ÜRO Pagulaste Ülemvolinik (UNHCR): missioon, ülesanded ja ajalugu
UNHCR: ÜRO pagulaste kaitse, missioon, ülesanded ja ajalugu — Genfi peakorter, Nobeli preemiad ja rahvusvaheline õigus pagulaste toetuseks ja taasasustamiseks.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on osa ÜROst. Selle ameti eesmärk on kaitsta ja toetada pagulasi, kui valitsused või ÜRO paluvad abi. UNHCR aitab pagulastel vabatahtlikult koju tagasi pöörduda, asuda elama kohapeal või kolida kolmandasse riiki vastavalt pagulasseisundi konventsioonile ja muule rahvusvahelisele õigusele. Agentuuri peakorter asub Genfis, Šveitsis. See on ÜRO Arengugrupi liige, mida juhib ÜRO Arenguprogramm. UNHCR on võitnud kaks Nobeli rahupreemiat 1954. ja 1981. aastal.
Missioon ja põhieesmärgid
UNHCRi missioon on kaitsta ja leida lahendusi inimestele, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma sõja, tagakiusamise või inimõiguste rikkumiste tõttu. Põhilised eesmärgid on:
- pagulaste ja asüülitaotlejate kaitse ning inimõiguste tagamine;
- vabatahtliku tagasipöördumise, siseriikliku integratsiooni või kolmanda riiki ümberasustamise toetamine;
- leeneda abi erakorralistes kriisides: varjupaigataotlejate ja põgenike toitmine, majutus, tervishoid ja hügieen;
- staatuseta isikute (stateless) tuvastamine ja staatuseta jäämise vähendamine;
- õigusabi, dokumentide väljastamine ja kaitseõpetus.
Ajalugu ja õiguslik alus
UNHCR loodi 1950. aastal ÜROs, algselt ajutise organina, et aidata II maailmasõja järgselt kodudest lahkunuid. Selle mandaat on aja jooksul laienenud: tänaseks tegutsetakse rahvusvahelise õiguse raames, mille olulisemad alused on 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ja 1967. aasta protokoll, samuti konventsioonid staatuseta isikute kohta (1954 ja 1961). Ülemvoliniku amet põhineb ÜRO Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu ülesannetel ning ametit juhib Ülemvolinik, keda nimetab ja toetab ÜRO sekretariaat.
Põhitegevused ja töövaldkonnad
- Kiire reageerimine kriisidele: UNHCR paigaldab ajutist varjupaika, korraldab toidu ja vee varustust ning esmase meditsiinilise abi.
- Kaitse ja õigusabi: organisatsioon toetab asüülimenetlusi, pakub juriidilist nõu ning töötab vastu tagasisaatmisele, mis rikub rahvusvahelist õigust.
- Ümberasustamine ja integreerimine: UNHCR vahendab kolmanda riigi ümberasustamist ning toetab pagulaste lõimumist vastuvõturiikides.
- Staatuseta isikute abistamine: dokumentide väljastamine, identifitseerimine ja poliitikasoovitused staatuseta jäämise vähendamiseks.
- Andmete kogumine ja analüüs: organisatsioon kogub statistikat sundülekanneute kohta, mis aitab planeerida abi ja mõjutada poliitikat.
- Koostöö ja lobitöö: UNHCR teeb koostööd valitsuste, teiste ÜRO agentuuride, IOMi, rahvusvaheliste ja kohalikud MTÜdega, et leida kestvaid lahendusi.
Organisatsiooniline ülesehitus ja rahastus
UNHCRil on peakorter Genfis ja suur võrgustik välisbüroosid ja tegevuspunktides üle maailma. Organisatsiooni juhib Ülemvolinik, kelle toetavad asejuhid ja sektoriüksused (kaitse, operatsioonid, logistika, varustamine, rahastus jm). Rahastus põhineb valdavalt vabatahtlikel panustel: riikide valitsuste ja erasektori annetused moodustavad eelarve, mida kasutatakse operatsioonide ja humanitaarabi rahastamiseks. Rahastuse ebastabiilsus ja lüngad on sageli piirav tegur kriisidele adekvaatselt reageerimisel.
Saavutused ja mõjukus
- UNHCR on aastakümnete jooksul pakkunud kaitset ja abi kümnetele miljonitele inimestele, aidanud korraldada suurtes mahus ümberasustamisi ja tagasipöördumisi.
- Organisatsioon on tugev mõjukandja rahvusvahelise paguluspoliitika kujundamisel ning on aidanud levitada pagulaste õiguste printsiipi ülemaailmselt.
- Kahe Nobeli rahupreemia (1954 ja 1981) saamine tunnustab UNHCRi püsivat rolli humanitaarabitegevuses ja rahvusvahelises kaitsesüsteemis.
Väljakutsed tulevikus
- Kestvad ja uued konfliktid ning kliimamuutuste mõjud suurendavad sundliikumisi ja nõudlust abile;
- rahastuse ebapiisavus ja poliitiline vastuseis mõnes riigis piiravad operatsioonide ulatust;
- juurdepääs ohualadele, turvalisuse küsimused ja humanitaarpoliitika killustatus raskendavad abi viimist abivajajateni;
- vajadus leida kestvamaid lahendusi, mis ühendaksid humanitaarabi ja arendusabi, et toetada pagulaste eneseiseseisvumist ja vastuvõturiikide võimekuse tugevdamist.
Kuidas UNHCR töötab koos teistega
UNHCR tegutseb tihedas koostöös erinevate partneritega: ÜRO agentuurid (nt ÜRO Arenguprogramm), rahvusvahelised ja kohalikud MTÜd, kohalikud omavalitsused ning annetajad. Samuti teeb UNHCR poliitilist lobitööd, et edendada pagulaste vastuvõtmist, õiglast kohtlemist ja rahvusvahelist jagamist ümberasustamise kaudu.
UNHCR töö ulatub esmaabist kuni pikaajaliste poliitiliste lahendusteni. Selle eesmärk jääb sama: tagada, et inimesed, kes on sunnitud kodu maha jätma, saaksid kaitset ja võimaluse elada väärikalt.
Kõrgeimate volinike nimekiri
# | Foto | Kõrged volinikud | Kodakondsus | Aeg |
- | | Fridtjof Nansen |
| 1922-1927 |
1 | | Gerrit Jan van Heuven Goedhart | 1951-1956 | |
2 | | Auguste R. Lindt | 1956-1960 | |
3 | Félix Schnyder | 1960-1965 | ||
4 | | Sadruddin Aga Khan |
| 1965-1977 |
5 | | Poul Hartling |
| 1978-1985 |
6 | Jean-Pierre Hocké | 1986-1989 | ||
7 | | Thorvald Stoltenberg |
| 1990 |
8 | | Sadako Ogata | 1990-2000 | |
9 | | Ruud Lubbers | 2001-2005 | |
10 | | 2005-2015 | ||
11 | | Filippo Grandi | 2016 - praegu |
Seotud leheküljed
Otsige