Gaza laevastiku rünnak

Piirkondlik ülevaade

Gaza sektor on osa Palestiinast. See on üks kõige tihedamini asustatud piirkondi Maal. Umbes 1,5 miljonit inimest elab umbes 493 km² suurusel pinnal.

Palestiina omavalitsus ütleb, et tegemist on okupeeritud territooriumiga. Nad ütlevad, et Iisrael on okupatsioonivägi ja peaks tagasi tõmbuma ning andma territooriumi tagasi palestiinlastele. Iisrael on Gazat mitu korda rünnanud ja pommitanud, viimati 2008. aasta detsembris.

Iisrael ei näe asju nii, sest nad andsid territooriumi 2005. aastal Palestiina administratsioonile üle ja on aja jooksul oma vägesid tagasi tõmmanud. Vahepeal on Palestiina rühmitus Hamas, mis kontrollib territooriumi, tulistanud oma rakette Iisraeli.

Hamas võttis Gaza sektori üle pärast Fatahi ja Hamasi konflikti, mis oli pärast 2006. aasta Palestiina valimisi, Iisraeli sõnul on Hamas terroristlik liikumine. Samuti ei nõustunud Egiptus sellega, et Hamas eemaldas Palestiina omavalitsuse ametnikud Gazast.

Iisraeli blokaadi Gaza sektoris ütles Iisrael, et see on turvameede, kuid Vaba Gaza Liikumine on selle vastu. Hamas koos teiste rühmitustega oli seal ja Iisraeli lõunaosas probleeme tekitanud. Blokeerimine algas 2007. aastal. Paljud riigid (nagu Egiptus) tunnevad Gaza sektorist haletsust, mõned teised (nagu Iraan) vihkavad või kardavad Iisraeli ja mõned (nagu USA) on Iisraeliga ühel meelel.

Piirkondlik ülevaade

Gaza sektor on osa Palestiinast. See on üks kõige tihedamini asustatud piirkondi Maal. Umbes 1,5 miljonit inimest elab umbes 493 km² suurusel pinnal.

Palestiina omavalitsus ütleb, et tegemist on okupeeritud territooriumiga. Nad ütlevad, et Iisrael on okupatsioonivägi ja peaks tagasi tõmbuma ning andma territooriumi tagasi palestiinlastele. Iisrael on Gazat mitu korda rünnanud ja pommitanud, viimati 2008. aasta detsembris.

Iisrael ei näe asju nii, sest nad andsid territooriumi 2005. aastal Palestiina administratsioonile üle ja on aja jooksul oma vägesid tagasi tõmmanud. Vahepeal on Palestiina rühmitus Hamas, mis kontrollib territooriumi, tulistanud oma rakette Iisraeli.

Hamas võttis Gaza sektori üle pärast Fatahi ja Hamasi konflikti, mis oli pärast 2006. aasta Palestiina valimisi, Iisraeli sõnul on Hamas terroristlik liikumine. Samuti ei nõustunud Egiptus sellega, et Hamas eemaldas Palestiina omavalitsuse ametnikud Gazast.

Iisraeli blokaadi Gaza sektoris ütles Iisrael, et see on turvameede, kuid Vaba Gaza Liikumine on selle vastu. Hamas koos teiste rühmitustega oli seal ja Iisraeli lõunaosas probleeme tekitanud. Blokeerimine algas 2007. aastal. Paljud riigid (nagu Egiptus) tunnevad Gaza sektorist haletsust, mõned teised (nagu Iraan) vihkavad või kardavad Iisraeli ja mõned (nagu USA) on Iisraeliga ühel meelel.

Laevade marsruut

Türgi reisilaev Cruse Liner MV Mavi Marmara üritas 31. mail viia Türgi ja Küprose abi Gaza sektorisse, kui Iisraeli merevägi selle avastas. Kolm aastat kestnud blokaadi pidas üleval Flotilla 13. Mavi Marmara oli 40 miili kaugusel Gaza sektorist, kui see rünnati. Mavi Marmaral oli 27 briti, 9 palestiinlast, 8 türklast, 2 iirlast, 1 rootslast, 1 lõuna-aafriklast, 1 ameeriklast ja 1 albaanlast ning veel mõned teised. Mavi Marmarale järgnesid Iiri reisilaev MV Rachel Corrie ja veel 4 väiksemat laeva. Laevadel oli kokku 663-682 aktivisti ja abitöötajat, sealhulgas mitu türklast, mitu malaislast, veel üks ameeriklane, üks austraallane ja üks belglane.

Tsiviilflotilli 6 laeva pardal oli kokku 663 või 683 inimest 37 riigist. Laevade pardal viibisid muu hulgas Nobeli rahupreemia laureaat Mairead Corrigan, endine ÜRO peasekretäri asetäitja Denis Halliday, Iisraeli-araabia Knesseti liige Haneen Zoubi, Iisraeli islamiliikumise põhjaosa juht Raed Salah, rootsi kirjanik Henning Mankell ning mitmed poliitikud Euroopa ja araabia riikide valitsustest ja Euroopa Parlamendist.

