António Manuel de Oliveira Guterres, GCL GCC (portugali hääldus: [ɐ̃ˈtɔnju ɡuˈtɛʁɨʃ]; sündinud 30. aprillil 1949 Lisboas) on Portugali poliitik ja diplomat. Temast sai 2017. aastal ÜRO peasekretär; ametisse astus 1. jaanuaril 2017 ning 2021 valiti ta teiseks ametiajaks, mis algas 1. jaanuaril 2022. Guterres oli aastatel 1995–2002 Portugali peaminister, olles Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partido Socialista) juhina. Aastatel 1999–2005 oli ta ka Sotsialistliku Internatsionaali president.

Ta oli ÜRO pagulaste ülemkomissar 2005. aasta juunist kuni 2015. aasta detsembrini ning 2016. aasta oktoobris valis ÜRO Peaassamblee ta akklamatsiooni korras järgmiseks ÜRO peasekretäriks. Ta asendas Ban Ki-mooni.

Varasem elu ja haridus

Guterres sündis ja kasvas Lisboas. Ta õppis Instituto Superior Técnico's elektriinseneri erialal ning omandas ülikoolikraadi 1971. aastal. Enne täiskohaga poliitikuteed töötas ta mõnda aega insenerina ja õpetajana. 1970. aastate poliitiliste muutuste järel Portugalil (pärast 1974. aasta lõunapööret) ühines ta aktiivselt Sotsialistliku Parteiga ja hakkas tegutsema poliitikas.

Poliitiline karjäär Portugalis

Guterres jõudis riigi poliitikasse 1970. ja 1980. aastatel, pannes aluse pikaajaliseks karjäärile sotsialistlikus liikumises. Ta teenis parlamendis ja omandas parteijuhina olulise rolli, kuni valiti 1995. aastal Portugali peaministriks. Tema valitsusaeg keskendus sotsiaalsetele reformidele, majanduse moderniseerimisele ja Euroopa integratsioonile. Peaministrina juhtis ta riiki kuni 2002. aastani, mil tema valitsus kaotas valimised.

ÜRO pagulaste ülemkomissar (UNHCR)

2005–2015 juhtis Guterres ÜRO pagulaste ülemkomissariaati, olles vastutav maailma pagulaste ja sisepeetute olukorra jälgimise ja abistamise eest. Tema ametiaeg sattus mitme suure varjupaigakriisi ajale, sh Süüria sõja ja migrantide voogude kasvuga Euroopasse alates 2015. aastast. Ta juhtis UNHCR-i rolli pääste- ja humanitaarabi koordineerimisel, rõhutades vajadust rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutlike lahenduste järele.

ÜRO peasekretärina

Peasekretärina on Guterres rõhutanud mitmeid põhivaldkondi: konfliktide ennetamine ja rahuhoid, kliimamuutustega võitlemine ning kestliku arengu eesmärkide (SDG-de) elluviimine, pagulaste ja rändajate olukorra parandamine ning ÜRO reformi tugevdamine. Ta on korduvalt kutsunud üles rahvusvahelisele koostööle, multilateralismile ja inimõiguste kaitsele. Ajal, mil ta juhtis ÜRO-d, on olnud mitmeid rahvusvahelisi kriise — sealhulgas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal, konfliktid Lähis-Idas ja olukorrad Aafrika riikides — mille puhul Guterres on tegutsenud vahendaja, humanitaarabi eestkõneleja ja globaalsete lahenduste eestvedajana.

Juhtimisstiil, kriitika ja saavutused

Guterres on tuntud oma diplomaatilise lähenemise ja rõhuasetuse poolest inimõigustele, kliimapoliitikale ning humanitaarabile. Samas on tema ametiaega saatnud ka kriitika — nii riikide poliitiliste pingete kui ka siseinstitutsionaalsete probleemide osas ÜRO-s. Tema aja jooksul on aga tõstetud ÜRO profili kliimamuutuste ja rände teemadel ning alustatud samme organisatsiooni sisemise vastutuse ja läbipaistvuse tugevdamiseks.

Isiklik elu ja tunnustused

Guterres räägib mitut keelt, sh portugali ja inglise keelt. Ta on saanud mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi ja autasusid (mida tähistavad ka lühendid GCL ja GCC tema nime järel). Tema karjäär on kandnud teda nii riikliku poliitika kui ka rahvusvahelise humanitaar- ja diplomaatia tasandile.

Üldiselt on António Guterres tuntud kui pikaajalise avaliku teenistuse ja rahvusvahelise kogemusega juht, kes püüab tasakaalustada riikide huve ning edendada koostööd üleilmsete probleemide lahendamisel.