Sundränne
Sunnitud ränne (mida nimetatakse ka ümberasustuseks) on see, kui inimesed on sunnitud oma kodust või kodumaalt lahkuma. Selle põhjuseks on tavaliselt vägivald, tagakiusamine, oht või see, et ametivõimud (näiteks valitsus) on käskinud inimestel kolida. Inimesed viiakse ära kas vägivallaga või ähvarduse või käsu tõttu. Inimest, kes on sunnitud rändama, nimetatakse "sunnitud rändajaks" või "ümberasustatud isikuks". Neid võib nimetada ka pagulaseks, kuid sellel terminil on konkreetne õiguslik määratlus.
Inimeste ränne toimub pidevalt, kuid stabiilses ühiskonnas toimub see tavaliselt seetõttu, et inimene otsustab seda teha. Sunniviisiline ränne toimub siis, kui inimeste elu, heaolu või vabadus on ohus. Neil võib olla vähe või pole muud valikut kui kolida. Mõnel juhul, näiteks inimkaubanduse ja orjuse puhul, viiakse inimesed füüsiliselt oma kodust ära.
Mõnikord sunnib valitsus inimesi ja kogukondi oma kodudest või kodumaalt välja majandusarengu või sõjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kõige sagedamini on seda seostatud tammide ja sõjaväebaaside ehitamisega.
Ränne võib olla tingitud ka loodusõnnetustest, kui inimesed on sunnitud piirkonda evakueerima. See on tavaliselt ajutine ja inimesed võivad oma maale tagasi pöörduda, kui see on turvaline.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku sõnul on Afganistanis igal aastal kõige rohkem pagulasi. Seda positsiooni on ta hoidnud 32 aastat. Peaaegu pooled pagulastest on alla 18aastased lapsed. Paljud neist on oma vanematest eraldatud.
Ülerahvastatud rong, mis veab pagulasi India jagamise ajal 1947. aastal. Seda peetakse inimkonna ajaloo suurimaks rändeks. See sundis miljoneid inimesi ümber asuma.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on sunniviisiline ränne?
V: Sunnitud ränne (ka ümberasustamine) on see, kui inimesed sunnitakse oma kodust või kodumaalt lahkuma. Selle põhjuseks on tavaliselt vägivald, tagakiusamine, oht või see, et mõni asutus (näiteks valitsus) on käskinud inimestel kolida. Inimesed viiakse ära kas vägivallaga või ähvarduse või käsu tõttu.
K: Kes on sunniviisiline sisserändaja?
V: Inimest, kes on sunnitud rändama, nimetatakse "sunnitud rändajaks" või "ümberasustatud isikuks". Neid võib nimetada ka pagulaseks, kuid sellel terminil on konkreetne õiguslik määratlus.
K: Kuidas erineb sundränne tavalisest rändest?
V: Inimeste ränne toimub pidevalt, kuid stabiilses ühiskonnas toimub see tavaliselt seetõttu, et inimene otsustab seda teha. Sunniviisiline ränne toimub siis, kui inimeste elu, heaolu või vabadus on ohus ja neil võib olla vähe või pole muud valikut kui kolida. Mõnel juhul, näiteks inimkaubanduse ja orjuse puhul, viiakse inimesed füüsiliselt oma kodust ära.
K: Millised on mõned sunniviisilise rände põhjused?
V: Sunnitud rände põhjuste hulka kuuluvad vägivald, tagakiusamine, võimude (näiteks valitsuse) põhjustatud oht, füüsiline väljaviimine inimkaubanduse ja orjuse tõttu ning loodusõnnetused, mis nõuavad piirkonna ajutist evakueerimist, kuni see muutub taas ohutuks.
K: Milline riik toodab ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel igal aastal kõige rohkem pagulasi?
V: ÜRO pagulaste ülemkomissari sõnul on Afganistanis igal aastal kõige rohkem pagulasi. See riik on seda positsiooni hoidnud 32 aastat.
K: Kui palju pagulasi on alla 18-aastaseid lapsi?
V: Peaaegu pooled pagulastest on alla 18-aastased lapsed. Paljud neist on oma vanematest eraldatud.