Laevade marsruut

Türgi reisilaev Cruse Liner MV Mavi Marmara üritas 31. mail viia Türgi ja Küprose abi Gaza sektorisse, kui Iisraeli merevägi selle avastas. Kolm aastat kestnud blokaadi pidas üleval Flotilla 13. Mavi Marmara oli 40 miili kaugusel Gaza sektorist, kui see rünnati. Mavi Marmaral oli 27 briti, 9 palestiinlast, 8 türklast, 2 iirlast, 1 rootslast, 1 lõuna-aafriklast, 1 ameeriklast ja 1 albaanlast ning veel mõned teised. Mavi Marmarale järgnesid Iiri reisilaev MV Rachel Corrie ja veel 4 väiksemat laeva. Laevadel oli kokku 663-682 aktivisti ja abitöötajat, sealhulgas mitu türklast, mitu malaislast, veel üks ameeriklane, üks austraallane ja üks belglane.

Tsiviilflotilli 6 laeva pardal oli kokku 663 või 683 inimest 37 riigist. Laevade pardal viibisid muu hulgas Nobeli rahupreemia laureaat Mairead Corrigan, endine ÜRO peasekretäri asetäitja Denis Halliday, Iisraeli-araabia Knesseti liige Haneen Zoubi, Iisraeli islamiliikumise põhjaosa juht Raed Salah, rootsi kirjanik Henning Mankell ning mitmed poliitikud Euroopa ja araabia riikide valitsustest ja Euroopa Parlamendist.

Rüüsteretkede

Iisrael ütles, et ülejäänud 5 laeva vallutati ja võeti üle rahumeelselt ning et ainsad vahejuhtumid toimusid Mavi Marmaral, kuid paljude teadete kohaselt said ka mitmed inimesed teistelt laevadelt haavata.

Laevakompanii kavatses Gaza blokaadist läbi murda, eirates Iisraeli plaani, et aktivistid peatuksid Ashdodi sadamas ja annaksid seal oma lasti üle. Pärast seda, kui laevastiku aktivistid eirasid korduvaid üleskutseid alla anda, astusid Shayetet 13 (Flotilla 13) üksuse sõdurid umbes kell 04:00 IST laeva pardale.

Konvoi korraldajad Arafat Shoukriof, Vaba Gaza Liikumise (FGM), eitas konto Iisraeli sõjaväe. Üks flotillakonvoi kaaskorraldajatest ütles, et ühe laeva pardal viibijad helistasid neile telefoni teel, et Iisraeli helikopterid on saabunud üllatusrünnakut tegema.

MV Mavi Marmara on rünnatud

Mavi Marmara pardale mineku tagajärjeks olid vägivaldsed kokkupõrked aktivistide ja Iisraeli sõdurite vahel, kuigi üksikasjad on vaieldavad.

Ilmselt laskis Iisraeli helikopter laevale 30 eriüksuse sõdurit. Seejärel puhkes teadmata põhjusel võitlus. Üks Iisraeli sõjaväelane visati üle laeva külje, mõned abitöötajad mässasid ja viskasid Iisraeli poole toolidega. Seejärel kasutasid iisraellased probleemide lõpetamiseks pisargaasi, elektrišokke, uimastamisgranaate ja suitsupomme. Hiljem tulistasid mõlemad pooled mitu lasku. Lõpuks kukkus üks albaanlanna üle laeva külje. Seejärel palusid uimastigranaate kasutanud sõdurid valitsuse luba tulirelvade kasutamiseks, mille nad ka said.

Iisraeli sõjavägi ütles, et väed said ootamatult rünnaku osaliseks pärast seda, kui nad olid helikopteritest köite abil laeva tekile roninud. Väidetavalt peksti sõdureid kõvasti, ühte neist pussitati ja üks visati merre Kahelt iisraellaselt võeti relvad ära. Üks Iisraeli komandör ütles, et mingil hetkel tulistati neid teki altpoolt. Aktivistide laiali ajamiseks kasutati uimastamisgranaate ja pisargaasi. Pärast seda, kui see osutus ebaefektiivseks, palusid ja said komandod loa kasutada vastupanu osutavate aktivistide tulistamist. Seejärel tulistasid komandod aktivistidele jalga, mis sundis neid laiali minema. Komandod jõudsid sillale ja võtsid laeva üle 30 minuti pärast. Mõned kaklused on näha Iisraeli sõjaväe ja Free Gaza aktivistide poolt avaldatud videos. Iisraeli sõjavägi avaldas vahejuhtumist 20 videot,

IDFi pressiesindaja üksuse major Avital Leibovichi sõnul ründasid aktivistid sõdureid nugade, rihmade, piikide ja nuiadega ning püstolitega, mille Iisraeli väed leidsid. Vaba Gaza Liikumise juhatuse liige Adam Shapiro ütles, et Al Jazeera korrespondentide sõnul alustasid sõdurid laeval olles kohe tule avamist, kui nad trossidest alla tulid.

