Majandusareng: definitsioon, põhjused ja arengumõõdikud

Majandusareng: selge definitsioon, peamised põhjused ja tõhusad arengumõõdikud — ülevaade, kuidas tõsta elukvaliteeti ja kestvat majanduskasvu.

Majandusareng on rahva elatustaseme kasv, mille käigus majandus liigub sageli madala sissetulekuga (vaesemast) olukorrast kõrge sissetulekuga (rikkamaks) olukorrani. Majandusareng ei tähenda üksnes rahalise sissetuleku kasvu: oluline on ka elukvaliteedi ja võimaluste paranemine — näiteks parem tervishoid, haridus, elamistingimused ning ligipääs puhtale veele ja elektrile. Kui need tingimused paranevad, peame majandusarengut laiemalt suuremaks ja püsivamaks.

Mida sotsiaalteadlased uurivad

Kui sotsiaalteadlased majandusarengut uurivad, vaatavad nad mitut aspekti ja tasandit. Nad püüavad mõista nii ajaloolisi arengumustreid kui ka tänapäevaseid protsesse. Olulised uurimisküsimused on näiteks:

• mis tingimustel ja miks riigid liiguvad vaesusest jõukuse suunas;
• milline roll on institutsioonidel, seadustel ja valitsemisel;
• kuidas tehnoloogiline areng, haridus ja tööjõu oskused mõjutavad tootlikkust;
• miks inimesed ja ettevõtted investeerivad ühes piirkonnas rohkem kui teises;
• kuidas rahvusvaheline kaubandus ja kapitali liikumine mõjutavad kohalikke majandusi.

Põhjused ja ajendid majandusarenguks

Majandusarengu taga on mitu omavahel seotud tegurit. Peamised põhjused ja ajendid on:

• Investeeringud inimkapitali: parem haridus ja tervishoid suurendavad töötajate oskusi ja tootlikkust.
• Füüsiline kapital ja infrastruktuur: teed, elektrivõrgud, kommunikatsioon ja tootmisseadmed võimaldavad efektiivsemat tootmist.
• Tehnoloogia ja innovatsioon: uued tehnoloogiad tõstavad tootlikkust ja avavad uusi turge.
• Institutsioonid ja õigusriik: usaldusväärne õigussüsteem, korruptsioonivastased meetmed ja selged omandiõigused suurendavad investeeringute motivatsiooni.
• Makromajanduslik stabiilsus: madal inflatsioon, eelarvedistsipliin ja finantsturgude stabiilsus loovad soodsa keskkonna kasvuks.
• Väliskaubandus ja ligipääs turgudele: ekspordivõimalused ja välisinvesteeringud toovad teadmisi, kapitali ja töövõimalusi.

Arengumõõdikud

Majandusarengu hindamiseks kasutatakse erinevaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid. Levinumad mõõdikud on:

• SKP (töötleva SKP) inimese kohta: näitab keskmist materiaalse rikkuse taset, kuid ei kajasta jaotust ega elukvaliteeti täielikult.
• Inimese arengunäitaja (HDI): kombineerib oodatavat eluiga, hariduse taset ja SKP-d inimese kohta ning annab laiapõhjalisema pildi.
• Vaesuse määrad ja MDPI: vaesuse absoluut- ja suhtelised näitajad ning mitmemõõtmelised vaesuse indeksid (MDPI) hindavad elutingimuste varieeruvust.
• Ebavõrdsuse näitajad (nt Gini koefitsient): näitavad, kuidas rikkus jaguneb ühiskonnas.
• Tervis ja haridus: eluiga, vastsündinute suremus, analfabeetlikkuse määr jt elukvaliteedi tunnused.
• Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse näitajad: ressursside kasutus, saaste ja kliimamõjud, mis mõjutavad pikaajalist arengut.

