduslik ränne – rände staatus mõjutab juurdepääsu teenustele ja kaitsele.

Põhjused

Inimeste rände taga on sageli mitu põhjuse kombinatsiooni. Peamised tegurid:

Majanduslikud: tööotsing, kõrgemad sissetulekud, parem elatustase.
Poliitilised: tagakiusamine, sõda, repressioonid.
Sotsiaalsed: pere taasühinemine, haridusvõimalused.
Keskkonna- ja kliimategurid: loodusõnnetused, protsessid nagu merepinna tõus ja kuivus, mis mõjutavad elatust.
Infrastruktuur ja teenused: parem tervishoid, haridus ja elamistingimused teises kohas.

Pagulased, varjupaigataotlejad ja sisepõgenikud

Pagulased vajavad rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelised lepped ja konventsioonid paigutavad riikidele kohustuse pakkuda neile kaitset ja inimväärset kohtlemist. Varjupaigataotlejad ootavad ametlikku otsust, mis määrab nende staatuse. Sisepõgenikke kaitstakse peamiselt riikliku poliitikaga, kuid nad on sageli haavatavamad, sest nad ei jäta riigi jurisdiktsiooni.

Mõjud

Inimrännel on nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid:

Saajariigi kasud: tööjõu täiendamine, majanduskasv, oskuste ja uute ettevõtete lisandumine, kultuuriline mitmekesisus.
Saajariigi kulud: surve avalikele teenustele (tervishoid, haridus, elamispind), integratsiooniväljakutsed ja mõnikord sotsiaalsed pinged.
Lähteriigi mõjud: saatvad rahaülekanded (remiitentsid) toetavad majandust; samas võib kaduda haritud tööjõud (nn brain drain).
Isiklikud mõjud: võimalused paremaks eluks, aga ka riskid – vaesus, ekspluateerimine, trauks ja eraldatus.

Õigus ja poliitika

Riigid reguleerivad rännet oma seaduste, piiripoliitikate ja rahvusvaheliste lepingutega. Oluline on tagada inimõigused, õigus taotleda varjupaika ning ligipääs esmatasandi teenustele. Hea poliitika hõlmab integratsiooniprogramme, keele- ja kutseõpet, haridust ning võimalusi osaleda ühiskonnas.

Väljakutsed ja lahendused

Integratsioon: keeleõpe, tööõigused ja kultuuriline kohanemine aitavad vähendada pingeid ja toetada majanduslikku iseseisvust.
Haavatavuse vähendamine: eriprogrammid naistele, lastele ja väärkoheldud rändajatele ning tugev jälgimine inimkaubanduse vastu.
Rahvusvaheline koostöö: jagatud vastutus pagulaste majutamisel, humanitaarabi ja sissetulekuallikate toetamine lähteriikides.
Kliimamuutustega kohanemine: ennetusmeetmed ja ümberasumisstrateegiad, et leevendada tulevasi sundränne.

Inimränne on pikaajaline ja kompleksne nähtus, mis mõjutab nii üksikisikuid kui ka ühiskondi. Kestlikud ja humanitaarsed lahendused nõuavad kombinatsiooni riikide poliitikast, rahvusvahelisest koostööst ja kohalike kogukondade kaasamisest.

Maa- ja linnaränne

Maa- ja linnaränne ehk linnastumine on liikumine maapiirkondadest linnadesse. Maalt lahkumise põhjuseid on palju. Sageli on need ülepopulatsioon, kõrge sündimus ja nälg. Mehhaniseerimine on põhjustanud maal kättesaadavate töökohtade vähenemise.

Põllumajandus on raske töö, kus töötunnid on pikad ja töötasu väike. Paljud on elatusvaldkonna põllumajandustootjad. Arengumaades tähendab rahapuudus masinate puudumist. Looduskatastroofid, nagu põuad, orkaanid, üleujutused ja vulkaanipursked, hävitavad külasid ja saaki. Maapiirkondades puuduvad sellised teenused nagu koolid ja haiglad.

Inimesed kolivad, sest nad otsivad paremini tasustatud töökohti ja paremat elukvaliteeti. Neil on paremad võimalused saada teenuseid, nagu koolid, arstiabi ja meelelahutus. Sageli meelitavad inimesi ka kosmopoliitse elustiili eelised, nagu kauplused, restoranid, teatrid ja ööelu.

Paljud saabuvad väikese rahaga ja seega ei saa osta või üürida maja, isegi kui see on olemas. Nad peavad tavaliselt valmistama ajutise varjualuse odavatest või kasutatavatest materjalidest. Mõned loobuvad ja lähevad koju. Paljud võõrtööliste lapsed võitlevad hariduse eest.

Uues riigis ei integreerita neid sageli ja neid koheldakse nagu alamklassi. Siiski on neid vaja, isegi kui kohalikule elanikkonnale ei meeldi sisserändajad, sest nad konkureerivad samade töökohtade pärast. Rohkem inimesi tähendab rohkem liiklust ja rohkem kuritegevust. Sisserändajad aitavad ehitada linnu, annavad odavat tööjõudu, investeerivad raha, ostavad tooteid ja teenuseid, maksavad makse ja aitavad ettevõtetel konkureerida.

Vana aeg

Kurgani hüpoteesi kohaselt rändasid proto-indoeurooplased 4000 ja 1000 eKr vahel mitu korda.

Lilla ala vastab oletatavale Urheimatile (Samara kultuur, Srednõi Stogi kultuur). Punane ala vastab piirkonnale, mis võis olla asustatud indoeuroopa keelt kõnelevate rahvaste poolt kuni umbes 2500 eKr, oranž ala kuni umbes 1000 eKr.

Tänapäeva aeg

Rahvaste liikumine on tänapäeval jätkunud nii vabatahtliku rände vormis oma piirkonna, riigi või väljaspool seda kui ka tahtmatu rände vormis, mis hõlmab orjakaubandust, inimkaubandust ja etnilisi puhastusi. Rändavaid inimesi nimetatakse migrantideks või täpsemalt väljarändajateks, immigrantideks või asukateks, sõltuvalt ajaloolisest olukorrast, asjaoludest ja vaatenurgast.

Paljud inimesed on rände ajal surnud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ränne?

V: Ränne on üldine mõiste liikide liikumine.

K: Mis on andmete ränne?

V: Andmemigratsioon on andmete liikumine ühest süsteemist teise.

K: Mis on inimese ränne?

V: Inimränne on inimeste liikumine ühest kohast teise, et seal püsida.

K: Mis võib põhjustada inimeste rännet?

V: Inimesed võivad rännata usulise ja poliitilise tagakiusamise, sõdade, nälja ja muude looduskatastroofide tõttu.

K: Kes on pagulased?

V: Pagulased on inimesed, kes on sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, sõja või muude katastroofide tõttu.

K: Kes on ebaseaduslikud sisserändajad?

V: Ebaseaduslikud sisserändajad on pagulased, kes sisenevad teise riiki ilma nõuetekohaste dokumentideta.

K: Millised on paljude pagulaste elutingimused?

V: Paljud pagulased elavad äärmises vaesuses, ilma korraliku toidu, peavarju, riiete, hariduse või arstiabita.