Mavi Marmara kapteni abikaasa Nilüfer Ören väitis, et IDF hakkas neid jälgima pärast 90 miili (140 km), 40 Iisraeli laeva jälgis ja nuhkima konvoid, kuni sõdurid läksid helikopteritest laevadele kell 04:45 hommikul. Ta ütles ka, et kasutati tuimestusgranaate ja suitsupomme. Seetõttu kasutasid aktivistid ja meeskonnaliikmed gaasimaske. Norman Paech, Saksamaa parlamendi endine vasakpoolne liige, kes oli Mavi Marmara pardal, ütles, et nägi oma laevaosas vaid kolme aktivisti, kes osutasid vastupanu, ja ütles: "Neil ei olnud noad, kirveid, vaid ainult pulgad, mida nad kasutasid enda kaitsmiseks."

Iraani TV ja Al Jazeera TV uudiste reporterid rääkisid pisargaasi/CS gaasi ja uimastavate granaatide kasutamisest. Iisraeli sõdurid ütlesid, et aktivistidel olid gaasimaskid ja suusamaskid. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ei uskunud täielikult kumbagi poolt, kes püüdis mitte võtta seisukohta.

MV Rachel Corrie'ile tehakse reidi

MV Rachel Corrie andis järele ja heiskas valge vaherahu lipu, kui Iisraeli merevägi pardale tuli.

Challenger One'ile tehakse reidi

Laev Challenger One kiirendas oma kurssi, et võimaldada ajakirjanikele pildistada käimasolevat reidi. Challenger One'il viibinud Ameerika aktivist Huwaida Arraf teatas, et Iisraeli sõdurid ründasid kõiki, kes üritasid neid laeva ülevõtmisel takistada, jalgupõrgete, elektrišokite ja uimastigranaatidega.

Aktivist Huwaida Arraf teatas, et Challenger One'i pardal olles konfiskeerisid Iisraeli väed aktivistidelt kõik sidevahendid, kaamerad, mobiiltelefonid, raadiod ja mälukaardid.

Laev Sfendoni on rünnatud

Endine Ühendkuningriigi diplomaat Ed Peck, kes viibis laeva Sfendoni pardal, ütles, et Iisraeli sõdurid olid hästi koolitatud ja käitusid hästi. Sõdurid kaklesid mõne aktivistiga, kes püüdsid takistada neile juurdepääsu roolikambrisse, kuid suuremaid vigastusi ei olnud, ütles Peck. Sfendoni pardal viibinud 64-aastast endist keeleprofessorit Paul Larudee'd El Cerrito'st Californiast peksid ja peksid tema perekonna sõnul USA peakonsul ja tema advokaadid; tema perekond on teatanud, et Iisraeli konsulaarametnikud teatasid neile, et Larudee, kes on patsifist, peksti pärast seda, kui ta ei järginud vägede käske.

Meeskonnaliige Shane Dillon teatas, et Iisraeli väed kasutasid uimastuspüsse, murdsid ühe Belgia naise nina ja peksid teist reisijat. Austraalia fotoajakirjanikku Kate Geraghtyt ründasid ja peksid Iisraeli väed Challenger One'i pardal, kui ta üritas reidi pildistada.

Laev Eleftheri Mesogeios on rünnatud.

Flotilli teise laeva kapten Kutlu Tiryaki ütles, et reisijatel ei olnud üldse relvi, vaid nad tulid ainult rahumeelselt abi tooma.

Teine, nimetu laev on rünnatud

Konvoi viimane laev andis järele, kui seda rünnati, ja heiskas valge lipu.

Tulemused

9-19 olevat surnud ja 32-50 olevat vigastatud. Vigastatutest 10 olid iisraellased ja 1 hukkunu oli Türgi poliitik . Iisrael on kinnitanud nelja hukkunut. Hukkunute hulgas on İbrahim Bilgen, Türgi poliitik, kes kuulus Felicity parteisse.

Iisraeli vanglateenistus vahistas ja vangistas vähemalt 32 laevadel viibinud aktivisti, kes keeldusid allkirjastamast väljasaatmiskorraldust, sealhulgas kaks, kes said haavata, kuid keeldusid haiglaravi saamast.

Iisrael ütles, et merevägi "leidis eelnevalt valmis relvad ja kasutas neid meie vägede vastu". IDFi fotodel olid näha noad, metallist ja puidust pulgad, raketid, mutrivõtmed ja rihmarelvad koos marmorist mürskudega, mida väidetavalt kasutati sõdurite vastu. Aktivistid olevat visanud IDF-i sõdurite pihta ka tuimestusgranaate ja IDF näitas seda illustreerivat videot. Iisraeli läbiotsimisel leiti kuulikindlad vestid, öövaatlusprillid ja gaasimaskid.