Väljakutsed ja mõõtmise piirangud

Majandusarengu mõõtmine on keeruline ja mitu takistust tuleb arvesse võtta:

• keskmised näitajad (näiteks SKP inimese kohta) võivad varjata suurt ebavõrdsust;
• mittemateriaalsete aspektide (õigus, vabadused, õhkkond) hindamine on raskem kui rahaliste näitajate mõõtmine;
• haldussuutlikkus, korruptsioon ja poliitilised šokid võivad arenguteed järsult muuta;
• keskkonnakahjud võivad lühiajaliselt majandust üles ajada, kuid pikaajaliselt arengut kahjustada.

Poliitika ja praktilised tegevused majandusarengu toetamiseks

Riigid ja organisatsioonid, kes soovivad soodustada majandusarengut, keskenduvad tavaliselt järgmistele valdkondadele:

• investeering haridusse ja tervishoidu;
• infrastruktuuri parandamine (transport, energeetika, internet);
• õigusliku ja institutsionaalse raamistikku tugevdamine, et kaitsta omandiõigust ja vähendada korruptsiooni;
• ettevõtluskeskkonna parandamine ja innovatsiooni soodustamine;
• sotsiaalne kaitse, et leevendada vaesuse mõju ja tagada sotsiaalne stabiilsus;
• keskkonnasäästlikud poliitikad, mis aitavad säilitada loodusressursse järgmistele põlvedele.

Näited ja õppetunnid

Ajaloost ja tänapäevast õpitakse palju: mõned riigid on kiirest majanduskasvust kasu lõiganud läbi investeeringute haridusse ja tööstuslikku moderniseerimist; teised on pidanud õppima majanduse mitmekesistamise ja tugevate institutsioonide tähtsuse. Edu saavutamiseks on sageli vajalik pikaajaline strateegia, stabiilne poliitiline juhtimine ning koostöö erasektori ja avaliku sektori vahel.

Kokkuvõtlikult on majandusareng komplekssüsteem, kus materiaalne kasv, inimeste heaolu ja institutsioonide tugevus on omavahel tihedalt seotud. Uuringud ja poliitikad, mis arvestavad kõiki neid aspekte, annavad kõige paremad võimalused püsiva ja kaasava arengu saavutamiseks.

Majandusarengu mõõtmine

0,950 ja rohkem 0,900-0,949 0,850-0,899 0,800-0,849 0,750-0,799

0.700-0.749 0.650-0.699 0.600-0.649 0.550-0.599 0.500-0.549

0,450-0,499 0,400-0,449 0,350-0,399 alla 0,350 puudub

Sama kaart värvipimedate inimeste jaoks.

Üks viis majandusarengu mõõtmiseks on inimareng. Inimareng on väga oluline ja hõlmab inimeste tervist ja haridust. See käib tavaliselt koos majanduskasvuga. Kui inimesed riigis muutuvad tervemaks ja saavad paremat haridust, muutuvad nad tavaliselt ka rikkamaks, sest terved ja haritud töötajad on tootlikumad (nad suudavad paremini asju teha) ning rikkamad töötajad saavad endale lubada tervist ja haridust. Inimarengu indeks vaatab, kui kaua inimesed elavad, kui hästi inimesed loevad, kui paljud inimesed käivad koolis ja kui palju raha inimesed teenivad.

Majandusteadlased vaatavad ka majanduskasvu kiirust, mis näitab, kui kiiresti riik rikastub.

Inimarengu indeksit näitav maailmakaart (põhineb 2007. aasta andmetel, avaldatud 5. oktoobril 2009).


Maailma kaart, mis näitab SKP reaalkasvumäärasid 2008. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on majandusareng?

K: Mida uurivad majandusarengut uurivad sotsiaalteadlased?

K: Kuidas mõõdetakse majandusarengut?

K: Kuidas mõjutab majanduslik areng elukvaliteeti?

K: Millised on majandusarengu eelised?

K: Miks investeerivad inimesed mõnes kohas rohkem raha kui teistes?

K: Millised tegurid mõjutavad riigi võimet toota asju, mida müüa?

Otsing