Ameerika Ühendriikide Päästeteenistus (USLSS) oli Ameerika Ühendriikide valitsusasutus, mis kasvas välja meremeeste ja laevareisijate elude päästmise murest. Föderaalne päästeteenistus loodi 28. juunil 1848. aastal Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi asutusena, et koordineerida ja rahastada rannikualadel toimuvat päästetööd.
Päästeteenistuse ülesandeks oli rajada ja hooldada rannikule paigutatud päästestaatuseid, varustada neid jalaväge ja varustust, ning korraldada hädaolukordades laevade ja inimeste päästetöid. Teenistuses töötasid nii täiskohaga juhatajad ehk hoolekandjad (keepers) kui ka vabatahtlikud või palgatud päästjad (tavaliselt nimetatud surfmen’ideks), kes valvasid halvemaid ilmasid, viisid läbi otsinguid ja kasutasid spetsiaalset rannapäästevara nagu päätevaatamatud paadid, breeches buoy ehk torukaelapargid ja püssiga lastavad vaheahelad laevadele abi toomiseks.
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kasvas päästeteenistuse võrgustik ning tehnika areng parandas päästesuutlikkust. Teenistuse tegevus, distsipliin ja väljaõpe omasid suurt tähendust rannikualade kogukondade jaoks ning paljud traditsioonid ja töövõtted jätkusid ka edaspidi.
1915. aastal ühines USLSS Ameerika Ühendriikide rannavalveametiga, moodustades Ameerika Ühendriikide rannavalve. See ühendamine lõi ühe katkematu riikliku mereohutuse ja seaduste täitmise teenistuse, mis kandis edasi päästeteenistuse pärandit — nii varustus, väljaõpe kui ka mitmed päästetehnikad integreerusid uue struktuuri alla. USLSS pärand on tänapäeval tuntav Ameerika rannavalve (Coast Guard) traditsioonides, arhitektuuris ja päästesüsteemides.