Iisraeli välisministri pressiteates öeldi, et vägivald sõdurite vastu oli juba planeeritud ja et laevadelt leiti "kergeid relvi", sealhulgas püstoleid, mis oleks Mavi Marmaral viibinud aktivistidelt Iisraeli kaitseväe (IDF) sõdurite poolt kinni võetud.

Jeruusalemma Posti lugejatele esitatud lähipilt kui: Gaza abilaevade pardal leiduva varustuse hulk oli sama erinev kui flotilli deklareeritud eesmärgid, näitas mõned noad ja nuiad. Iisraeli väed tunnistasid, et mõlema laeva pardalt leiti ka ratastooli, puhastusvahendeid ja lastepiima.

Üks kõrge Norra ohvitser ütles pärast piltide vaatamist, et "see ei ole sõjavarustus" ja et enamik tööriistu ja kööginuge kuuluksid laevale.

Tolliministeeriumi kõrgetasemelised ametnikud nimetasid Iisraeli "täielikuks mõttetuseks".

Rüüsteretkede

Iisrael ütles, et ülejäänud 5 laeva vallutati ja võeti üle rahumeelselt ning et ainsad vahejuhtumid toimusid Mavi Marmaral, kuid paljude teadete kohaselt said ka mitmed inimesed teistelt laevadelt haavata.

Laevakompanii kavatses Gaza blokaadist läbi murda, eirates Iisraeli plaani, et aktivistid peatuksid Ashdodi sadamas ja annaksid seal oma lasti üle. Pärast seda, kui laevastiku aktivistid eirasid korduvaid üleskutseid alla anda, astusid Shayetet 13 (Flotilla 13) üksuse sõdurid umbes kell 04:00 IST laeva pardale.

Konvoi korraldajad Arafat Shoukriof, Vaba Gaza Liikumine (FGM), eitas konto Iisraeli sõjaväe. Üks flotillakonvoi kaaskorraldajatest ütles, et ühe laeva pardal viibijad helistasid neile telefoni teel, et Iisraeli helikopterid on saabunud üllatusrünnakut tegema.

MV Mavi Marmara on rünnatud

Mavi Marmara pardale mineku tagajärjeks olid vägivaldsed kokkupõrked aktivistide ja Iisraeli sõdurite vahel, kuigi üksikasjad on vaieldavad.

Ilmselt laskis Iisraeli helikopter laevale 30 eriüksuse sõdurit. Seejärel puhkes teadmata põhjusel võitlus. Üks Iisraeli sõjaväelane visati üle laeva külje, mõned abitöötajad mässasid ja viskasid Iisraeli poole toolidega. Seejärel kasutasid iisraellased probleemide lõpetamiseks pisargaasi, elektrišokke, uimastamisgranaate ja suitsupomme. Hiljem tulistasid mõlemad pooled mitu lasku. Lõpuks kukkus üks albaanlanna üle laeva külje. Seejärel palusid uimastigranaate kasutanud sõdurid valitsuse luba tulirelvade kasutamiseks, mille nad ka said.

Iisraeli sõjavägi ütles, et väed said ootamatult rünnaku osaliseks pärast seda, kui nad olid helikopteritest köite abil laeva tekile roninud. Väidetavalt peksti sõdureid kõvasti, ühte neist pussitati ja üks visati merre Kahelt iisraellaselt võeti relvad ära. Üks Iisraeli komandör ütles, et mingil hetkel tulistati neid teki altpoolt. Aktivistide laiali ajamiseks kasutati uimastamisgranaate ja pisargaasi. Pärast seda, kui see osutus ebaefektiivseks, palusid ja said komandod loa kasutada vastupanu osutavate aktivistide tulistamist. Seejärel tulistasid komandod aktivistidele jalga, mis sundis neid laiali minema. Komandod jõudsid sillale ja võtsid laeva üle 30 minuti pärast. Mõned kaklused on näha Iisraeli sõjaväe ja Free Gaza aktivistide poolt avaldatud videos. Iisraeli sõjavägi avaldas vahejuhtumist 20 videot,

IDFi pressiesindaja üksuse major Avital Leibovichi sõnul ründasid aktivistid sõdureid nugade, rihmade, piikide ja nuiadega ning püstolitega, mille Iisraeli väed leidsid. Vaba Gaza Liikumise juhatuse liige Adam Shapiro ütles, et Al Jazeera korrespondentide sõnul alustasid sõdurid laeval olles kohe tule avamist, kui nad trossidest alla tulid.

Mavi Marmara kapteni abikaasa Nilüfer Ören väitis, et IDF hakkas neid jälgima pärast 90 miili (140 km), 40 Iisraeli laeva jälgis ja nuhkima konvoid, kuni sõdurid astusid helikopteritest laevadele kell 04:45 hommikul. Ta ütles ka, et kasutati tuimestusgranaate ja suitsupomme. Seetõttu kasutasid aktivistid ja meeskonnaliikmed gaasimaske. Norman Paech, Saksamaa parlamendi endine vasakpoolne liige, kes oli Mavi Marmara pardal, ütles, et nägi oma laevaosas vaid kolme aktivisti, kes osutasid vastupanu, ja ütles: "Neil ei olnud noad, kirveid, vaid ainult pulgad, mida nad kasutasid enda kaitsmiseks."

Iraani TV ja Al Jazeera TV uudiste reporterid rääkisid pisargaasi/CS gaasi ja uimastavate granaatide kasutamisest. Iisraeli sõdurid ütlesid, et aktivistidel olid gaasimaskid ja suusamaskid. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ei uskunud täielikult kumbagi poolt, kes püüdis mitte võtta seisukohta.

MV Rachel Corrie'ile tehakse reidi

MV Rachel Corrie andis järele ja heiskas valge vaherahu lipu, kui Iisraeli merevägi pardale tuli.

Challenger One'ile tehakse reidi

Laev Challenger One kiirendas oma kurssi, et võimaldada ajakirjanikele pildistada käimasolevat reidi. Challenger One'il viibinud Ameerika aktivist Huwaida Arraf teatas, et Iisraeli sõdurid ründasid kõiki, kes üritasid neid laeva ülevõtmisel takistada, jalgupõrgete, elektrišokite ja uimastigranaatidega.

Aktivist Huwaida Arraf teatas, et Challenger One'i pardal olles konfiskeerisid Iisraeli väed aktivistidelt kõik sidevahendid, kaamerad, mobiiltelefonid, raadiod ja mälukaardid.

Laev Sfendoni on rünnatud

Endine Ühendkuningriigi diplomaat Ed Peck, kes viibis laeva Sfendoni pardal, ütles, et Iisraeli sõdurid olid hästi koolitatud ja käitusid hästi. Sõdurid kaklesid mõne aktivistiga, kes püüdsid takistada neile juurdepääsu roolikambrisse, kuid suuremaid vigastusi ei olnud, ütles Peck. Sfendoni pardal viibinud 64-aastast endist keeleprofessorit Paul Larudee'd El Cerrito'st Californiast peksid ja peksid tema perekonna sõnul USA peakonsul ja tema advokaadid; tema perekond on teatanud, et Iisraeli konsulaarametnikud teatasid neile, et Larudee, kes on patsifist, peksti pärast seda, kui ta ei järginud vägede käske.

Meeskonnaliige Shane Dillon teatas, et Iisraeli väed kasutasid uimastuspüsse, murdsid ühe Belgia naise nina ja peksid teist reisijat. Austraalia fotoajakirjanikku Kate Geraghtyt ründasid ja peksid Iisraeli väed Challenger One'i pardal, kui ta üritas reidi pildistada.

Laev Eleftheri Mesogeios on rünnatud.

Flotilli teise laeva kapten Kutlu Tiryaki ütles, et reisijatel ei olnud üldse relvi, vaid nad tulid ainult rahumeelselt abi tooma.

Teine, nimetu laev on rünnatud

Konvoi viimane laev andis järele, kui seda rünnati, ja heiskas valge lipu.

Tulemused

9-19 olevat surnud ja 32-50 olevat vigastatud. Vigastatutest 10 olid iisraellased ja 1 hukkunu oli Türgi poliitik . Iisrael on kinnitanud nelja hukkunut. Hukkunute hulgas on İbrahim Bilgen, Türgi poliitik, kes kuulus Felicity parteisse.

Iisraeli vanglateenistus vahistas ja vangistas vähemalt 32 laevadel viibinud aktivisti, kes keeldusid allkirjastamast väljasaatmiskorraldust, sealhulgas kaks, kes said haavata, kuid keeldusid haiglaravi saamast.

Iisrael ütles, et merevägi "leidis eelnevalt valmis relvad ja kasutas neid meie vägede vastu". IDFi fotodel olid näha noad, metallist ja puidust pulgad, raketid, mutrivõtmed ja rihmarelvad koos marmorist mürskudega, mida väidetavalt kasutati sõdurite vastu. Aktivistid olevat visanud IDF-i sõdurite pihta ka tuimestusgranaate, mida IDF näitas ka seda illustreerivat videot. Iisraeli läbiotsimisel leiti kuulikindlad vestid, öövaatlusprillid ja gaasimaskid.

Iisraeli välisministri pressiteates öeldi, et vägivald sõdurite vastu oli juba planeeritud ja et laevadelt leiti "kergeid relvi", sealhulgas püstoleid, mis oleks Mavi Marmaral viibinud aktivistidelt Iisraeli kaitseväe (IDF) sõdurite poolt kinni võetud.

Jeruusalemma Posti lugejatele esitatud lähipilt kui: Gaza abilaevade pardal leiduva varustuse hulk oli sama erinev kui flotilli deklareeritud eesmärgid, näitas mõned noad ja nuiad. Iisraeli väed tunnistasid, et mõlema laeva pardalt leiti ka ratastooli, puhastusvahendeid ja lastepiima.

Üks kõrge Norra ohvitser ütles pärast piltide vaatamist, et "see ei ole sõjavarustus" ja et enamik tööriistu ja kööginuge kuuluksid laevale.

Tolliministeeriumi kõrgetasemelised ametnikud nimetasid Iisraeli "täielikuks mõttetuseks".

Seejärel

Enamasti oli diplomaatiline tulemus Iisraeli suhtes ebaõiglaselt karm.

Egiptus avas oma Rafahi piiriületuspunkti Gaza sektoriga, et võimaldada meditsiinilise abi sisenemist pärast maailma kriitikat rünnaku kohta. Hamasi liider Khaled Meshaal kutsus üles piiri avamist eimillestki.

Iisraeli blokaad ise Gaza vastu ei ole ebaseaduslik ja Iisraeli laevad võivad selle jõustamiseks tegutseda rahvusvahelistes vetes," ütles Allen Weiner, endine Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi

Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung ütles, et ÜRO ülemaailmse õiguse kohaselt ei ole riikidel lubatud laiendada oma valitsust väljaspool oma rannikuvetes asuvatele aladele. Iisraeli puhul 24 meremiili (44 km) kaugusel rannikust.

Lõuna-Aafrika Vabariigi suursaadik lahkus Iisraelist ja naasis Lõuna-Aafrikasse protestiks.

Toimetaja arvab, et see artikkel ei pruugi olla neutraalne. Sellest võib rääkida artikli vestluslehel. (juuli 2010)

Türgi parlamendi aseesimees Guldal Mumcu ütles, et "see rünnak oli ÜRO reeglite ja rahvusvahelise õiguse avalik rikkumine" ning et "Türgi peaks taotlema Iisraeli vastu õigust riiklike ja rahvusvaheliste õigusorganite kaudu". Parlament ootab, et Türgi valitsus vaataks üle poliitilised, sõjalised ja majandussuhted Iisraeliga ning võtaks tõhusaid meetmeid."

Advokaat dr Turgut Tarhanlı Istanbuli ülikoolist viitas süütu läbisõidu ideaalile, mille kohaselt antakse laevadele turvaline reisimisõigus viisil, mis ei "kahjusta riigi rahu, head korda ega julgeolekut".

Küpros väljendas oma veendumust, et valitsusvälised organisatsioonid peavad saama teha oma tööd vabalt ja seaduslikult. Lisaks kutsus ta üles Gaza blokaadi tühistamisele.

Põhja-Korea röövliriigi välisministeerium mõistis hukka Iisraeli, kes "tappis või vigastas halastamatult kümneid tsiviilisikuid paatide pardal". Edasi nimetas ta rünnakut "inimsusevastaseks kuriteoks, mis on toime pandud USA kaasabil ja tema patronaaži all ning jultunud väljakutse araablastele, sealhulgas palestiinlastele ja Lähis-Ida rahuprotsessile". Avalduses väljendatakse ka "täielikku toetust ja solidaarsust palestiinlaste ja teiste araabia rahvaste asjaga".

Iraani kelmiriigi islamirevolutsiooni ülemjuhataja ajatolla Sayyid Ali Khamenei mõistis hukka sionistliku režiimi julma rünnaku Gaza poole suunduva rahvusvahelise abikonvoi vastu ja ütles, et Iisraeli režiim tõestas, et ta on jõhkram kui fašistid. Iraani president Mahmoud Ahmedinejad ütles, et see intsident oli "sionistliku režiimi ebainimlik tegevus Palestiina rahva vastu" ja et see toob režiimi "lähemale kui kunagi varem oma lõpule". Iraani valitsus on kutsunud üles Iisraeli boikotti. Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu (SNSC) sekretär Saeed Jalili tõstis esile vajadust piirkondlike ja islamiriikide vahel, et Iisraeli sionistlikule režiimile tõhusalt vastu astuda. Iraani välisministeerium mõistis rünnaku hukka, öeldes, et "see intsident näitas taas kord sionistliku režiimi kuritegelikku ja sõjakuulutavat olemust". Iraan kutsus ka ÜRO Julgeolekunõukogu ja OIC-d üles võtma Iisraeli vastu kiireid karistusmeetmeid.

Iiri peaministri Brian Cowen nimetas rünnakuid "väga tõsiseks" ja teatas, et tema arvates on blokaadimeetmed rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta märkis ka, et inimestel on lubatud saada humanitaarabi." Välisminister Micheál Martin ütles, et ta on "tõsiselt mures".

Prantsuse president Nicolas Sarkozy mõistis hukka "üle jõu kasutamise" laevastiku vastu.

Belgia välisminister Steven Vanackere nimetas Iisraeli jõu kasutamist "ebaproportsionaalseks" ja "kutsus Iisraeli suursaadikut selgitama, kuidas asjad juhtusid".

Bosnia esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus Ivan Barbalić mõistis Iisraeli rünnaku hukka, nõudis uurimist ja soovis, et Iisrael lõpetaks Gaza blokaadi.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Ma Zhaoxu mõistis hukka Iisraeli rünnaku rahvusvahelisele konvoile ja kutsus Iisraeli üles täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning parandama humanitaarolukorda Gazas.

Bulgaaria välisministeerium nõudis kahe konvois sõitnud Bulgaaria ajakirjaniku kiiret vabastamist. Lisaks mõistis Bulgaaria rünnaku hukka, öeldes, et "miski ei saa õigustada vägivalda, mille tagajärjel tapeti üle 10 inimese ühe laeva pardal". Ta nõudis uurimist.

Tottenhami, Pariisi, Saksamaa, Itaalia, Türgi, Egiptuse ja Malaisia tänavatel toimusid protestikogunemised.

Tšehhi Vabariik oli välja astunud Iisraeli toetuseks ja kuulutas, et Türgi laevastiku eesmärk oli provotseerida Iisraeli sõjalisse või poliitilisse lõksu.

USA väljendas samuti Iisraeli-poolseid arvamusi, samas kui Nauru ütles, et Hamas on vale.

Kuuba välisministeerium mõistis Iisraeli tegevuse hukka, nimetades seda "kuritegelikuks rünnakuks" ja väljendas oma "kõige energilisemat hukkamõistu". Kuuba nõuab Gaza blokaadi lõpetamist ja kinnitab taas oma solidaarsust Palestiina rahvaga. Kuuba endine president Fidel Castro mõistis Iisraeli rünnaku Vabadusflotillale hukka kui "natsistliku fašistliku raevu". Ta lisas, et laevadele tunginud Iisraeli komandod tulistasid abivajajaid.

Montenegro, Hiina, Sambia ja Ühendkuningriik nõudsid olukorra rahumeelset lahendust.

Gaboni esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus väljendas oma šokisündmuste üle. Ta kutsus Iisraeli üles lõpetama Gaza blokaadi ja kutsus kõiki osapooli üles lõpetama vägivalda.

Šveits nõudis rahvusvahelist uurimist ja kutsus Iisraeli suursaadiku kohale.

Püha Tool väljendas "suurt muret ja valu" selle intsidendi pärast.

Seejärel

Enamasti oli diplomaatiline tulemus Iisraeli suhtes ebaõiglaselt karm.

Egiptus avas oma Rafahi piiriületuspunkti Gaza sektoriga, et võimaldada meditsiinilise abi sisenemist pärast maailma kriitikat rünnaku kohta. Hamasi liider Khaled Meshaal kutsus üles piiri avamist eimillestki.

Iisraeli blokaad ise Gaza vastu ei ole ebaseaduslik ja Iisraeli laevad võivad selle jõustamiseks tegutseda rahvusvahelistes vetes," ütles Allen Weiner, endine Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi

Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung ütles, et ÜRO ülemaailmse õiguse kohaselt ei ole riikidel lubatud laiendada oma valitsust väljaspool oma rannikuvetes asuvatele aladele. Iisraeli puhul 24 meremiili (44 km) kaugusel rannikust.

Lõuna-Aafrika Vabariigi suursaadik lahkus Iisraelist ja naasis Lõuna-Aafrikasse protestiks.

Toimetaja arvab, et see artikkel ei pruugi olla neutraalne. Sellest võib rääkida artikli vestluslehel. (juuli 2010)

Türgi parlamendi aseesimees Guldal Mumcu ütles, et "see rünnak oli ÜRO reeglite ja rahvusvahelise õiguse avalik rikkumine" ning et "Türgi peaks taotlema Iisraeli vastu õigust riiklike ja rahvusvaheliste õigusorganite kaudu". Parlament ootab, et Türgi valitsus vaataks üle poliitilised, sõjalised ja majandussuhted Iisraeliga ning võtaks tõhusaid meetmeid."

Advokaat dr Turgut Tarhanlı Istanbuli ülikoolist viitas süütu läbisõidu ideaalile, mille kohaselt antakse laevadele turvaline reisimisõigus viisil, mis ei "kahjusta riigi rahu, head korda ega julgeolekut".

Küpros väljendas oma veendumust, et valitsusvälised organisatsioonid peavad saama teha oma tööd vabalt ja seaduslikult. Lisaks kutsus ta üles Gaza blokaadi tühistamisele.

Põhja-Korea röövliriigi välisministeerium mõistis hukka Iisraeli, kes "tappis või vigastas halastamatult kümneid tsiviilisikuid paatide pardal". Edasi nimetas ta rünnakut "inimsusevastaseks kuriteoks, mis on toime pandud USA kaasabil ja tema patronaaži all ning jultunud väljakutse araablastele, sealhulgas palestiinlastele ja Lähis-Ida rahuprotsessile". Avalduses väljendatakse ka "täielikku toetust ja solidaarsust palestiinlaste ja teiste araabia rahvaste asjaga".

Iraani kelmiriigi islamirevolutsiooni ülemjuhataja ajatolla Sayyid Ali Khamenei mõistis hukka sionistliku režiimi julma rünnaku Gaza poole suunduva rahvusvahelise abikonvoi vastu ja ütles, et Iisraeli režiim tõestas, et ta on jõhkram kui fašistid. Iraani president Mahmoud Ahmedinejad ütles, et see intsident oli "sionistliku režiimi ebainimlik tegevus Palestiina rahva vastu" ja et see toob režiimi "lähemale kui kunagi varem oma lõpule". Iraani valitsus on kutsunud üles Iisraeli boikotti. Iraani kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu (SNSC) sekretär Saeed Jalili tõstis esile vajadust piirkondlike ja islamiriikide vahel, et Iisraeli sionistlikule režiimile tõhusalt vastu astuda. Iraani välisministeerium mõistis rünnaku hukka, öeldes, et "see intsident näitas taas kord sionistliku režiimi kuritegelikku ja sõjakuulutavat olemust". Iraan kutsus ka ÜRO Julgeolekunõukogu ja OIC-d üles võtma Iisraeli vastu kiireid karistusmeetmeid.

Iiri peaministri Brian Cowen nimetas rünnakuid "väga tõsiseks" ja teatas, et tema arvates on blokaadimeetmed rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta märkis ka, et inimestel on lubatud saada humanitaarabi." Välisminister Micheál Martin ütles, et ta on "tõsiselt mures".

Prantsuse president Nicolas Sarkozy mõistis hukka "üle jõu kasutamise" laevastiku vastu.

Belgia välisminister Steven Vanackere nimetas Iisraeli jõu kasutamist "ebaproportsionaalseks" ja "kutsus Iisraeli suursaadikut selgitama, kuidas asjad juhtusid".

Bosnia esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus Ivan Barbalić mõistis Iisraeli rünnaku hukka, nõudis uurimist ja soovis, et Iisrael lõpetaks Gaza blokaadi.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Ma Zhaoxu mõistis hukka Iisraeli rünnaku rahvusvahelisele konvoile ja kutsus Iisraeli üles täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning parandama humanitaarolukorda Gazas.

Bulgaaria välisministeerium nõudis kahe konvois sõitnud Bulgaaria ajakirjaniku kiiret vabastamist. Lisaks mõistis Bulgaaria rünnaku hukka, öeldes, et "miski ei saa õigustada vägivalda, mille tagajärjel tapeti üle 10 inimese ühe laeva pardal". Ta nõudis uurimist.

Tottenhami, Pariisi, Saksamaa, Itaalia, Türgi, Egiptuse ja Malaisia tänavatel toimusid protestikogunemised.

Tšehhi Vabariik oli välja astunud Iisraeli toetuseks ja kuulutas, et Türgi laevastiku eesmärk oli provotseerida Iisraeli sõjalisse või poliitilisse lõksu.

USA väljendas samuti Iisraeli-poolseid arvamusi, samas kui Nauru ütles, et Hamas on vale.

Kuuba välisministeerium mõistis Iisraeli tegevuse hukka, nimetades seda "kuritegelikuks rünnakuks" ja väljendas oma "kõige energilisemat hukkamõistu". Kuuba nõuab Gaza blokaadi lõpetamist ja kinnitab taas oma solidaarsust Palestiina rahvaga. Kuuba endine president Fidel Castro mõistis Iisraeli rünnaku Vabadusflotillale hukka kui "natsistliku fašistliku raevu". Ta lisas, et laevadele tunginud Iisraeli komandod tulistasid abivajajaid.

Montenegro, Hiina, Sambia ja Ühendkuningriik nõudsid olukorra rahumeelset lahendust.

Gaboni esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus väljendas oma šokisündmuste üle. Ta kutsus Iisraeli üles lõpetama Gaza blokaadi ja kutsus kõiki osapooli üles lõpetama vägivalda.

Šveits nõudis rahvusvahelist uurimist ja kutsus Iisraeli suursaadiku kohale.

Püha Tool väljendas "suurt muret ja valu" selle intsidendi pärast.

Vangistatud inimeste saatus

Iisrael kavatses kõik kinnipeetud reisijad 48 tunni jooksul pärast nende Iisraeli saabumist välja saata. juunil 2010 otsustas Iisrael vabastada üle 600 kinnipeetud aktivisti.

Vangistatud inimeste saatus

Iisrael kavatses kõik kinnipeetud reisijad 48 tunni jooksul pärast nende Iisraeli saabumist välja saata. juunil 2010 otsustas Iisrael vabastada üle 600 kinnipeetud aktivisti.